← Eesti

2-17-2000/27

Obsah (6)§ 173§ 163§ 657§ 654§ 651§ 171

Tsiviilasi nr: 2-17-2000 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Krista Kirspuu, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 26.04.2018, Tallinn Tsiviila

§ 173

lg 1 alusel märgib kohus menetlust lõpetavas kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna tegemist on alaealise 4

(7)Tsiviilasi nr: 2-17-2000 lapse elatise nõudega isa vastu, pidas maakohus õiglaseks, et pooled kannavad oma kulud ise. Seetõttu ei määranud maakohus kulude suurust kindlaks. Hageja apellatsioonkaebus
  1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse ja palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis kostjalt tagasiulatuva elatise välja mõistmata perioodi 01.08.2016 kuni 06.02.2017 eest ning teha uue otsusega, millega hagi tagasiulatuva elatise nõudes rahuldada. Hageja palus menetluskulud jätta poolte endi kanda.
  2. Ebaõige on maakohtu järeldus, et tuvastamist ei leidnud kostja poolt ülalpidamiskohustuse rikkumine. Kohus on andnud kostja paljasõnalistele ütlustele tõendi väärtuse. Kostja on lapsele riideid ostnud, kuid lapsele need ei meeldi ja laps neid ei kanna. Kostja ei ole lapse emaga läbi arutanud, mida lapsele oleks vaja osta.
  3. Ebaõige on maakohtu järeldus, et on tõendatud, et vanemate vahel oli enne hagi esitamist kokkulepe elatise andmiseks muul viisil kui rahalise maksena. Kuna vanematel elatise maksmise osas kokkulepet ei olnud, ei saanud maakohus hinnata, kas kokkuleppe järgi oli tagatud lapse põhivajaduste rahuldamine. Kostja apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
  4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse ja palus maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas ning teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud hageja seadusliku esindaja MM kanda ja määrata kostja menetluskuludena kindlaks 1212 eurot.
  5. Kostja esitas maakohtu menetluses kompromissi ettepaneku, et ta tasub iga kuu elatist 235 eurot, kuid mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud pool miinimumpalga alammäära, maakohus rahuldas hagi samas ulatuses, seega oli kohtul võimalik jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas hageja kanda. Vastus apellatsioonkaebusele
  6. Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata. Hageja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja palus jätta menetluskulud hageja ema MMi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  7. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalide ja apellatsioonkaebusega, on seisukohal, et maakohtu otsus tuleb jätta

§ 657lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata.

Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust otsuse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja

§ 654lg 6 alusel ei korda neid.

28. Maakohtu ostus on jõustunud osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks alates 07.02.2017 välja elatis miinimummääras, kuna seda ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud. Ringkonnakohus

§ 651

lg 1 järgi selles osas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli. 29. Maakohtu otsus on vaidlustatud osas, millega maakohus jättis tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata ja jaotas menetluskulud. Vastuseks apellatsioonkaebustele märgib ringkonnakohus järgmist. 5

(7)Tsiviilasi nr: 2-17-2000
  1. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Viidatud sätte järgi saab Riigikohtu hinnangul kohustada kohustatud isikut ka tagasiulatuva ajavahemiku ülalpidamiskulude katteks maksma raha, kuid mõjuval põhjusel on võimalik määrata ülalpidamiskohustuse täitmine kindlaks ka muul viisil. Viidatud säte ei tähenda aga seda, et selle järgi saaks lugeda ajavahemikul enne hagi esitamist ülalpidamiskohustus täidetuks üksnes siis, kui kohustatud isik on sel ajavahemikul maksnud elatist (Riigikohtu 26.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13).
  2. PKS § 100 lg 3 esimese lause järgi võivad vanemad lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Seega võivad vanemad leppida kokku ka muul viisil elatise andmises. Tagasiulatuva elatise välja mõistmisel tuleb arvestada vanematevahelist kokkulepet, et hinnata, kas vanem on kohtusse pöördumisele eelneval ajal ülalpidamiskohustust täitnud. Kui vanem on kuni kohtule lapse elatisenõude esitamiseni vanemate kokkulepet täitnud ja kokkuleppe järgi oli lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine tagatud, ei ole üldjuhul alust kokkulepet täitnud vanemalt lapse kasuks elatist välja mõista, küll aga ei takista see vanemalt tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmist lapse kasuks erinevalt kokkuleppest (Riigikohtu 26.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13). Maakohus tuvastas, et lapse vanemate vahel oli sõlmitud kokkuleppe, mille järgi maksis kostja lapse ja ema eest XXX XXX alevikus asuva korteri kasutamisega seotud kulud. Kokkuleppe tõendamiseks esitas kostja 24.05.2016 e-kirja ja lapse ema 25.05.2016 vastuse sellele (tl 85). Maakohus tuvastas asjas tõendina esitatud e-kirja alusel, et vanemad olid leppinud kokku ülalpidamise muul viisil kui raha perioodilise maksmisega ja kostja on tõendanud, et ta on kokkulepet täitnud. Kostja poolt ülalpidamise kohustuse rikkumist perioodil 01.08.2016–06.02.2017 ei ole tõendatud.
  3. Maakohus ei otsustanud kokkuleppe olemasolu üle pelgalt kostja poolt hagejale riiete ostmise järgi, nagu võib hageja apellatsioonkaebusest järeldada. Kostja 24.05.2016 ekirjast (lk 85) nähtub, et kostja tegi hagejale ettepaneku sõlmida uus kokkulepe. Kuna ettepanek oli uue kokkuleppe sõlmimiseks, saab järeldada, et oli olemas ka vana kokkulepe, mille tingimusi on kostja oma e-kirjas ka selgitanud. E-kirjas märgib kostja, et ta ei ole enam nõus hageja seaduslikku esindajat toetama ja XXX korteri kommunaalkulusid, elektriarveid ja Telia arveid maksma ning lasteaiatasust soovib kostja tasuda edaspidi poole. Vastuses tänab hageja seaduslik esindaja kostjat toetamise eest. Seega tunnistab hageja seaduslik esindaja, et kostja on e-kirjas viidatud kulusid kandnud. Sellest saab järeldada, et vanemate vahel oli kokkulepe, mille kohaselt kostja tasus korteri kasutamisega seotud kulud ja lasteaia arved. Kuna hageja koos emaga kasutas korterit kuni
  4. aasta jaanuarini ja kostja tasus sel ajal korteri kasutamisega seotud kulusid ning hageja on nõustunud sellega, et kostja on ostnud ka riideid, millest järeldub, et kostja on kokkulepet täitnud, ei ole ringkonnakohtu arvates tuvastatav ülalpidamiskohustuse rikkumine ajavahemikus 01.08.2016–06.02.
  5. 6
(7)Tsiviilasi nr: 2-17-2000
  1. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et maakohus on andnud kostja paljasõnalistele väidetele tõendi väärtuse. Tsiviilasja materjalide hulgas on piisvalt tõendeid, millega on kostja ülalpidamise kohustuse täitmine enne hagi esitamist tõendatud (tõendid kostja poolt kommunaalteenuste, telefoni ja elektri eest tasumise ning lasteaiamaksu maksmise kohta). Apellatsioonkaebuses esitatud asjaolust, et lapsele ei meeldi kostja ostetud riided ja ta ei kanna neid, ei saa järeldada, et kostja ei ole lapse ülalpidamisse lisaks muude kulude kandmisele ka riiete ostmise näol panustanud.
  2. Vastuseks kostja kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et kuna maakohus rahuldas hagi ulatuses, milles kostja tegi kompromissiettepaneku ja hageja seda vastu ei võtnud, tuleks menetluskulud jätta tervikuna või suures osas hageja kanda.

§ 163

lg 2 annab kohtule võimaluse jätta menetluskulud selle poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud, mitte ei kohusta seda tegema. Ka Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-136-13 otsuse p-s 18 jaatanud võimalust jätta ülalpidamisasjas menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotus on kohtu kaalutlusotsustus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna tegemist on alaealise lapse elatise nõudega isa vastu ja hagi rahuldati osaliselt, on õiglane jätta menetluskulud

§ 163lg 1 järgi poolte endi kanda.

  1. Apellatsioonkaebuses palus kostja jätta nii maakohtu- kui ka apellatsioonimenetluses kantud kulud hageja ema MM kanda. Kolleegium selgitab, et seadusest ei tulene võimalust jätta menetluskulusid hageja seadusliku esindaja (ema) kanda (Riigikohtu 16.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13, p 30). Menetluskulude jaotus
  2. Kuna mõlemad esitatud apellatsioonkaebused ei kuulu rahuldamisele, siis

§ 171

lg 1 järgi tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud kulud poolte endi kanda ja kulude rahaline suurus ei kuulu kindlaksmääramisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.