Obsah (8)
§ 392§ 435§ 438§ 348§ 403§ 656§ 658§ 173Tsiviilasi nr: 2-16-15866 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Krista Kirspuu, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 26.04.2018, Tallinn Tsiviil
) § 657 lg 1 p 3 alusel esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada alternatiivse taotluse osas. 17. Hageja on esitanud esialgse hagi asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 108 lg 1, § 115 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel, nõudes kostjalt poolte vahel 02.12.2008 sõlmitud mandaatlepingu alusel üleantud maali tagastamist, alternatiivselt kahju hüvitamist lepingus kokkulepitud maali väärtuse, s.o 150 000 euro ulatuses, millele lisanduvad seadusjärgsed viivised alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse kohase täitmiseni. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja tõi esile, et tal ei 5
(9)Tsiviilasi nr: 2-16-15866 ole maali valdust, kuna maali müüs hageja ise. Lisaks palus kostja kohaldada VÕS § 626 lg 1 alusel esitatud väljaandmise nõudele ja alternatiivsele kahju hüvitamise nõudele aegumist. Peale kostja vastust, millest selgus, et kostja valduses ei ole enam maali, loobus hageja nõudest maali ebaseaduslikust valduses väljanõudmiseks, kuid alternatiivne nõue maali väärtuse hüvitamiseks jäi kohtu menetlusse. Samas märkis hageja maali väärtuse hüvitamise nõudenormiks AÕS § 85 lg 1, mille kohaselt valdaja vastutab asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest vastavalt VÕS §-dele 1037–1040. Maakohus jättis esitatud hagi rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole tõendanud, et kostja on tema arvel rikastunud, mistõttu ei olnud täidetud VÕS § 1037 kohaldamise eeldused. 18.
§ 392
lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt peab kohus eelmenetluses muu hulgas välja selgitama menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Kohtuotsuse saab
§ 435
lg 1 järgi langetada pärast seda, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi tegemiseks valmis. Asi on otsuse tegemiseks valmis siis, kui kohus saab
§ 438
lg 1 kohaselt hinnata asjas kogutud tõendeid ning otsustada, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ehk lahendatava küsimuse õiguslikult õigesti kvalifitseerida ning teha järelduse, kas hagi kuulub rahuldamisele. Praegusel juhul ei ole maakohus viinud läbi nõuetekohast sisulist eelmenetlust ning on jätnud täitmata selgitamiskohustuse. Need minetused on muu hulgas tinginud hageja jaoks üllatusliku lõpplahendi. 19. Kohtu õiguslik hinnang ei tohi tulla pooltele üllatuslikult, st kohus peab vähemalt suulises menetluses üldjuhul poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile juhtima ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (vt nt
§ 348
lg-d 1–3, § 351, § 392 lg 1 p-d 1 ja 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1, § 436 lg 4) (vt ka Riigikohtu 20.06.2011 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40; 22.02.2011 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 16). Nõude kvalifitseerimisel tuleb kohtul ka selgeks teha, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama (vt Riigikohtu 02.03.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 15). Kohus peab asjaoludele õigusliku hinnangu andmist pooltega arutades arvestama, et kohtulahend ei saa tulla pooltele üllatusena, s.t kui kohus selgitab seadust pooltele menetluses ühtmoodi, ei saa ta lahendis asuda teistsugusele seisukohale, kui ta ei ole vajadusel menetlust uuendanud ja pooltele uut tõlgendust esitanud ja võimaldanud vastavalt asjaoludele neil ka sellele reageerida, sh esitada asjaolusid ja tõendeid, kui see muudab nt tõendamiskoormust. Samas ei saa kohtu arutelu tõlgendusvõimaluste üle tähendada seda, et kohus ei või lahendis oma varasematest arutlustest üldse väljuda. Oluline on, et kohus ei üllataks pooli teistsuguse käsitlusega (Riigikohtu 22.09.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-14, p 42). 20. 06.02.2017 eelistungi protokollist nähtub (tl 118-126, kd I), et kohus on hageja nõudenormi muudatust pidanud lubatavaks, kuid kolleegiumi hinnangul ei ole kohus kuni asja lahendamise lõpuni poolte vahelist õigussuhet klassifitseerinud ega seda pooltega läbi arutanud. 02.06.2017 eelistungil on maakohus pärinud hagejalt, milliste õigusnormide järgi on maali väärtuse hüvitamise nõue esitatud. Kohus selgitas, et alusetu rikastumise nõude esitamisel peab hageja tõendama, milline tehing tehti ja et 6
(9)Tsiviilasi nr: 2-16-15866 sellega on kostja rikastunud. Hageja tõi esile, et maal oli kostja valduses ja esitatud asjaoludest saab järeldada, et kostja on maali müünud ja võimalik on nõue esitada kas AÕS § 85 järgi või kahju hüvitamise nõudena. Kohus selgitas, et hageja peab tõendama, et kostja on ilma õigusliku aluseta hageja maali käsutanud, s.t seda, et kostja müüs hageja maali, ja kuidas on kostja sellega rikastunud, samuti seda, milline oli maali harilik väärtus. Pärast seda saab kostja tuua esile ja tõendada, et ta ei ole rikastunud. Lisaks palus kohus hagejal tõendada, et ta on maali omanik. 13.03.2017 kohtuistungi protokolli kohaselt selgitas kohus, et kostjal tuleb esitada tõendid, et ta ei ole rikastunud selle kaudu, et jätab maali tagastamata olukorras, kus hageja selle tagastamist nõuab (tl 147, kd I). Kohus määras kostjale tõendite esitamise tähtaja, kuid kostja ühtegi tõendit ei esitanud. 14.08.2017 kohtuistungil selgitas kohus, et hoolimata sellest, et kostja ei ole nõutud tõendeid esitanud, oli hagejal kohustus tõendada, et kostja on rikastunud maali tagastamata jätmise tõttu (tl 8, II kd). Samal istungil lõpetas kohus eelmenetluse ja arutas asja sisuliselt.
- Kohus on lähtunud 25.09.2017 vaidlustatud otsuses asja lahendamisel hageja 23.12.2016 menetlusdokumendis väljatoodud nõudenormist (AÕS § 85 lg 1 koosmõjus VÕS § 1 037 lg-ga 1) ning hoolimata tõendamiskoormise ümberpööramisest 13.03.2017 kohtuistungil (tl 144-148, kd I), tegi otsuse, millega jättis hagi rahuldamata seetõttu, et hageja ei ole tõendanud, et kostja on maali käsutanud ilma hageja nõusolekuta ja selle eest midagi saanud. Kohus on tõendmiskoormist selgitanud pooltele kahel eelistungil erinevalt ja viimasel 13.03.2017 eelistungil kohtu poolt selgitatust võis hagejale jääda mulje, et kostjal tuleb tõendada, et ta ei ole alusetult rikastunud hagejale maali tagastamata jättes ja hageja on oma tõendamise kohustuse täitnud. Ebapiisava ja eksitava selgitamiskohustuse täitmise tõttu on maakohtu otsus hagejale üllatuslik. Kohtuistungite protokollidest nähtuvalt on maakohus lähtunud ainult hageja poolt nõudele antud õiguslikust hinnangust ja pole täitnud kohustust kontrollida õiguse kohaldamist ja seda, kas hageja nõuet on võimalik muu nõudenormi järgi rahuldada.
- Kolleegiumi hinnangul ei tähenda hageja poolt AÕS § 80 alusel esitatud vindikatsiooninõudest (asja väljanõudmine) loobumine automaatselt seda, et hagejal puuduks alus nõuda kostjalt asja väärtuse hüvitamist. Antud asjaolu aga ei ole kohus üldse tõstatanud ega pooltega läbi arutanud. Praegusel juhul vaidlevad pooled eelkõige selle üle, kas kostjal on kohustus hüvitada hagejale maali väärtus olukorras, kus kostja on hagejalt maali saanud (antud asjaolu üle vaidlus puudub), kuid maali tagastanud või maali väärtust hagejale hüvitanud ei ole. Kostja on vastuses hagiavaldusele välja toonud, et temal maali valdust ei ole, kuna kostja viis hageja maali ostjaga kokku, mille tulemuseks oli maali müümine ja hagejale sularahas maali eest tasumine. Hageja nõustus sellega, et maali ei ole kostja valduses, kuid ülejäänud asjaolusid ta omaks ei võtnud. Toimikust ei nähtu, et maakohus oleks üldse nimetatud asjaoludele tähelepanu pööranud ning nendest tulenevalt asjale antavat õiguslikku hinnangut pooltega menetluses arutanud.
- Kolleegium selgitab, et hageja poolt esiletoodud nõudenorm AÕS § 85 lg 1 reguleerib omaniku ja valdaja vahelisi suhteid kasu väljaandmise osas ajal, kui asi oli 7
(9)Tsiviilasi nr: 2-16-15866 ebaseaduslikus valduses, mitte aga tagastamata asja eest hüvitise saamist. AÕS § 85 lg-st 1 tulenev kasu väljaandmise nõue on AÕS § 80 lg 1 järgsele vindikatsiooninõudele lisanduda võiv nõue (kõrvalnõue) ebaseadusliku valduse ajal saadud viljade ja kasutuseeliste väljaandmiseks või hüvitamiseks. Praeguses vaidluses ei ole hageja taotlenud kasu väljamõistmist. Kolleegium leiab, et samas ei ole välistatud hageja maali väärtuse hüvitamise nõue ainult VÕS § 1037 lg 1 või lg 2 järgi, kuid vastavad eeldused tuleb sellel juhul esile tuua hagejal ja nende olemasolu ka tõendada. Tõendamiskoormis võib ümber pöörduda ainult hea usu põhimõttest näiteks siis, kui tegemist on asjaoludega, mille tõendamine on võimalik ainult kostjal. Kuna praeguses vaidluses ei ole vaidlust, et hageja andis maali valduse 02.12.2008 sõlmitud lepingu täitmiseks üle ja hageja väidetel pole talle maali tagastatud, siis neil asjaoludel on kostja kohustatud tõendama maali võõrandamisega seotud asjaolusid.
- Kolleegium selgitab, et juhul, kui ebaseaduslikult valdajalt ei ole võimalik asja välja nõuda, kuna asja ei ole tema valduses, siis võib olla võimalik kaaluda maali väärtuse hüvitamise nõude rahuldamist kas VÕS § 115 lg-te 1 ja 2 järgi kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamisena või juhul kui ebaseadusliku valdaja valduses on asi hävinud või sealt kaotsi läinud kahju hüvitamise nõudena AÕS § 84 alusel võlaõigusseaduse kahju õigusvastase tekitamise sätete järgi (VÕS § 1043). Eelnevalt viidatud nõudenormide järgi on nõude aluseks olevad asjaolud erinevad ja hageja tõendamiskoormis seetõttu ka erinev. Maakohtul tuleb eelmenetluses selgitada pooltele nõudenormist tulenevat asjaolude esitamise vajadust ja tõendamiskoormist.
- Kolleegium lisab, et
§ 392
lg-st 1 lähtuvad eelmenetluse ülesanded tuleb kohtul täita sõltumata sellest, kas asja lahendatakse kirjalikus menetluses (
§ 403lg 1) või arutatakse kohtuistungi(te)l.
Toimikust nähtuvalt on maakohus korduvatel kohtuistungitel arutanud pooltega asjaolusid ja andnud võimalusi täiendavate asjaolude ja tõendite esitamiseks. Samas selline kohtu tegevus ei ole eelmenetluse ülesannete täitmiseks siiski piisav, kui kohus ei ole eelnevalt õigussuhtele antavat õiguslikku kvalifikatsiooni pooltega arutanud ega sellest tulenevat tõendamiskoormist selgitanud. 26. Puuduliku eelmenetluse tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik asja ise sisuliselt lahendada, sest apellatsiooniastmes esmakordsel asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamisel või ka selle puudumise tuvastamisel rikutaks kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata. Eeltoodu põhjal tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks lahendamiseks eelmenetluse staadiumis (
§ 656lg 2 viimane lause).
- Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul täita esmalt eelmenetluse ülesanded, mh tuleb arutada asjaoludest lähtuvalt nõudenormide kohaldumist, selgitada pooltele tõendamiskoormist ning anda neile võimalus esitada vaidlusaluste asjaolude kohta täiendavaid tõendeid.
- Kuivõrd asi saadetakse maakohtule tervikuna uueks läbivaatamiseks, ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitleda apellatsioonkaebuses sisalduvaid etteheiteid, mis puudutavad tõendite väidetavat ebaõiget või puudulikku hindamist ning faktiliste 8
(9)Tsiviilasi nr: 2-16-15866 asjaolude ebaõiget tuvastamist.
§ 658
lg 2 järgi on asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud üksnes ringkonnakohtu otsuse seisukohad materiaalõiguse ja menetlusõiguse normi tõlgendamisel ja kohaldamisel. 29. Menetluskulude jaotuse määrab
§ 173lg 3 teise lause alusel maakohus sõltuvalt asja uue lahendamise tulemustest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 9
(9)