← Eesti

3-17-798/7

Obsah (4)§ 184§ 182§ 2§ 108

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev ja koht Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 3-17-798 4. september 2017, Tartu Janar Jäätma Herman

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Jõgeva Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjon (maakonnakomisjon) tunnistas
  2. jaanuari
  3. a otsusega nr 83-35 Tabivere vallas asuva „Rakki nr A-39“ (edaspidi Rakki) maaomandi pindalaga 29,747 ha õigustatud subjektiks Ella-Johanna Ojaste, kes loovutas nõudeõiguse Herman Ojastele (poeg).
  4. H. Ojaste esitas maakonnakomisjonile
  5. veebruaril
  6. a avalduse, milles taotles
  7. jaanuari
  8. a otsuses määratud maa suuruse muutmist selliselt, et ta tunnistataks õigustatud subjektiks 41 ha-d osas. Avaldust põhjendas H. Ojaste asjaoluga, et
  9. a oli ärev 3-17-798 aeg, mistõttu vähendas Karl Arumets maad ja müüs 11,4 ha-d. Maad vähendati sel teel, et maamõõtjale öeldi talu suuruseks 30 ha-d. Seeläbi luges Purdi metskond osa „Rakki“ maast metskonna maaks. Maakonnakomisjon jättis
  10. aprilli
  11. a otsusega nr 209-1 H. Ojaste avalduse rahuldamata, kuna Rakki maa suurus on tõendatud kinnistusameti dokumentide ja maksualuste maaüksuste nimekirja andmete alusel (tl-d 27–28).
  12. H. Ojaste esitas maakonnakomisjonile
  13. detsembril
  14. a avalduse Rakki maa taotluse uuesti läbivaatamiseks. Avaldusele lisati Eesti Ajalooarhiivi väljastatud K. Landre
  15. detsembril
  16. a koostatud skemaatiline kaart, millele on käsitsi tehtud märge: „I maatükk 1 kv
  17. a. 40,38 ha 1560 kr, II maatükk 11,5 ha. II maatükk ostetud Saadjärve mõisniku käest
  18. aastal (pant-kautsjon) 400 kuld rubla eest. Ostuleping Karl Arumetsa käes. Nimetatud maa osa kuulub Raki talumaa juurde.“ Maakonnakomisjon jättis
  19. veebruari
  20. a otsusega nr 219-4 H. Ojaste avalduse rahuldamata, kuna Rakki maa suurus on tõendatud seaduses nimetatud tõenditega (tl-d 29–30). Komisjon märkis, et talu suurus omandamise hetkel oli 41,170 ha-d. K. Arumets ja N. Schletsky sõlmisid
  21. septembril
  22. a Rakki maast eraldatud „Saarevälja nr A-87“ müügilepingu (pindala 11,423 ha-d). Seega jäi pärast müüki Rakki maa pindalaks 29,747 ha-d.
  23. H. Ojaste esitas maakonnakomisjonile
  24. augustil
  25. a avalduse, milles palub uuesti läbi vaadata maakonnakomisjoni
  26. veebruari
  27. a otsus. Avaldusele oli lisatud maamõõtja K. Landre koostatud skeem. Maakonnakomisjon jättis
  28. novembri
  29. a otsusega nr 277-1 H. Ojaste avalduse rahuldamata, kuna K. Arumetsa omandiõigus 11,4 ha-le maale ei olnud võõrandamise hetkel tõendatud.
  30. Tabivere Vallavalitsus tagastas
  31. jaanuari
  32. a korraldusega nr 8 H. Ojastele 28,95 ha-d Rakki maad. Tagastamisele ei kuulunud 0,797 ha-d.
  33. H. Ojaste esitas maakonnakomisjonile
  34. jaanuaril
  35. a avalduse taotleja vanaisale kuulunud 11,5 ha suuruse maa tagastamiseks. Taotleja märgib avalduses, et tema vanaisa Karl Arumets ostis vaidlusaluse maa Saadjärve mõisnikult
  36. a 400 kuldrubla eest. H. Ojaste märgib, et see maatükk oli eraldi ostetud ning ei kuulunud Rakki talu juurde (tl 21 pöördel).
  37. Maakonnakomisjon jättis
  38. veebruari
  39. a otsusega nr 280-1 H. Ojaste avalduse rahuldamata, kuna: 1) H. Ojastel ei ole õigust avaldust esitada. Seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitas maa tagastamise taotluse K. Arumetsa tütar (H. Ojaste ema Ella-Johanna Ojaste) ning
  40. jaanuariks 2017 on avalduse esitamise tähtaeg lõppenud; 2) K. Arumetsa omandiõigus ei ole vaidlusalusele maale 11,5 ha ulatuses tõendatud (tl-d 5–7).
  41. H. Ojaste esitas Tartu Halduskohtule
  42. aprillil
  43. a kaebuse, milles palub tühistada maakonnakomisjoni
  44. veebruari
  45. a otsus nr 280-1 ja kohustada maakonnakomisjoni tagastama H. Ojastele Rakki talu juurde kuuluv maa 11,5 ha ulatuses. Kaebaja esitab järgmised põhjendused: 1) kaebaja on vaidlusaluse maa osas õigustatud subjekt; 2 3-17-798 2) kaebaja ei esitanud
  46. jaanuaril
  47. a uut avaldust, vaid ta taotles
  48. jaanuari
  49. a otsuse muutmist. Avaldusega esitati uued tõendid, mis kinnitavad, et 11,5 ha-d maad kuulus vaidlusaluse maa koosseisu. Kehtiv õigus ei sätesta, millise tähtaja jooksul tuleb uus tõend esitada; 3) K. Arumets ostis vaidlusaluse maa Saadjärve mõisnikult
  50. a. Kuna ei ole võimalik esitada täpseid tõendeid ega lepingu originaali, on lepingu sõlmimise fakt piisavalt tõendatud; 4) maamõõtja K. Landre
  51. detsembril
  52. a koostatud tõend kinnitab, et maa eest on tasutud, müügileping sõlmiti
  53. a ja osapooleks oli K. Arumets; 5) maamõõtja K. Kralli
  54. juuli
  55. a esildise protokollist ja Tartu riigimaade korralduskomisjoni
  56. novembri
  57. a avaliku koosoleku protokollist saab järeldada, et K. Arumets oli vaidlusaluse kinnistu pindalaga 11,5 ha omanik; 6) K. Arumetsa omandiõigust 11,5 ha-le maale ei ole tarvis Riigiarhiivi ja muude tõenditega tõendada.
  58. Jõgeva Maavalitsus palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja esitab järgmised põhjendused: 1) maakonnakomisjon ei tagasta ega kompenseeri maad, vaid seda teeb kohaliku omavalitsuse üksus; 2) kaebaja esitatud avaldus ei ole Rakki kinnistu pindala muutmise taotlus uute tõendite alusel. Avalduses käsitles kaebaja 11,5 ha suurust maatükki iseseisva maana. Kaebajale selgitati seda asjaolu komisjoni istungil, kuid kaebaja jäi enda juurde; 3) kaebaja ei ole
  59. jaanuari
  60. a avaldusele lisanud ühtegi uut tõendit. Esitatud tõendeid on maakonnakomisjon analüüsinud varasemates menetlustes. Kaebaja viimati tehtud otsuseid vaidlustanud ei ole; 4) uus avaldus tuli esitada
  61. jaanuaril
  62. a (ORAS § 16 lg 1). Õigusvastaselt võõrandatud Rakki maa tagastamise menetlus on lõpule viidud; 5) maamõõtja K. Landre käsitsi tehtud kirjutis oli vastuolus asjas kogutud teiste tõenditega. K. Arumets ja Põllumajandusministeerium sõlmisid
  63. novembril
  64. a Rakki kinnistu pindalaga 40,38 ha võõrandamise lepingu. K. Arumets müüs sellest
  65. septembril
  66. a N. Schletskyle 11,423 ha-d maad; 6) maamõõtja K. Landre tehtud juurdekirjutuse alusel ei ole 11,5 ha-d maad kinnistusse kantud. Arhiivis ei ole kinnistu müügilepingut; 7) maamõõtja K. Landre tehtud joonisel on Rakki kinnistu II maatükina näidatud maa Rakki kinnistu nr 8374 plaanil.
  67. a skeemil on maaüksus märgitud „Rätsepa metsavaht nr A-55“ ja riigimetsa maana. See maa kuulus Eesti Vabariigile; 8) Saadjärve valla maaüksuste nimekirja kohaselt kuulus K. Arumetsale
  68. a seisuga Rakki kinnistu nr 8374 pindalaga 29,747 ha-d. K. Arumets teisi kinnistuid Saadjärve vallas ei omanud; 9)
  69. a Saadjärve mõisast eraldatud renditalude ja Rätsepa metsavahi koha planeerimise kava ei tõenda K. Arumetsa omandiõigust. Rendileping ei ole omandiõiguse tõendamise aluseks. Komisjoni istungil kaebaja antud seletuste kohaselt laenas Saadjärve mõisnik K. Arumetsalt raha, mille eest lubas mõisnik K. Arumetsale maad. Maa pantimine laenu tagatiseks ei muuda omandisuhet. KOHTU SEISUKOHT
  70. Praeguses asjas on maakonnakomisjon sisuliselt jätnud rahuldamata kaebaja taotluse tunnistada ta taotletava 11,5 ha maa osas õigustatud subjektiks. 3 3-17-798 Kuna maakonnakomisjonil puudub pädevus otsustada maa tagastamise üle (ORAS § 16 lg 2), mõistab kohus kaebaja tahet kohustamisnõude esitamise osas selliselt, et kaebaja tahteks on kohustada maakonnakomisjoni langetama otsus kaebaja õigustatud subjektiks tunnistamise kohta 11,5 ha maa osas (

§ 2lg 4).

  1. Maakonnakomisjon jättis kaebaja taotluse rahuldamata mh põhjusel, et kaebaja ei esitanud väidetavalt võõrandatud vara tagastamise avaldust seaduses sätestatud tähtaja jooksul, s.o hiljemalt
  2. jaanuariks
  3. a. (ORAS § 16 lg 1) (vt ka RKHKo 3-3-1-27-16, p 18). Kaebaja esitas taotluse
  4. jaanuaril
  5. a ehk umbes 15 a hiljem. Nimetatud tähtaega oli võimalik ennistada kuni
  6. märtsini
  7. a (avalduste esitamise tähtaegade ennistamise kord õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisel ja kompenseerimisel § 2 lg 3; RKHKo 3-3-1-51-01, p 4). 11.
  8. Kaebaja väidab, et ta ei esitanud maakonnakomisjonile uut avaldust, vaid ta esitas maakonnakomisjonile uued tõendid
  9. jaanuaril
  10. a tehtud otsuse nr 83-35 muutmiseks. Sellest tulenevalt on kaebaja seisukohal, et tema suhtes ei kohaldu ORAS § 16 lg-s 1 sätestatud tähtaeg. Kohus kaebaja seisukohta ei jaga. 11.
  11. Kaebaja esitas maakonnakomisjonile
  12. jaanuaril
  13. a avalduse, mille sisu on järgmine: „Palun tunnistada mind omandireformi õigustatud subjektiks selle 11,5 ha osas, mille minu vanaisa Karl Arumets ostis Saadjärve mõisnikult
  14. aastal 400 kuldrubla eest. See oli eraldi ostetud maatükk, mis ei kuulunud Rakki talu juurde. Karl Arumetsa omandiõiguse tõendamiseks lisan järgmised dokumendid: [---].“ (tl 21 pöördel). Maakonnakomisjonile esitatud kaebaja avaldusest järeldub, et vaidlusalust 11,5 ha-d maad ei tule lugeda Rakki talu maa hulka, vaid tegemist oli väidetavalt eraldi ostetud maaga, mille õigustatud subjektiks kaebaja soovib saada. Seega on kaebaja
  15. jaanuaril
  16. a esitatud avalduses muutnud oma esialgset positsiooni, milles ta oli seisukohal, et vaidlusalune 11,5 ha-d kuulub Rakki talu maa koosseisu (vt tl-d 27, 29 pöördel, 32). Seevastu esitas kaebaja ema maakonnakomisjonile
  17. detsembril
  18. a avalduse Rakki maa tagastamiseks. Kaebaja ema ei ole
  19. detsembri
  20. a avalduses taotlenud muu maa tagastamist (vt tl 60 pöördel). Seetõttu on kaebaja avaldus käsitatav uue avaldusena. 11.
  21. Kaebuses esitatud väide, et oma õigusliku kogenematuse tõttu ei kasutanud ta avalduses õigeid mõisteid enda tegeliku tahte väljendamiseks, ei ole veenev. Kaebaja on maakonnakomisjonile kolmel korral esitanud avalduse Rakki talu maa pindala muutmiseks selliselt, et Rakki talu maa pindala arvestusse võetaks ka 11,5 [märgitud ka 11,4] ha-d, kokku seega 41 ha-d (tl-d 27, 29 pöördel ja 32). Maakonnakomisjon on korduvalt kaebajale vastanud, et asjas kogutud ja esitatud tõendid ei kinnita kaebaja väidet, mille kohaselt oleks Rakki talu maa pindala olnud 41 ha-d, vaid tõenditest järeldub, et maa pindala oli maa õigusvastaselt võõrandamise ajal (s.o
  22. juulil 1940) 29,747 ha-d. Kaebaja on seega
  23. jaanuari
  24. a avaldus teadlikult muutnud oma esialgset positsiooni (vt ka käesoleva otsuse p 11.2). 4 3-17-798 11.
  25. Eelnevast järeldab kohus, et kaebaja esitas maakonnakomisjonile
  26. jaanuaril
  27. a uue avalduse 11,5 ha maa osas kaebaja õigustatud subjektiks tunnistamiseks. Kuna see avaldus on esitatud pärast ORAS § 16 lg-s 1 sätestatud tähtaega, on kaebaja tänaseks oma väidetava nõudeõiguse vaidlusalusele 11,5 ha-le maale minetanud (vt käesolev otsus, p 11). Kuigi reeglina tuleb seaduses sätestatud tähtaja minetamisel esitatud avaldus kas tagastada (vt nt HMS § 14 lg 6 p 1) või jätta läbi vaatamata, ei ole maakonnakomisjonil keelatud jätta avaldust ka sellel põhjusel rahuldamata. Mõlemal juhul ei saavutaks kaebaja oma eesmärki.
  28. Isegi juhul, kui tegemist ei oleks uue avalduse, vaid olemasoleva avalduse juurde uute tõendite esitamisega, ei tooks ka see asjaolu kaasa kaebaja avalduse uuesti läbivaatamise kohustamist. 12.
  29. Vabariigi Valitsuse
  30. augusti
  31. a määrus nr 161 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise kord” (kord) p 36 sätestab, et kui pärast maakonnakomisjoni otsuse tegemist esitatakse uusi tõendeid, mis võivad tingida tehtud otsuse muutmise, esitab avalduste vastuvõtja materjalid uute tõendite kohta maakonnakomisjonile, kes vaatab need läbi ühe kuu jooksul avalduse saamise päevast arvates. Kaebaja on seisukohal, et korra p 36 ei sätesta tähtaega, mille jooksul tuleb uusi tõendeid sisaldav avaldus maakonnakomisjonile esitada. 12.
  32. Kohus on seisukohal, et korra p 36 ei reguleeri tähtaega, mille jooksul tuleb uusi asjaolusid sisaldav tõend maakonnakomisjonile esitada. Eelnevast seisukohast ei saa teha siiski järeldust, et selline tähtaeg üldse puuduks. Õiguskindluse põhimõtte tagamiseks ei saa uute tõendite esitamisega ebamõistlikult viivitada. Kuigi ORAS ei tee selgesõnalist viidet haldusmenetluse seaduse kohaldamisele, on Riigikohus omandireformi asjades mh rakendanud HMS § 44 lg-s 3 sätestatud menetluse uuendamise regulatsiooni (vt RKHKo 3-3-1-27-16, p 18). Seega, kui kaebaja õigusliku kogenematuse tõttu käsitada tema
  33. jaanuari
  34. a avaldust olemuslikult nn menetluse uuendamise taotlusena, ei oleks tõendid esitatud ühe kuu jooksul uuendamise asjaolude teadasaamisest alates (HMS § 44 lg 2). Nimelt lisas kaebaja avaldusele järgmised tõendid: 1) maamõõtja K. Landre
  35. detsembril
  36. a koostatud maaüksuse skeem, millel oli käsitsi tehtud märkus maa omandamise kohta
  37. a (tl 22 pöördel); 2) maamõõtja L. Kralli
  38. juuli
  39. a „Esilduse protokoll“, mis sisaldas teavet renditalude planeerimise kava kohta (tl 22); 3) riigimaade korralduskomisjoni
  40. novembri
  41. a avaliku koosoleku protokoll, mis sisaldas teavet Rakki renditalu ja Rätsepa metsavahi koha planeerimise kava kohta (tl-d 27-28). Kohus märgib, et esitatud tõenditel on Rahvusarhiivi märge, mille kohaselt on koopiad tehtud
  42. septembril
  43. a (tl-d 23 pöördel, 24 pöördel, 25 pöördel ja 26 pöördel). Riigiarhiiv edastas need dokumendid maakonnakomisjonile
  44. septembri
  45. a kaaskirjaga nr 18-73.6/8789/TA (tl 31 pöördel). Samuti esitas kaebaja
  46. detsembril
  47. a avalduse maakonnakomisjonile, millele oli lisatud maamõõtja K. Landre
  48. detsembril
  49. a koostatud maaüksuse skeem. Seega on kaebaja
  50. jaanuaril
  51. a esitanud tõendid, mis juba olid maakonnakomisjonil eelnevate otsustuste tegemise ajal olemas. Kaebaja esitatud tõendid on seega esitatud korduvalt ja pärast ühekuulist tähtaega. 5 3-17-798 12.
  52. Kohtu hinnangul ei sisalda K. Landre
  53. detsembri
  54. a skeem, maamõõtja L. Kralli
  55. juuli
  56. a „Esilduse protokoll“ ja riigimaade korralduskomisjoni
  57. novembri
  58. a avaliku koosoleku protokoll teavet selle kohta, et vaidlusalune maa oli K. Arumetsa omandis maa õigusvastaselt võõrandamise hetkel. Esimene dokument ei tõenda K. Arumetsa omandit vaidlusalusele 11,5 ha-le maale maa õigusvastase võõrandamise hetkel. Tegemist on käsitsi kirjutatud tekstida, mille õigsust kinnistusraamatu andmed ei kinnita (käesolev otsus, p 13). Kahe viimase dokumendi näol on tegemist renditalude planeerimist puudutava kavaga aastast
  59. Seega ei oleks tegemist ka asjas ilmnenud uue olulise tõendiga, mis annaks aluse uuendada asja menetlus (HMS § 44 lg 1 p 2).
  60. Kuigi kohtu hinnangul on eeltoodud põhjendused kaebuse rahuldamata jätmiseks piisavad, peab kohus vajalikuks õigusrahu saavutamiseks siiski märkida, et kaebaja esitatud tõendid ei kinnita, et K. Arumetsa omandis oli õigusvastaselt võõrandamise ajal (s.o
  61. juulil 1940) 11,5 ha-d maad (vt käesolev otsus, p 12.3). Kaebaja esitatud tõendid ei lükka ümber maakonnakomisjoni korduvalt võetud seisukohta, et Eesti Ajalooarhiivi teatise ja maksualuste maaüksuse nimekirja alusel on tuvastatud, et Rakki talu pindala oli 29,747 ha-d. Kinnistusraamatu andmete kohaselt kanti K. Arumets Rakki kinnistu (pindalaga 41,170 ha-d) omanikuks
  62. detsembril
  63. a Põllutööministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel. K. Arumets ja N. Schletsky sõlmisid
  64. septembril
  65. a lepingu, mille alusel eraldati Rakki kinnistust „Saarevälja nr A-87“ kinnistu pindalaga 11,423 ha-d. Pärast kinnistu müüki jäi Rakki pindalaks 29,747 ha-d (vt nt maakonnakomisjoni
  66. aprilli
  67. a otsus nr 209-1, tl 27). Kohtul ei ole kaebuses esitatud dokumentide alusel võimalik asuda teistsugusele seisukohale, kui asus maakonnakomisjon, kui ta tugines maa pindala kindlaks määramisel (
  68. a ajahetk) maksualuste maaüksuse nimekirja ja kinnistusraamatu andmetele.
  69. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (

§ 108lg 1, 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.