lg 1, mille kohaselt isik saab pöörduda kohtusse enda eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kohtule on esitatud AA seletuskiri selle kohta, et tegelikkuses teostas hageja maksed AA korraldusel hageja ja AA ühise kala hulgimüügi äriprojekti raames. Kohus pidas seletuskirjas märgitut veenvaks. Vaatamata asjaolule, et hageja ei suutnud kommenteerida maksekorralduste selgitusi „Oslo +30“ ja „Oslo“, saab tõendeid kogumis 3 hinnates teha siiski järelduse, et hagis ja nõudekirjas märgitud äriprojekti maksed tehti tegelikkuses AA käsundi alusel kostja arvelduskonto kaudu. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagi kostja vastu õiguslikult põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. 9.
Kohus leidis, et kostja menetluskulud on 1771,20 euro ulatuses põhjendatud ja vajalikud ning mõistis
lg 2 alusel hagejalt kostja kasuks välja ka viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
Kohus kutsus pooled istungile ilma, et eelnevalt oleks asja ammendavalt arutatud ning ootamatult selgus, et kohtul on hagejale täpsustava iseloomuga küsimused, millele hageja ei olnud valmis istungil vastama. Muuhulgas selgus, et kohtul on etteheiteid hageja esitatud tõenditele, mille osas ei andnud kohus hagejale istungil ega ka enne seda täiendavat tähtaega seletuse esitamiseks. Kuna hageja esindaja ei suutnud kohtuistungil kohtu küsimustele vastata, tegi maakohus põhjendamatult järelduse, et hageja ei ole teinud kohtule tõeseid avaldusi. Asudes asja istungil sisuliselt lahendama, rikkus maakohus
Samuti on maakohus eiranud
lg 2 ja 3, kuna ei võimaldanud hagejal esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukohta ega ole lähtunud
lg-st 1, kuna ei arutanud menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest.
Maakohus ei ole hilinenult esitatud tõendi vastuvõtmist põhjendanud ega ole andnud hagejale võimalust esitada tõendi osas omapoolset seisukohta. Hagejale ei ole ka arusaadav, miks ei andnud maakohus hinnangut hageja seletustele ja hageja poolt 09.03.2017 esitatud tõenditele. Hageja seletas, et hageja võlasuhted AA-ga ei ole seotud nõudega kostja vastu. Kohus jättis hageja poolt esitatud faktilised väited ja tõendid tähelepanuta. Vastus apellatsioonkaebusele 15. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht 16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja tsiviilasi saata
Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. 17. Asja materjalidest nähtuvalt tugines hageja hagiavalduses sellele, et tema ja kostja vahel oli sõlmitud suuline tähtajatu laenuleping, mille alusel sai kostja hagejalt laenu kogusummas 19 286 eurot. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja väitis, et poolte vahel ei ole laenulepingut sõlmitud. Kostja tõi esile, et hagejal on võlasuhe AA-ga. Hageja teostas kostja kontole ülekandeid AA korralduste alusel, misjärel andis kostja raha edasi AA-le. 18.
lg 1 p-de 1, 3 ja 4 järgi selgitab kohus eelmenetluses välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma 5 faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. Riigikohus on leidnud, et kuna kohtu antud õiguslik hinnang ei tohi tulla pooltele üllatusena, peab kohus üldjuhul juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust ning esitada asjaolud ja tõendid (vt Riigikohtu 23.11.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16, p 16).
lg-st 1 tulenevalt arutab kohus menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Kohtuotsuse saab
lg 1 järgi langetada pärast seda, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi tegemiseks valmis.
19. Tulenevalt
lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.
lg 4 sätestab, et otsust tehes ei või kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Samuti ei või kohus hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht. Antud juhul on maakohus leidnud, et kostjale 2446 euro ülekandmise õiguslikuks aluseks oli kinkeleping (VÕS § 259 lg 1). Samuti leidis maakohus, et kuna 4230 eurot oli kostjale kantud üle LL konto kaudu, ei saa hageja kostjalt selle tagastamist nõuda. Ringkonnakohus märgib, et asja materjalidest nähtuvalt ei ole pooled maakohtu menetluses kinkelepingule ning selle aluseks olevatele asjaoludele tuginenud ning kinkelepingu olemasolu poolte vahel ei ole maakohus pooltega ka arutanud. Eeltoodust tulenevalt on maakohus vastuolus
lg-ga 4 hinnanud asjaolusid erinevalt mõlemast poolest, seda enne pooltega arutamata, ning andmata pooltele selle kohta võimalust seisukohta esitada. Kuna kostja ei vaielnud vastu asjaolule, et hageja on teinud tema kontole ülekandeid summas 19 286 eurot, ei olnud maakohtul alust tugineda omal algatusel ka sellele, et hagejal ei ole õigust nõuda nende maksete tagastamist, mis on tehtud LL konto kaudu. 20. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus on käitunud tõendite kogumisel eksitavalt.
lg-st 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. 24.04.2017 määrusega jättis maakohus rahuldamata kostja taotlused kuulata tunnistajana üle AA ja kuulata vande all üle hageja ning keeldus kostja poolt tõendina esitatud helisalvestiste vastuvõtmisest. Maakohus asus seisukohale, et AA tunnistajana ülekuulamine ei ole põhjendatud, kuna kostja soovib tunnistaja ütlustega tõendada tunnistaja ja hageja vahelise laenusuhte asjaolusid, kuid käesolevas tsiviilasjas toimub vaidlus hageja ja kostja vahelise laenusuhte üle ning seetõttu ei oma tunnistaja ütlused tähtsust. Samas on maakohus võtnud hiljem tõendina vastu seletuskirja (t lk 134), milles AA kinnitab, et tema ja hageja vahelise äriprojekti raames lepiti kokku, et hageja annab AA-le laenu umbes 15 000 eurot, ning et hageja kandis rahasummad kostja arvelduskontole, kuna tema arvelduskontole ei olnud võimalik raha kanda. Eelnimetatud kinnituskirjale tuginedes on maakohus lugenud tõendatuks, et vaidlusalused maksed tehti tegelikkuses AA käsundi alusel kostja arvelduskonto kaudu, mistõttu tuleb hagi jätta vastavas osas rahuldamata. Seega on maakohus käitunud vastuoluliselt, kuna eelnevalt oli maakohus selgitanud, et AA ja hageja vahelistel suhetel ei ole tsiviilasjas tähtsust. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et maakohus oleks andnud hagejale võimaluse esitada AA seletuskirja tõendina vastuvõtmise kohta omapoolne seisukoht. Lisaks on maakohus oma eksitava käitumisega jätnud hageja ilma võimalusest esitada asjaolusid ja tõendeid lükkamaks ümber kostja väited ja tõendeid selle kohta, et vaidlusalused maksed on tehtud kostja kontole hageja ja AA vahelise lepingulise suhte alusel. Maakohus on jätnud võtmata seisukoha ka hageja väite osas, et tema ja AA 6 vahel oli eraldiseisev laenuleping, mille alusel andis hageja AA-le laenu otse tema arvelduskontole. 21. Ülaltoodust tulenevalt jättis maakohus kolleegiumi hinnangul eelmenetluse ülesanded olulises ulatuses täitmata, mis võis kaasa tuua ebaõige otsuse. Seega tuleb maakohtu otsus
Kuna maakohus on jätnud olulises osas tuvastamata asjas tähtsust omavad asjaolud ning täitmata selgitamiskohustuse, ei ole ringkonnakohtul võimalik teha asjas uut otsust ning asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulude jaotus 22. Menetluskulude jaotus jääb
lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt) Helina Luksepp 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.