) § 172 lg 1 teise lause kohaselt saatma teated koosoleku kohta osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil. Kui koosoleku kutsub kokku osanik, siis ei tarvitse ta osanike nimekirja sisu teada. Seega on mõistlik, et koosolekut kokkukutsuv osanik saadab äriühingust osanikule teate äriregistrisse kantud aadressil.
lg 1 kolmas lause näeb ette, et kui koosoleku kokkukutsuja teab, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja või registrisse kantud aadressist, tuleb teade saata lisaks sellel aadressil. Seda, et IE teadis aadresside erinevusest, pidi tõendama hageja, kuid ta ei ole seda teinud. Maakohus luges õigesti tõendatuks, et H. Barretti 22. märtsi 2016. a kirja saatmine ega kättesaamine ei ole tõendatud.
Piisav on ühe teate saatmine. Kuna hageja oli varem jätnud vähemalt kahele e-kirjale vastamata ja see asjaolu oli IE-le teada, siis võis viimane mõistlikult valida teate saatmiseks paremini tõendatava viisi. Teate kohaletoimetamise riski kannab
Teate kaotsiminek osanikule edastamise käigus ja teate võimalik kätte saamata jäämine näiteks põhjusel, et osanik ei saa seda osanike nimekirja kantud aadressil kätte ja teade tagastatakse, ei ole koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine. Samad põhimõtted kohalduvad ka siis, kui koosoleku kutsub kokku osanik. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada, või saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtusse. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt toimus suhtlus kostja osanike vahel varem pika aja vältel üksnes e-kirjaga ja see, et IE valis koosolekute kokkukutsumiseks teise suhtlusviisi, on vastuolus 3
ÜS) §-s 32 sätestatud hea usu põhimõttega. Teade tulnuks saata hagejale e-kirjaga. Jättes selle tegemata, rikkus IE oluliselt koosoleku kokkukutsumise korda. Osanike koosoleku teate saatmisel tuleb käituda heas usus ja see tähendab, et esmajoones tulnuks kasutada tavapäraseid suhtluskanaleid. Tavadel ja pooltevahelisel praktikal on õiguslik tähendus ka TsÜS § 2 lg 2, võlaõigusseaduse (VÕS) § 23 lg 1 p 2 ja VÕS § 25 järgi. Kui tava oleks järgitud, oleks hageja teate kätte saanud. Kohtute tõlgendus, et teadet ei pidanud saatma e-kirjaga, ei ole kooskõlas seaduse eesmärgiga ega taga osanike heauskset käitumist.
lg 1 teine lause, mille kohaselt saadetakse teade osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil. Viidatud säte annab koosolekut kokku kutsuvale isikule võimaluse valida, kas saata teade postiaadressil, mis on kantud osanike nimekirja, või elektronposti aadressil. Kolleegium märgib, et kui vähemalt ühte neist võimalustest on kasutatud, on koosolekut kokku kutsuv isik järginud koosoleku teate saatmiseks
lg 1 teises lauses ette nähtud korda.
lg 1 kolmas lause sätestab lisareegli koosoleku teate saatmiseks, nimelt tuleb juhul, kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, teade saata ka sellel aadressil. Sama kehtib ka juhul, kui koosoleku kutsub juhatuse asemel kokku muu selleks õigustatud isik. Kohtud on tuvastanud, et hageja ei olnud teatanud kostjale ega ka koosoleku kokku kutsunud IE-le, et ta ei asu äriregistrisse ja osanike nimekirja kantud aadressil. Kohtud ei ole eeltoodu tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Riigikohus kassatsioonimenetluses tõendeid ei hinda ega asjaolusid ei tuvasta (TsMS § 688 lg-d 3–5). 4
Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Osanike koosolek loetakse seega õigesti kokku kutsutuks, kui teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil ja sellisel viisil, et see peaks tavalise edastamise korral õigel ajal osanikuni jõudma. Teate kaotsiminek osanikule edastamise käigus ja selle võimalik kätte saamata jäämine näiteks põhjusel, et osanik ei saa teadet osanike nimekirja kantud aadressil kätte ja postiteenuse osutaja tagastab teate, ei ole koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine. Vastasel juhul muudetaks koosoleku korrektse kokkukutsumise tõendamine osaühingule põhjendamatult raskeks, mis võib hakata takistama ühingu efektiivset juhtimist. Osaniku enda ülesandeks on tagada, et osanike nimekirja oleks kantud aadress, millele saadetud teate ta kätte saab (vt Riigikohtu 12. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-17, p 15; 29. jaanuari 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-03, p 13). Eeltoodu kohaldub ka koosoleku teate saatmisel tähitud kirjaga. 14. Kuna ringkonnakohtu otsus jääb muutmata ja hageja kassatsioonkaebus rahuldamata, tuleb menetluskulud Riigikohtus TsMS § 171 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Samamoodi jäävad ringkonnakohtu otsuse järgi hageja kanda varasemates kohtuastmetes kantud menetluskulud. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.