lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:
näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on pooled kompromissiga kokku leppinud menetluskulude jaotuses selliselt, et kostja poolt hagejale tasutav summa sisaldab hageja menetluskulusid. Seega on pooled juba kokku leppinud menetluskulude jaotuses ja määratlenud ka tasutava menetluskulu summa. Kohtul puudub vajadus täiendavalt hageja menetluskulusid jaotada ja määrata nende suurust. Käesolevas asjas andis kohus 05.12.2017. a määrusega kostjale riigi õigusabi, kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud.
lg 5 näeb ette, et menetluskulud, mille tasumisest kostja on vabastatud, mõistab kohus muu hulgas asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse.
lg 7 sätestab, et sama paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Antud juhul lõpetab kohus asja menetluse põhjusel, et pooled on sõlminud kompromissi. Seda arvestades leiab kohus, et ei ole põhjendatud
lg 5 alusel nõuda kostja riigi õigusabi 3 2-17-121991 kulusid, mille tasumisest ta oli vabastatud, riigituludesse hagejalt ning esineb
lg 7 järgi mõjuv põhjus hageja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamiseks. Seega jätab kohus kostja riigi õigusabi kulud riigi kanda. Hageja taotles nõudelt tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud nõudelt riigilõivu kokku 200 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 45 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 155 eurot. Pooled sõlmisid kompromissi, seega tuleb
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.