Obsah (4)

§ 121§ 65§ 68§ 76

1-16-9453 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.mai 2018, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk Alla Korkin Prokurör Kü

§ 121

lg 2 p 3 järgi ja karistatud 1 aasta ja 2 kuulise vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust 8.

septembri 2015 Tartu Maakohtu otsusega Ruslan Akulitšile mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 8 kuud vangistust. Liitkaristuseks mõisteti Ruslan Akulitšile 1 aasta ja 10 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti Ruslan Akulitši karistuse kandmise aja alguseks 26.

september 2016. 15.03.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Ruslan Akulitši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks kohtu poolt VangS § 76 lg 4 alusel määratud lühendatud tähtaja tõttu. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 17 korral, seitsmes reaalne vangistus. Varasemalt karistatud erinevate rikkumiste eest (väljapressimine, vara omandamine, kelmus, avaliku korra raske rikkumine, dokumendi kuritarvitamine, omavoliline sissetungimine, kehalised väärkohtlemised). Käesolevat kannab karistust kehalise väärkohtlemise eest. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine ja impulsiivsus. Käesoleva vangistuse jooksul ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik: konkreetse täiskasvanu suhtes (risk ühiskonnas); ohtlik: vangide suhtes (risk vanglas), avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on R. Akulitšiga kokku puutuvad isikud (võõrad, tuttavad, elukaaslased, kinnipeetavad). Oht seisneb kehalises väärkohtlemises. Oht on kõige tõenäolisem, kui keegi ütleb midagi, mis isikule ei meeldi ning mida isik võib tajuda solvamisena. Ohtu suurendab alkoholi tarvitamine. Võimalikud koduvägivalla juhtumid. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 66%. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 61%. Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhinevat uue kuriteo toime panemise tõenäosuse hindamise tulemust, ei toeta Tartu Vangla tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et tal on ükskõik, kas kannab karistuse lõpuni või vabaneb ennetähtaegselt. Kannab 7 reaalset vangistust ja seda kehalise väärkohtlemise eest. Vangistuse jooksul läbis Viha juhtimise ja Eluviisitreeningu sotsiaalprogrammid. Need võtsid ära isu vanglas viibida. Avavanglas viibib septembrist 2017 ja käib tööl uksetehases töölisena, töö sobib. XXX hakkab üksi elama. XXX elab ka ema, kellega on läbisaamine väga hea. Tööle läheks tagasi XXX, tüdruksõber olla suhelnud ja 90% tõenäosusega võetakse ta sinna tagasi. XXX on kriminaalse minevikuga sõbrad ja tuttavad, kellega püaab enam mitte suhelda, samuti ei kavatse enam alkoholi tarvitada. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Ruslan Akulitši tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Külli Zimm, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Ruslan Akulitši tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Ruslan Akulitši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Ruslan Akulitš kannab käesoleval ajal liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Ruslan Akulitš temale mõistetud vangistusest ära kandnud rohkem kui 1 aasta 7 kuud. Seega on kinnipeetav ära kandnud enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest nähtub, et vabanemise korral on Ruslan Akulitšil plaanis asuda elama aadressile XXX. Antud korter kuulub hetkel R.Akulitši emale O. A. Korter vastab eluks vajalikele tingimustele ning keegi teine seal praegu ei ela ega elama ei hakka. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017 kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kohus leiab, et retsidiivseks muutumise tõenäosus on Ruslan Akulitši puhul piisavalt suur, et mitte õigustada tema ennetähtaegset vabastamist, kuigi materjalides on palju asjaolusid, millised räägivad kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise kasuks. Positiivne on kinnipeetava puhul see, et pärast vabanemist on tal olemas kindel elukoht ning säilinud on toetavad suhted emaga. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks ka vangistatu õiguspärane käitumine. Isikul ei ole ühtegi distsiplinaarkaristust ning ta on läbinud kaks sotsiaalprogrammi, mis viitab, et üldjoontes on isiku käitumine olnud hea. Samuti on R.Akulitš on töötanud soodustuse korras väljaspool vanglat juba pool aastat. Seega eksisteerib süüdlase puhul selliseid asjaolusid, mille alusel võiks teha järelduse, et R.Akulitš vabaduses enam uusi kuritegusid toime ei pane. Aga siiski puudub kohtul veendumus, et hoolimata nimetatud positiivsetest asjaoludest suudab süüdlane jätkata vabaduses uuesti kuritegelikule teele asumata. Nimelt on mõned negatiivsed asjaolud kohtu silmis kaalukamad, kui kõik need eelnevalt üles loetletud R.Akulitši jaoks soodsad tegurid. R.Akulitš on kohtu hinnangul paraku oma usalduskrediidi suuresti kaotanud. Tegemist on inimesega, kellele süütegude toimepanemine on olnud elustiiliks. Kehtivaid kriminaalkaristusi on 7, vangistusasutuse iseloomustuses on välja toodud ja süüdlane on ka kohtuistungil ise möönnud, et käesolev reaalne vangistus on seitsmes. Kuritegusid on olnud sedavõrd palju, et kohut ei veena R.Akulitši poolt avaldatu, et läbitud sotsiaalprogrammid panid teda mõtlema ja soovima õiguskuulekat elu. Tegelikult peale ema toetuse ja kindla elukoha pole kohtule esitatud materjalides midagi konkreetset, millele võiks rajada motivatsiooni õiguskuulekaks elamiseks. Konkreetne töökoht vabanemise puhuks puudub. Kriminaalhooldaja poolt koostatud arvamusest nähtub, et ema on valmis otsima töökoha ja majanduslikult toetama, süüdlane ise avaldas, et tüdruksõber on endise tööandjaga rääkinud ja tööle tagasivõtmise tõenäosus on 90%. See väide on aga paljasõnaline, kohtule tööandja vastavat kinnitust edastatud pole. Töökoha puudumisel on aga süüdlasel palju vaba aega, tema majanduslik olukord on ebastabiilne, mis võib taas viia selleni, et kinnipeetav võib hakata taas alkoholi tarvitama ning seejärel pole uute kuritegude toimepanemine enam kaugel. Enamus kinnipeetava poolt sooritatud kuritegusid on toime pandud just alkoholijoobes. Kriminaalhooldaja arvamusest, samale asjaolule viitab ka Tartu vangla poolt esitatud iseloomustus, et Ruslan Akulitš on tunnistanud, et vägivald vallandub just alkoholi tarvitanuna väga kergesti. Vangla iseloomustuses on välja toodud, et puudulikule probleemilahendusoskusele viitab asjaolu, et isikul on raskusi oma osa määratlemisega probleemide tekkimisel, kaldub pigem süüdistama keskkondlikke tegureid. Kohus leiab, et nimetatud arvamustes toodut võib pidada tõeseks, kui tutvuda kinnipeetava kohta tehtud kohtulahenditega. Valdavalt on süüdlane toime pannud vägivaldseid kuritegusid ühise alkoholi tarvitamise käigus või alkoholijoobes olles. Ruslan Akulitši näol on tegu inimesega, kes ei suuda oma emotsioone kriitilistel hetkedel kontrolli all hoida ja kelle puhul kontrolli kaotamine väljendub vägivallas. On enam kui kindel, et iga inimese elus tuleb ette piiripealseid situatsioone, nii ka R.Akulitši elus on neid olnud ja kindlasti tuleb veelgi ette. Kohtule esitatud dokumentides viidatakse isegi sellele, et R.Akulitši vägivaldse käitumise võib aktiviseerida isegi kellegi poolt halvasti ütlemine ja seda isegi juhul, kui kinnipeetav on kaine. Pealegi ei muutu ka keskkond, kuhu R.Akulitš naaseb. Ta on elanud enne vangistust XXX linnas ja plaanib XXX linna ka vabanedes tagasi elama tulla. Seega keskkond, tuttavad ja sõbrad on endised. Kinnipeetav küll avaldas, et ei kavatse vanade sõpradega/tuttavatega edasi suhelda, kuid arvestades Valga linna elanikkonna väiksust, siis on ebatõenäoline, et see suures osas võimalik on. Tahe loobuda alkoholist, kuritegelikust elust ja kriminaalse minevikuga sõpradest/tuttavatest peab olema üüratult suur, kuid R.Akulitši poolt avaldatu sellele ei viita. Seega peab R.Akulitš jätkama karistuse kandmist. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik