) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohus algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse 16.04.2013. Seega on käesolevaks ajaks on Xxxxkohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu otsustab kohus tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt
§-le
lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus edastas
Võlausaldajad kohtule kohustustest vabastamise osas vastuväiteid ei esitanud, Swedbank AS palus kohtul kohustustest vabastamise põhjendatus otsustada. 7.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
kohaselt peab võlgnik menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Eelmises lauses nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 2 8. Kohus leiab, et võlgniku taotlus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamiseks kuulub rahuldamisele.
lg 2 eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohus leiab, et olukorda, kus võlgnikul on haigestumise tagajärjel diagnoositud sügav puue, määratud 80% ulatuses töövõimetus (kohustustest vabastamise menetluse perioodi alguses 100%), ei saa käsitleda kui võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust, mistõttu ei saa antud juhul võlgnikule ette heita võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Usaldusisik on oma aruannetes ning ka menetluse lõpetamise taotluses välja toonud, et võlgniku poolt omandatud erialadel (trükkal, ehitaja, betoneerija) ei ole tal õnnestunud tööd leida, sest nimetatud erialad nõuavad füüsilist jõudu ja koordinatsiooni. Usaldusisiku poolt 15.03.2018 esitatud aruande kohaselt töötab võlgnik alates juulist 2016 osalise tööajaga ettevõttes XxxxOÜ, kuid kuna võlgniku tervislik seisund täistööajaga töötada ei võimalda, siis töösuhtest lisanduv sissetulek koos sotsiaaltoetustega ei kata ettenähtud elatusmiinimumi. Kohtule esitatud võlgniku ema Xxxxarvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on Xxxxigakuisteks sissetulekuteks ajavahemikus 01.03.2017 – 28.02.2018 olnud Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav sotsiaaltoetus summas 41,93 – 49,09 eurot; töövõimetuspension/töövõimetoetus summas 254,98 – 366,42 eurot ning töötasu XxxxOÜ summas 67,70 – 84,62 eurot. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse käigus võlausaldajate nõudeid rahuldanud. Tulenevalt
lg-st 5 ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) §-de 131 - 132 kohaselt ei kuulu eelviidatud võlgniku igakuised sissetulekud seega võlausaldajatele väljamaksmisele. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Kohtu hinnangul on Xxxxmajanduslik olukord tulenevalt tema tervislikust seisundist eriti raske ning kohus ei ole tuvastanud
Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Xxxxpankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning Xxxxtuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 9. Tulenevalt
lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. 10. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (
11.
lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib
lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.