← Eesti

1-17-10682/13

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis 11710682

  1. mai 2018 Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Peeter Roosma Kohtuasi A. T. suhtes tehtud jälitustoimingutega kogutud andmete tutvustamata jätmise ja jälitustoiminguteks antud lubade vaidlustamine Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
  2. detsembri
  3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse A. T. kaitsja vandeadvokaat Dmitri Teplõhh, liik määruskaebus Teised Prokuratuur, Põhja Ringkonnaprokuratuuri määruskaebemenetluse vanemprokurör Katrin Mikenberg pooled Asja läbivaatamise kuupäev
  4. mai 2018, kirjalik menetlus ja viis RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  6. detsembri
  7. a määrus ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
  8. Kaitsja määruskaebus rahuldada.
  9. Mõista Eesti Vabariigilt A. T. kasuks välja 936 (üheksasada kolmkümmend kuus) eurot, sealhulgas käibemaks 156 (ükssada viiskümmend kuus) eurot, valitud kaitsjale Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kriminaalmenetluse alustamine
  11. detsembril 2012 alustati karistusseadustiku (KarS) § 3891 lg 1 tunnustel kriminaalmenetlust selle kohta, et X1 OÜ, X2 OÜ, X3 OÜ, X4 OÜ ja mitmed teised äriühingud teevad omavahel väärismetalliga seotud näilikke tehinguid, esitavad maksuhaldurile valeandmeid, jätavad riigile tasumata käibemaksu ning tekitavad alusetu sisendkäibemaksu tagastamise kohustuse. Kirjeldatud tegevuse tõttu on jäänud riigile maksudena laekumata vähemalt suurele kahjule vastav summa. 1-17-10682 Jälitustoiminguteks lubade andmine ja pikendamine
  12. Selles kriminaalasjas andis Harju Maakohus
  13. mai
  14. a,
  15. oktoobri
  16. a,
  17. veebruari
  18. a ja
  19. märtsi
  20. a määrusega loa kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 1264 lgs 5, §s 1267 ja §s 1268 nimetatud jälitustoimingute tegemiseks. Muu hulgas anti luba jälitustoimingute tegemiseks X1 OÜ juhatuse liikme A. T. suhtes. Harju Maakohtu
  21. aprilli
  22. a ja
  23. mai
  24. a määrusega pikendati KrMS §s 1267 nimetatud jälitustoiminguks antud lubade tähtaega. Määruskaebus
  25. Eelmises punktis nimetatud osaliselt kinnikaetud tekstiga kohtumäärused sai A. T. kaitsja vandeadvokaat Dmitri Teplõhh e-toimiku vahendusel kätte
  26. novembril
  28. novembril 2017 esitas ta Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, taotledes jälitustoimingute lubade aluseks olnud prokuratuuri taotluste ja jälitustoimingute lubade kinnikaetud osaga tutvumist, uute seisukohtade esitamise võimaldamist, selle tuvastamist, millal prokuratuuri taotlused kohtusse jõudsid, kui palju aega kulus eeluurimiskohtunikul taotluste ning kriminaalasja materjaliga tutvumiseks ja jälitustoimingute lubade andmiseks, samuti jälitustoimingute lubade tühistamist ning jälitustoimingute õigusvastaseks tunnistamist. Eelmenetlus ringkonnakohtus
  29. Tallinna Ringkonnakohtu
  30. novembri
  31. a eelmenetluse määrusega jäeti läbi vaatamata kaitsja taotlused jälitustoimingute lubade ja nende aluseks olnud prokuratuuri taotluste kinnikaetud osa tutvustamiseks. Ühtlasi määrati, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses ja seisukohad, taandused ning taotlused tuleb esitada
  32. detsembriks
  33. Teatavaks tehti ka kohtumääruse avalikustamise kuupäev.
  34. Ringkonnakohus märkis kokkuvõtlikult, et määruskaebuses ei vaidlustatud konkreetset prokuratuuri määrust, millega keelduti jälitustoimingute lubade ja nende aluseks olnud taotluste kinnikaetud osa tutvustamisest. Taotluste ja kohtumääruste kinnikaetud osaga tutvumiseks oleks tulnud esitada prokuratuurile taotlus. Samas järeldub prokuratuuri
  35. novembri
  36. a kirjast, et jälitustoimingute aluseks olnud taotlustega sai kaitsja tutvuda enne kaebuse esitamist. Kaitsja taotlused
  38. detsembril 2017 esitas A. T. kaitsja ringkonnakohtule taotluse, paludes määrata uue tähtaja taotluse ja seisukoha esitamiseks ning tühistada
  39. novembri
  40. a eelmenetluse määrus osas, millega jäeti varem esitatud taotlused läbi vaatamata. Kaitsja taotles jälitustoimingute lubade kinnikaetud osa tutvustamist, märkides, et
  41. detsembri
  42. a kirjaga on prokuratuur nende andmete tutvustamisest põhjendamatult keeldunud. Ka palus kaitsja nõuda Maksu- ja Tolliametilt lisateavet ning tuvastada, missuguses asjas ja missugusel kuupäeval
  43. aastal jälitustoiminguid alustati ning kust pärines kriminaalmenetluse aluseks olnud jälitusteave. Viimaks taotleti menetluskulude hüvitamist. 2

(8)2 1-17-10682 Ringkonnakohtu määrus
  1. Tallinna Ringkonnakohtu
  2. detsembri
  3. a määrusega jäeti maakohtu määrused muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Rahuldamata jäeti ka taotlus uue tähtaja määramiseks. Muud taotlused jäid läbi vaatamata. Valitud kaitsjale makstud tasu arvati KrMS § 187 lg 2 alusel menetluskulude hulka. Ringkonnakohus märkis kokkuvõtlikult järgmist.
  5. novembri
  6. a eelmenetluse määrusega lahendati kaitsja taotlus maakohtu määruste kinnikaetud osa ja jälitustoimingute aluseks olnud prokuratuuri taotluste tutvustamise kohta. Seda määrust ei vaidlustatud, mistõttu jääb ringkonnakohtu määruse osaliseks tühistamiseks esitatud taotlus läbi vaatamata. Taotlust uue tähtaja määramiseks ei saa rahuldada.
  7. Samuti jääb läbi vaatamata
  8. detsembri
  9. a taotlus, mille kohaselt soovis kaitsja tutvuda maakohtu määruste kinnikaetud osaga. Riigikohtu praktikast tulenevalt saab määruskaebemenetluses vaidlustada jälitustoimingutega kogutud andmete tutvustamata jätmist siis, kui prokuratuurile on esitatud vastav taotlus, taotlus on määrusega lahendatud ja hinnatud, millises osas saab andmeid tutvustada. Prokuratuurile sellist taotlust ei ole esitatud, seda pole prokuratuuri määrusega lahendatud ja määruskaebuses konkreetset prokuratuuri otsustust ka ei ole vaidlustatud. Seega puudub ringkonnakohtul osutatud küsimuse lahendamiseks pädevus.
  10. Taotlused Maksu- ja Tolliametilt andmete väljanõudmiseks ning
  11. a jälitustoimingute alustamise ja kriminaalmenetlusega seotud asjaolude kindlakstegemiseks tuleb jätta läbi vaatamata, sest need ei ole asjasse puutuvad.
  12. Muid kaitsja taotlusi ei saa samuti läbi vaadata, sest need pole otseselt seotud määruskaebemenetluses kontrollitavate asjaoludega, s.t sellega, kas jälitustoiminguks loa andmise eeldused on täidetud ja kas jälitustoimingute load on seaduslikud. Nii pole võimalik selgitada, millal prokuratuuri taotlused kohtusse laekusid ja millal kriminaalasja materjal kohtunikule üle anti. Ka ei saa tuvastada, kui palju aega kulus kohtunikul asja materjaliga tutvumiseks ja kohtumääruste koostamiseks. Nende asjaolude selgitamine ei olegi vajalik, põhjendatud ega mõistlik.
  13. Jälitustoimingute lubades nõustus eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlustega ja lisas neile oma põhjendused. Määrustest nähtub, milles kuritegu seisneb, missugune oli iga isiku roll ja millised on kuriteokahtlust kinnitavad tõendid ning asjaolud. Samuti põhjendati, miks on tõendite kogumine muude menetlustoimingutega välistatud või oluliselt raskendatud. Jälitustoimingute lubade pikendamisel toodi välja tehtud toimingud ja kogutud tõendusteave ning selgitati, miks tuleb jälitustoimingute tegemist jätkata. On lubatav, et jälitustoiminguks taotletakse ja antakse luba samal ajal mitme isiku suhtes. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Määruskaebus 3
(8)3 1-17-10682
  1. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. T. kaitsja vandeadvokaat D. Teplõhh, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus või alternatiivselt jälitustoimingute lubade tühistamist ning jälitustoimingute õigusvastaseks tunnistamist. Kaitsja märgib kokkuvõtlikult järgmist.
  2. Ringkonnakohus jättis kaitsja taotlused seadusliku aluseta läbi vaatamata. Taotluste eesmärk oli esitada lisaargumente ja kontrollida, kas maakohus süüvis jälitustoiminguteks lubade andmisel kriminaalasja materjali või kas see materjal üldse kohtu käsutuses oli. Samuti soovis kaitsja näidata, et jälitustoiminguteks lubade andmisel ei järgitud ultima ratio-põhimõtet ja maakohus võis eirata KrMS § 1264 lg 6 nõudeid. Kõik taotlused olid asjasse puutuvad. Tekkinud kahtluste kontrollimata jätmisega rikkus ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Seetõttu ei olnud kohtumenetlus aus ja õiglane.
  3. Määruskaebuses taotleti otsustuse tegemist selle kohta, kas kaitsjale tuleb võimaldada tutvumist kohtumääruste kinnikaetud osaga. Ringkonnakohtu
  4. novembri
  5. a määrusest ilmnes, et prokuratuur otsustas jätta osa materjali kaitsjale ja kahtlustatavale tutvustamata. Seetõttu vaidlustas kaitsja
  6. detsembri
  7. a taotluses ka prokuratuuri vastava sisuga otsustuse. Ringkonnakohus pidi taotluse suhtes võtma seisukoha, kuid osutatud küsimust ei käsitletud. Kuna eelmenetluse määrus pole siduv ja
  8. detsembri
  9. a taotlust saab käsitada selle määruse peale esitatud määruskaebusena, pidi ringkonnakohus tegema eraldi määruse selle kohta, kas jälitustoimingute lubade osaline tutvustamata jätmine oli õiguspärane.
  11. detsembri
  12. a taotlust põhjendas kaitsja sooviga tutvuda prokuratuuri vastuväidete ja ringkonnakohtu seisukohtadega juba esitatud taotluste kohta, samuti soovis ta tutvuda vahepeal kogutud tõenditega ning esitada lõplikud seisukohad ning taotlused. KrMS § 331 lg 11 ps 2 sätestatut tuleb tõlgendada süstemaatiliselt ja sel viisil, et arvesse võetaks ka muid kohtumenetluse poolte õigusi, sh õigust teada teise poole seisukohti, ning võimalust esitada nendele vastuväited. Kõnealuste põhimõtete eiramine kujutab endast kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist KrMS § 339 lg 1 p 12 ja lg 2 tähenduses.
  13. Jälitustoimingute load ei kajasta põhjendatud kahtlust, et A. T. pani toime kuriteo. Puuduvad viited kriminaalasja toimikule või materjalile, mis esitati kohtule jälitustoiminguks loa taotlemisel. Kohtu põhjendused on üldist laadi ja sama kohtuniku eri ajal tehtud määruste põhjendused on identsed. Samuti on kahtlustuse sisu vastuoluline. Need asjaolud näitavad, et kohus ei andnud jälitustoiminguteks lubasid teavitatult.
  14. Kohtumäärused ei vasta kohtupraktikas välja kujunenud nõuetele ka ultima ratio-põhimõtte kontrollimise osas. Kohtu järeldused on üldsõnalised ja kriminaalasjaga seostamata. Pole analüüsitud alternatiivseid tõendite kogumise võimalusi ega seda, mis andis aluse arvata, et tõendusteabe õigeaegne kogumine jälitustoiminguid kasutamata on võimatu või oluliselt raskendatud. Tähelepanu ei pööratud ka jälitustegevuse mahule ja kestusele ning eiratud on KrMS § 1264 lgs 6 sätestatut, mille kohaselt ei tohi jälitustoimingute kestus konkreetse isiku suhtes samas kriminaalasjas ületada ühte aastat. Määruskaebuse vastus
  15. Põhja Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Katrin Mikenberg leiab, et ringkonnakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Prokuröri põhiseisukohad on järgmised. 4
(8)4 1-17-10682
  1. Ringkonnakohus põhjendas arusaadavalt, miks tuleb jätta jälitustoimingute load tühistamata. Piisavalt ja asjakohaselt selgitati sedagi, miks ei saa rahuldada taotlusi uue tähtaja määramiseks ning menetluskulude hüvitamiseks. Nõustuda ei saa väitega, et taotluste läbi vaatamata jätmisega rikuti oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes.
  2. Kaitsja
  3. detsembri
  4. a taotluse lahendamisel oleks tulnud järgida KrMS § 389 lgt 4 ja edastada kaebus lahendamiseks kõrgema astme kohtule, kuid tegemist pole olulise eksimusega, sest Riigikohus saab hinnata taotluse läbi vaatamata jätmise põhjendatust.
  6. novembril 2017 tehti kaitsjale e-toimiku kaudu kättesaadavaks osaliselt kinni kaetud tekstiga jälitustoimingute aluseks olnud taotlused. Kaitsja tutvus nendega
  7. novembril
  8. Samuti tegi prokurör
  9. detsembri
  10. a kirjas kaitsjale ettepaneku, et ta saab tutvuda jälitustoimingute lubade ja prokuratuuri taotluste osalise tutvustamata jätmise lubadega siis, kui ringkonnakohus need prokuratuurile tagastab. Kaitsja oli taotluse esitamise ajaks jälitustoimingute aluseks olnud prokuratuuri taotlustega osaliselt tutvunud ja teadis, et tal ei võimaldata tutvuda taotluste ning kohtumääruste kinnikaetud osaga. Ta sai taotleda hinnangu andmist jälitustoimingute lubade ja nende aluseks olnud taotluste osalise tutvustamata jätmise õiguspärasuse kohta, kuid seda taotlust ei esitatud. Omal algatusel ei pidanud ringkonnakohus vastavat küsimust kontrollima. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  11. Jälitustoiminguga seotud kaebuse esitamise korda reguleerib KrMS §
  12. Kõnealuse paragrahvi
  13. lõike kohaselt võib kriminaalmenetluse seadustikus nimetatud alusel kohtu poolt jälitustoiminguks loa andmise määruse peale esitada määruskaebuse KrMS
  14. peatükis sätestatud korras (määruskaebemenetluses). Sama paragrahvi
  15. lõike järgi saab kriminaalmenetluse seadustikus nimetatud alusel tehtud jälitustoimingu käigu, sellest teavitamata jätmise ja sellega kogutud andmete tutvustamata jätmise peale esitada kaebuse KrMS
  16. peatüki
  17. jaos sätestatud korras (nn uurimiskaebemenetluses).
  18. Ringkonnakohus, kes lahendab KrMS § 12616 lg 1 alusel esitatud määruskaebust kohtu poolt jälitustoiminguks loa andmise määruse peale, on pädev vaatama samas menetluses läbi ka isiku kaebuse määruskaebuses vaidlustatud jälitustoimingu loa ja selle aluseks olnud prokuratuuri taotluse teksti osalise tutvustamata jätmise peale. Jõudes järeldusele, et jälitustoimingu loa või selle aluseks olnud prokuratuuri taotluse teksti osaline varjamine on alusetu, saab ringkonnakohus rikkumise kõrvaldada, kohustades jälitusasutust ja prokuratuuri tutvustama isikule ka jälitustoimingu loa ning prokuratuuri taotluse teksti seda osa, mis jäeti isikule alusetult tutvustamata. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  19. aprilli
  20. a määrus asjas nr 311117, pd 60 ja 62.)
  21. Ringkonnakohus asus käesolevat asja lahendades seisukohale, et KrMS § 12616 lg 1 alusel toimuvas määruskaebemenetluses saab jälitustoimingu loa ja selle aluseks olnud prokuratuuri taotluse teksti osalise tutvustamata jätmise peale esitatud kaebuse lahendada vaid siis, kui prokuratuur on lubanud jätta need menetlusdokumendid osaliselt tutvustamata ning kõnealuse määruse peale esitatud määruskaebus sisaldab 5
(8)5 1-17-10682 argumente ja taotlust selle otsustuse vaidlustamise ning tühistamise kohta. Kuivõrd praeguses asjas prokuratuurile kinnikaetud andmete tutvustamiseks taotlust ei esitatud ja määruskaebuses pole vaidlustatud konkreetset prokuratuuri otsustust, ei saanud ringkonnakohtu arvates ka hinnata, kas jälitustoimingute lubade ja prokuratuuri taotluste osalist tutvustamata jätmist põhjendati nõuetekohaselt. Toodud kaalutlustel jättis ringkonnakohus kaitsja taotlused läbi vaatamata. Kriminaalkolleegium eeltoodud käsitlusega ei nõustu ja leiab, et jälitustoimingute lubade ja prokuratuuri taotluste kinnikaetud osaga tutvumiseks esitatud taotluste läbi vaatamata jätmiseks ei olnud alust.
  1. Kriminaalasja materjalist nähtub, et pärast kriminaaltoimiku kättesaadavaks tegemist teavitas kaitsja
  2. novembril 2017 saadetud kirjas prokuratuuri soovist tutvuda jälitustoimingute aluseks olnud prokuratuuri taotlustega. Samal päeval edastatud vastuses selgitas prokurör, et taotlustega saab tutvuda järgmisel nädalal.
  3. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses taotles kaitsja jätkuvalt jälitustoimingute aluseks olnud prokuratuuri taotluste, aga ka jälitustoimingute lubade kinnikaetud osa tutvustamist ja tähtaja määramist uute seisukohtade esitamiseks. Kaitsja selgitas, et määruskaebuse esitamise ajaks talle jälitustoimingute aluseks olnud taotlusi ei tutvustatud ega põhjendatud, miks on osa jälitustoimingute lubade tekstist kinni kaetud. Põhjusel, et talle vastava sisuga prokuratuuri määrust ei esitatud, palus kaitsja ringkonnakohtul võtta seisukoha kõnealuste andmete tutvustamise kohta.
  4. Ühtlasi ilmneb kaitsja
  5. detsembri
  6. a taotlusele lisatud elektronkirjast, et prokurör võimaldab kaitsjal tutvuda prokuratuuri määrustega, millega jäeti osa jälitustoimingute lubade ja prokuratuuri taotluste tekstist tutvustamata, kuid nendega saab tutvuda alles pärast seda, kui ringkonnakohus kriminaalasja materjali prokuratuurile tagastab.
  7. Eespool kirjeldatud asjaoludest järeldub, et prokuratuur kaitsjat enne kohtusse pöördumist jälitustoimingute lubade ja nende aluseks olnud taotluste osalist tutvustamata jätmist puudutavate määruste tegemisest ega nende määruste põhjendustest ei teavitanud. Vastava sisuga prokuratuuri otsustuste olemasolust sai kaitsja teada pärast määruskaebuse esitamist, s.o
  8. detsembril
  9. Kujunenud olukorras on põhjendamatu nõuda, et määruskaebuses oleks tulnud esitada argumendid konkreetsete prokuratuuri otsustuste vaidlustamise kohta ja taotleda nende tühistamist. Kuna prokuratuur kaitsjat vastava sisuga määruste olemasolust varem ei teavitanud, puudus tal võimalus taotleda kõne all olevate määruste tühistamist, veel vähem oli aga võimalik esitada täpseid argumente nendes sisalduvate põhjenduste vaidlustamiseks. Oluline on osutada sellelegi, et ringkonnakohtu järeldus, mille kohaselt ei ole prokuratuur jälitustoimingute lubade ja nende aluseks olnud taotluste tutvustamist puudutavat küsimust kirjaliku põhistatud määrusega lahendanud, pole kooskõlas prokuröri
  10. detsembri
  11. a kirjas märgituga.
  12. Kuivõrd määruskaebusest ja määruskaebuse vastusest tuleneb ühemõtteliselt, et kaitsjale enne kohtusse pöördumist jälitustoimingute aluseks olnud taotlusi ei tutvustatud ega selgitatud, miks tal võimaldatakse tutvuda jälitustoimingute lubadega vaid osaliselt, tingisidki need tegurid koostoimes nii määruskaebuses kui ka määruskaebemenetluse vältel selliste taotluste esitamise, mis on mõeldud 6
(8)6 1-17-10682 jälitustoimingute lubade ja prokuratuuri taotluste teksti osalise tutvustamata jätmise vaidlustamiseks.
  1. Kui KrMS § 12616 lg 1 alusel esitatud kaebusest saab välja lugeda, et isik tahab muu hulgas vaidlustada jälitustoimingute lubade ja nende aluseks olnud taotluste tutvustamata jätmist, tuleb see taotlus ringkonnakohtus toimuvas määruskaebemenetluses sisuliselt lahendada. Küsimuse andmete tutvustamata jätmise põhjendatuse kohta võib tõstatada ka määruskaebemenetluse vältel, kui vastava prokuratuuri otsustuse olemasolu ja/või tutvustamata jätmise põhjendused selguvad alles pärast määruskaebuse esitamist.
  2. Vastupidine seisukoht tähendaks, et kui isik saavutab uurimiskaebemenetluse tulemusena õiguse tutvuda jälitustoimingu loa ja prokuratuuri taotluse terviktekstiga, võib täiendavate asjaolude teatavaks saamine tingida vajaduse esitada jälitustoiminguks loa andmise peale uus kaebus. Kriminaalkolleegium on varem märkinud, et selline lahendus oleks ebamõistlikult koormav nii isiku õiguste kaitse kui ka kohtusüsteemi efektiivse toimimise seisukohalt (vt määrus asjas nr 311117, p 59). Kirjeldatud tulemuseni viiks aga prokuratuuri ja ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt võimaldatakse kaitsjal tutvuda jälitustoimingute lubade ja nende aluseks olnud taotluste osalise tutvustamata jätmise kohta tehtud määrustega pärast seda, kui kriminaalasja materjal on prokuratuurile tagastatud, ja et alles seejärel saab neid määrusi vaidlustada uurimiskaebemenetluse sätteid järgivalt.
  3. Öeldust lähtudes pidi ringkonnakohus hindama sisuliselt määruskaebuses ja hiljem esitatud taotluses toodud väiteid, kontrollima prokuratuuri otsustuste põhjendatust, võtma seisukoha, kas andmete tutvustamata jätmine oli KrMS § 12614 lg 1 kohaselt õigustatud, ning vajadusel rikkumise kõrvaldama, kohustades jälitusasutust ja prokuratuuri tutvustama isikule ka jälitustoiminguteks antud lubade ning prokuratuuri taotluste seda osa, mis jäeti isikule alusetult tutvustamata. Sel viisil ringkonnakohus ei toiminud, vaid jättis kaitsja taotlused alusetult sisulise tähelepanuta.
  4. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi mõjutab jälitustoimingu loa ja viimase aluseks olnud taotluse tutvustamise ulatus vahetult seda, kui tõhusalt saab isik määruskaebemenetluses jälitustoimingu loa õiguspärasusele vastu vaielda (vt määrus asjas nr 311117, p 58). Olukorda, kus jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamise kohta tehtud otsustustele antud hinnang osutub edasises määruskaebemenetluses ekslikuks või see taotlus jäetakse alusetult sisulise lahenduseta, tuleb käsitada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Märgitud eksimusega kaasneb ringkonnakohtu määruse tühistamine ja kriminaalasja saatmine uueks arutamiseks samale kohtule. Kuna vajalik on kriminaalasja uus arutamine, ei pea kolleegium vajalikuks ega võimalikuks võtta seisukohta muude määruskaebuses tehtud etteheidete suhtes.
  5. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lgst 1, § 361 lg 1 pst 6 ning § 362 pst 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
  6. detsembri
  7. a määruse ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada.
  8. Kaitsja on esitanud taotluse hüvitada A. T-le Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu 1544 eurot 40 senti (sh 7
(8)7 1-17-10682 käibemaks). Taotluse kohaselt on kaebuse koostamiseks kulutatud aega 9,9 tundi. Advokaadi ühe töötunni hind on 130 eurot, millele lisandub käibemaks. 37. Kolleegium leiab, et määruskaebuse põhisisus korratakse paljuski varem esitatud taotlusi ja argumente. Sel põhjusel saab taotluses märgitud ajakulu pidada põhjendatuks kaitsja kuue töötunni ulatuses. Advokaadi ühe tööühiku hind pole keskmisest tunnitasust kõrgem, mistõttu loeb kolleegium valitud kaitsjale määruskaebemenetluses makstud mõistliku suurusega tasuks 936 eurot, sh käibemaks 156 eurot. Ringkonnakohtu määruse tühistamise tõttu tuleb see summa KrMS § 187 lg 1 alusel riigilt A. T. kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 8
(8)8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.