← Eesti

2-16-17508/52

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-16-17508 Otsuse kuupäev Tartu, 30. mai 2018 Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull Ko

) § 172 lg 1 teise lause kohaselt saatma teated koosoleku kohta osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil. Kui koosoleku kutsub kokku osanik, siis ei tarvitse ta osanike nimekirja sisu teada. Seega on mõistlik, et koosolekut kokkukutsuv osanik saadab äriühingust osanikule teate äriregistrisse kantud aadressil.

§ 172

lg 1 kolmas lause näeb ette, et kui koosoleku kokkukutsuja teab, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja või registrisse kantud aadressist, tuleb teade saata lisaks sellel aadressil. Seda, et IE teadis aadresside erinevusest, pidi tõendama hageja, kuid ta ei ole seda teinud. Maakohus luges õigesti tõendatuks, et H. Barretti 22. märtsi 2016. a kirja saatmine ega kättesaamine ei ole tõendatud.

§ 172lg 1 teisest lausest ei tulene kohustust saata koosoleku teade ka e-kirjaga.

Piisav on ühe teate saatmine. Kuna hageja oli varem jätnud vähemalt kahele e-kirjale vastamata ja see asjaolu oli IE-le teada, siis võis viimane mõistlikult valida teate saatmiseks paremini tõendatava viisi. Teate kohaletoimetamise riski kannab

§ 172järgi osanik.

Teate kaotsiminek osanikule edastamise käigus ja teate võimalik kätte saamata jäämine näiteks põhjusel, et osanik ei saa seda osanike nimekirja kantud aadressil kätte ja teade tagastatakse, ei ole koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine. Samad põhimõtted kohalduvad ka siis, kui koosoleku kutsub kokku osanik. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada, või saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtusse. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt toimus suhtlus kostja osanike vahel varem pika aja vältel üksnes e-kirjaga ja see, et IE valis koosolekute kokkukutsumiseks teise suhtlusviisi, on vastuolus 3

(6)2-16-17508

§ 172lg 1 teise lause ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) §-s 32 sätestatud hea usu põhimõttega. Teade tulnuks saata hagejale e-kirjaga. Jättes selle tegemata, rikkus IE oluliselt koosoleku kokkukutsumise korda. Osanike koosoleku teate saatmisel tuleb käituda heas usus ja see tähendab, et esmajoones tulnuks kasutada tavapäraseid suhtluskanaleid. Tavadel ja pooltevahelisel praktikal on õiguslik tähendus ka TsÜS § 2 lg 2, võlaõigusseaduse (VÕS) § 23 lg 1 p 2 ja VÕS § 25 järgi. Kui tava oleks järgitud, oleks hageja teate kätte saanud. Kohtute tõlgendus, et teadet ei pidanud saatma e-kirjaga, ei ole kooskõlas seaduse eesmärgiga ega taga osanike heauskset käitumist.

  1. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 1 alusel jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.
  3. Hageja on vaidlustanud kostja osanike
  4. oktoobri
  5. a koosoleku otsuse, millega valiti kostja juhatuse liige. Hageja leiab, et otsus on tühine, kuna on rikutud osanike koosoleku kokkukutsumise korda. Koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine seisneb hageja väidetel selles, et talle teatati koosolekust tähitud kirjaga, mis saadeti tema registrisse kantud aadressil, kuid see tulnuks saata e-kirjaga. Koosoleku kokku kutsunud kostja osanik IE pidi hageja arvates teadma, et hageja ei asu äriregistrisse kantud aadressil. Pooled ei vaidle, et koosoleku teadet ei õnnestunud hagejale tema registrijärgsel aadressil üle anda. Pooled vaidlevad selle üle, kas koosoleku kokkukutsuja teadis või pidi teadma, et hageja äriregistrisse ja osanike nimekirja kantud aadress erineb aadressist, millelt hagejal oli võimalik teateid kätte saada, samuti selle üle, kas IE oleks pidanud saatma koosoleku teate hagejale e-kirjaga.
  6. Kolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et praegusel juhul ei pidanud IE saatma koosoleku teadet hagejale lisaks tähitud kirjale ka e-postiga. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja äriregistrisse kantud aadress oli sama, mis oli kantud osanike nimekirja. Koosoleku teate saatmise põhireegli sätestab

§ 172

lg 1 teine lause, mille kohaselt saadetakse teade osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil. Viidatud säte annab koosolekut kokku kutsuvale isikule võimaluse valida, kas saata teade postiaadressil, mis on kantud osanike nimekirja, või elektronposti aadressil. Kolleegium märgib, et kui vähemalt ühte neist võimalustest on kasutatud, on koosolekut kokku kutsuv isik järginud koosoleku teate saatmiseks

§ 172

lg 1 teises lauses ette nähtud korda.

§ 172

lg 1 kolmas lause sätestab lisareegli koosoleku teate saatmiseks, nimelt tuleb juhul, kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, teade saata ka sellel aadressil. Sama kehtib ka juhul, kui koosoleku kutsub juhatuse asemel kokku muu selleks õigustatud isik. Kohtud on tuvastanud, et hageja ei olnud teatanud kostjale ega ka koosoleku kokku kutsunud IE-le, et ta ei asu äriregistrisse ja osanike nimekirja kantud aadressil. Kohtud ei ole eeltoodu tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Riigikohus kassatsioonimenetluses tõendeid ei hinda ega asjaolusid ei tuvasta (TsMS § 688 lg-d 3–5). 4

(6)2-16-17508
  1. Hageja on kassatsioonkaebuses asunud seisukohale, et koosoleku teade tulnuks saata e-kirjaga põhjusel, et selline oli osanikevahelise suhtlemise tava. TsÜS § 2 lg 2 esimese lause kohaselt tekib tava käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Sama lõike teine lause näeb ette, et tava ei saa muuta seadust. Hageja on mh tuginenud ka VÕS §-le 25, mille lg 1 kohaselt on lepingupooled oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Hageja on seisukohal, et vaidlusaluse koosoleku teate e-kirjaga saatmata jätmine on vastuolus TsÜS §-ga 32, mille kohaselt peavad osanikud omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.
  2. Kolleegium ei nõustu hageja kassatsioonkaebuse seisukohtadega. Äriseadustik näeb ette formaliseeritud nõuded osanike koosoleku teate saatmiseks. Nende reeglite eesmärk on tagada nii see, et osanik saaks talle saadetud teated kätte, kui ka see, et koosoleku kokkukutsuja saaks olla kindel, et saates koosoleku teate kindlal aadressil, on ta teate saatmise nõuded täitnud ja koosolekul vastu võetud otsused ei osutu koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu tühiseks. Seega on koosoleku teate saatmise reeglite eesmärk kaitsta nii teate adressaadiks olevat osanikku kui ka osanike koosolekut kokku kutsuvat isikut (kelleks on eelkõige osaühing, aga kelleks võivad seaduses sätestatud juhul olla ka osanikud või muud isikud). Kuna kohtute tuvastatud asjaoludel järgis IE seadusest tulenevaid koosoleku teate saatmise nõudeid ja kuna tava ei saa muuta seadust, siis ei ole asjakohane kassatsioonkaebuse väide, et teate saatmise nõudeid on rikutud põhjusel, et osanikevaheline suhtlus toimus varem e-posti teel. Kolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et teate saatmine tähitud kirjaga on vähemalt üldjuhul ka mõistlik, eriti olukorras, kus teate adressaadiks olev osanik ei ole enne teate saatmist toimunud suhtluses mitmel korral teate saatja e-kirjale vastanud. Eeltoodust tulenevalt jääb ringkonnakohtu otsus muutmata ja hageja kassatsioonkaebus rahuldamata.
  3. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et koosoleku teate kohaletoimetamise riski kannab

§ 172järgi osanik.

Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Osanike koosolek loetakse seega õigesti kokku kutsutuks, kui teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil ja sellisel viisil, et see peaks tavalise edastamise korral õigel ajal osanikuni jõudma. Teate kaotsiminek osanikule edastamise käigus ja selle võimalik kätte saamata jäämine näiteks põhjusel, et osanik ei saa teadet osanike nimekirja kantud aadressil kätte ja postiteenuse osutaja tagastab teate, ei ole koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine. Vastasel juhul muudetaks koosoleku korrektse kokkukutsumise tõendamine osaühingule põhjendamatult raskeks, mis võib hakata takistama ühingu efektiivset juhtimist. Osaniku enda ülesandeks on tagada, et osanike nimekirja oleks kantud aadress, millele saadetud teate ta kätte saab (vt Riigikohtu 12. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-17, p 15; 29. jaanuari 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-03, p 13). Eeltoodu kohaldub ka koosoleku teate saatmisel tähitud kirjaga. 14. Kuna ringkonnakohtu otsus jääb muutmata ja hageja kassatsioonkaebus rahuldamata, tuleb menetluskulud Riigikohtus TsMS § 171 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Samamoodi jäävad ringkonnakohtu otsuse järgi hageja kanda varasemates kohtuastmetes kantud menetluskulud. 5

(6)2-16-17508 Kuna kostja ei ole esitanud Riigikohtule selleks ettenähtud tähtaja jooksul oma menetluskulude nimekirja, jäävad tema võimalikud kassatsioonimenetluse kulud kindlaks määramata ja nende kindlaksmääramist ei ole võimalik enam taotleda ka maakohtult. 15. Kuna kassatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb hageja kaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse. Peeter Jerofejev Henn Jõks Ants Kull 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.