Obsah (8)

§ 25§ 152§ 45§ 43§ 249§ 104§ 108§ 118

TA RT U H A L D U S K O H U S Jõhvi Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-18-565 Määruse kuupäev 19. aprill 2018 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi ******** kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 05.03.2018

) § 25 lg 1 ja lg 2 p 1 sätestavad, et halduskohtumenetluses ei ole teovõimet piiratud teovõimega isikul tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 tähenduses, kuid täisealisel piiratud teovõimega isikul on halduskohtumenetluses siiski teovõime, kui kohtu hinnangul teovõime piiratus ei puuduta haldusasja. Kohtu hinnangul oli kaebajal asjaolusid arvestades piisav teovõime praeguse kohtuasja menetluses tehtud toimingute tegemiseks. Kaebaja oli võimeline esitama PPA-le taotluse elamisloa saamiseks. Kaebaja taotlus rahuldati ja ta saavutas kohtusse pöördumise eesmärgi enne kaebuse menetlusse võtmist, seega ei tule kaebajal rohkem menetlustoiminguid teha. Kaebajal oli menetluses vandeadvokaadist esindaja. Kohtla-Järve linn on kaebaja võimalikust eestkoste vajadusest teadlik ja alustanud kaebaja teovõime hindamiseks vajalike toimingutega. Eeltoodut arvestades puudub kohtu hinnangul vajadus käsitleda kaebaja teovõime küsimust pikemalt praeguse kohtuasja raames, sh ei määra kohus kaebaja teovõime hindamiseks ekspertiisi (

§ 25lg 5).

8.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 152

lg 3 sätestab, et kui eeltoodud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. 9. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 13 lg 1 kohaselt kehtib lahkumisettekirjutus kuni ettekirjutuses välismaalasele pandud kohustuse täitmiseni või Eestis viibimisaluse saamiseni. VSS § 13 lg 2 sätestab, et kui on tõendatud, et välismaalasele on antud Eestis viibimiseks seaduslik alus, kaotab ettekirjutus kehtivuse. 2 2 Kaebaja taotles lahkumisettekirjutuse tühistamist. Kuna kaebajale anti 17.04.2018 tähtajaline elamisluba, siis kaotas lahkumisettekirjutus kehtivuse ja selle tühistamine ei ole enam võimalik. Kaebaja on saavutanud oma eesmärgi. Kohtu hinnangul puudub ilmselgelt vajadus jätkata menetlust vaidlustatud ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamiseks (

§ 152lg 2).

Hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna alates 01.01.2018 enam õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (

§ 45lg 2).

Sarnase olukorra kordumine kaebajaga on vähe tõenäoline, seega ei oleks tuvastamiskaebuse esitamine lubatud ka preventiivsel eesmärgil. 10. Tulenevalt eeltoodust lõpetab kohus

§ 152lg 1 p 4 alusel haldusasja menetluse.

Kohus selgitab, et

§ 43

lg 1 p 2 alusel ei ole pärast käesoleva määruse jõustumist lubatud esitada halduskohtule uut sama nõudega samal alusel kaebust. 11.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 3 sätestab, et esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata. Kuna vaidlustatud ettekirjutus on kehtivuse kaotanud, siis puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus ja kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. 12. Kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv kuulub

§ 104

lg 5 p 3 ja 4 alusel tagastamisele, kuna kaebuse osas lõpetab kohus menetluse ja esialgse õiguskaitse taotlust kohus sisuliselt läbi ei vaadanud. Kohus tagastab riigilõivu isikule, kes selle tasus (tl 19). 13. Lähtudes andmetest kaebaja majandusliku seisundi kohta (tl 21) jääb kohus 20.03.2018.a määruses tehtud otsuse juurde, et kaebajale tuleb anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Kohus märgib, et käesoleva määruse jõustumisel on riigi õigusabi korras määratud esindaja ülesanded täidetud. 14.

§ 108

lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Praeguses asjas olid menetluskuludeks riigilõiv ning kulutused riigi õigusabile. Riigilõiv tagastatakse. Menetlusabi kulusid kaebaja hüvitama ei pea ja vastustajalt neid riigi kasuks välja ei mõisteta (

§ 118lg 2).

Seega puudub vajadus menetluskulude jagamise otsustamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 3 3