Obsah (6)

§ 177§ 138§ 139§ 144§ 175§ 178

2-16-5215 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Määruse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2018, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-5215 Tsiviilasi Xxxx hagi Xxxx ja X

) § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177

lõikes 2 kohaselt mõistliku aja jooksul.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

Vastavalt

§ 139

lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

3.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

§ 175

lg 11 sätestab, et kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Riigikohtu üldkogu lahendiga tunnistati põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks

§ 175

lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (vt sellekohaseid põhjendusi Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13, p-d 70–76). Seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Samuti ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, p 14). 4. Riigikohtu 11.02.2015 määruse nr 3-2-1-115-14 p-des 11 ja 12 on selgitatud, et

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Menetluskulud maakohtumenetluses

1. Kostjad esitasid 09.10.2017 oma menetluskulude nimekirja (I kd tl 205-207), mille kohaselt on kostjate menetluskuluks maakohtu menetluses õigusabikulu 1450 eurot. Kokku on õigusabi osutatud 14,5 tunni ulatuses. Hageja ei ole vastuväiteid kostjate menetluskulude nimekirja osas esitanud.
2. Kohus, tutvunud kostjate esitatud õigusabikulude spetsifikatsiooniga, on seisukohal, et esindaja poolt teostatud toimingud on põhjendatud ja vajalikud ning nendele kulunud aeg mõistlik. Seega peab kohus kostjate õigusabikulusid maakohtu menetluses põhjendatuks 14,5 tunni ulatuses.
3. Riigikohus on märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Mõistlikuks keskmiseks tunnitasuks võib pidada 120 eurot käibemaksuga või –maksuta (RKTKm 01.06.2016, 3-2-1-38-16, p. 13). 2 2-16-5215 Kostjate menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja lepingulise esindaja tunnihind 100 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul on tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta) põhjendatud.
4. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu
5. juuni
6. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kostjad ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga, seega määrab kohus hüvitamisele kuuluvad menetluskulud ilma käibemaksuta.
7. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks kostjate õigusabikulusid maakohtumenetluses summas 1450 eurot. Menetluskulud apellatsioonmenetluses
8. Kostjad esitasid 16.02.2018 oma menetluskulude nimekirja apellatsioonmenetluses (II kd tl 2729), mille kohaselt on kostjate menetluskuluks õigusabikulu 400 eurot. Kokku on õigusabi osutatud 4 tunni ulatuses. 16.02.2018 kohtuistungil palub kostjate lepinguline esindaja mõista välja õigusabikulu istungil osalemise eest vastavalt istungi kestusele (II kd tl 31). Kostjate lepingulise esindaja tasu on jätkuvalt 100 eurot tunnis ning menetluskulud paluvad kostjad välja mõista käibemaksuta. Hageja ei ole vastuväiteid kostjate menetluskulude nimekirja osas esitanud.
9. Kohus, tutvunud kostjate esitatud õigusabikulude spetsifikatsiooniga, on seisukohal, et esindaja poolt teostatud toimingud on apellatsioonmenetluses samuti põhjendatud ja vajalikud ning nendele kulunud aeg mõistlik. Kohus määrab kostjate esindaja põhjendatud ajakuluks 4 tundi, millele lisandub 16.02.2018 kohtuistungile kulunud aeg 1,28 tundi (II kd tl 30-31). Seega peab kohus kostjate õigusabikulusid ringkonnakohtu menetluses põhjendatuks 5,28 tunni ulatuses. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks kostjate õigusabikulusid apellatsioonkohtumenetluses summas 528 eurot.
10. Seega määrab kohus kostjate menetluskulude rahaliseks suuruseks tsiviilasjas nr 2-16-5212 kokku 1978 eurot (1450 + 528), mis kuulub hagejalt kostjate kasuks solidaarselt väljamõistmisele. 13.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjad on vastavasisulise taotluse esitanud. 14.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik 3