2-17-6965 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 28.detsembril 2017. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-6965 Tsiviilasi Rxxx Sxxx
) § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist.
§ 77
lg 1 järgi jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele.
§ 77
lg 2 näeb ette, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Tulenevalt
§ 76
lg-test 1 ja 2 ei pea kohus üldjuhul tuvastama mingeid põhjusi kaasomandi lõpetamiseks. Olulist põhjust kaasomandi lõpetamiseks on
§ 76
lg 3 kohaselt vaja vaid siis, kui kaasomandi lõpetamise nõudeõigus on kokkuleppega välistatud. Kohus saab kaasomandi lõpetada üksnes ühel hagis või vastuhagis nõutud ja
§ 77lg-s 2 lubatud viisil.
Kaasomandi lõpetamisel tuleb kohtul kõigi kaasomanike huve kaaluda, lähtudes õiglusest. Kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta.
§ 641
kohaselt on kinnisasja käsutuseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kande tegemiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 34 1 lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. 3.4. Hageja taotleb poolte kaasomandis olevaxxxxx kinnistu jagamist ühel
§ 77
lg-s 2 ettenähtud viisil, s.o andes asja ühele kaasomanikule (hagejale), pannes temale kohustuse maksta teistele kaasomanikele (kostjatele) välja nende osad rahas. Hageja soovib kostjatele nende osad välja maksta rahas vastavalt nende pärandiosadele, lähtudes kinnistu väärtusest. Hageja väitel on hetkel xxxx kinnistu turuväärtus 36 000 eurot. Algselt taotles hageja, et tema poolt kostjatele nende osade väljamaksmisel võetakse aluseks kinnistu turuväärtus 36 000 eurot, kuid kostjatele väljamakstavad summad tasaarvestatakse hageja poolt kinnistu säilitamiseks tehtud kulutustega võrdeliselt iga kostja pärandiosaga. Menetluse käigus loobus hageja kostjate vastu esitatud tasaarvestusnõudest. Hageja leidis, et kostjatele nende osade väljamaksmisel tuleb aluseks võtta kinnistu väärtus ilma hageja poolt tehtud remonttöödeta. Hageja väitel on kinnistu väärtus suurenenud tema poolt teostatud tööde tulemusel 8000 euro võrra ja ilma hageja poolt tehtud remonttöödeta oleks kinnistu turuväärtus 28 000 eurot. 6
(8)Arvestades, et kostja Vxxxxx Sxxxx pärandiosa on 1/3 ja kostjate Kxxxx Sxxxx ja Gxxxx Sxxxx kummagi osa 1/6, siis tuleb hagejal maksta pärandvaraks oleva ¼ mõttelise osa kinnistu eest kostjale Vxxxxx Sxxxxxx 2332,40 eurot (8,333%) ja Kxxxx Sxxxxxx ning Gxxxx Sxxxxxx kummalegi 1166,48 eurot (4,166%). Kohtu hinnangul võib järeldada, et kinnistu kaasomandi lõpetamine hageja poolt taotletud viisil vastab kõigi kinnistu kaasomanike huvidele. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid kinnistu kaasomandi lõpetamisele ega ka hageja poolt taotletud kaasomandi lõpetamise viisile. Kostjad Kxxx Sxxxx ja Gxxxx Sxxxx ei ole hagile üldse vastanud ja TsMS § 407 lg 1 alusel saab lugeda nende poolt hageja esitatud faktilised väited, sh väited jagatava kinnistu väärtuse kohta omaksvõetuks. Kostja Vxxxxx Sxxxx vaidles algselt vastu hageja poolt kostjatele nende osade eest väljapakutud hüvitiste suurusele. Kostja ei nõustunud hageja tasaarvestusega tema poolt väidetavalt kinnistu säilitamiseks tehtud kulude ja kostjatele väljamakstava hüvitise osas. Oma lõppseisukohas ei esitanud aga kostja vastuväiteid hageja muudetud nõudele ning nõustus kinnistu kaasomandi lõpetamisega viisil, et kinnistu jääb hageja ainuomandisse ja hageja maksab kostjatele nende osad välja rahas vastavalt nende pärandiosadele, lähtudes sellest, et kinnistu väärtus on 28 000 eurot ning kostjale väljamakstava osa suurus on 2332,40 eurot. 3.
- Kohus tegi kindlaks, et kostja Vxxxxx Sxxxx puhul on tegemist piiratud teovõimega täisealise isikuga, kellele on määratud eestkostja. Tartu Maakohtu 29.12.
- a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-17350 on määratud Vxxxxx Sxxxx eestkostjaks Kambja Vallavalitsus tähtajaga viis aastat, s.o kuni 29.12.
- a. Eestkostja ülesannete ring on määratud täielik ning Vxxxxx Sxxxxx ei ole õigust teha iseseisvalt tehinguid. Perekonnaseaduse (PKS) § 187 lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel ilma kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust ning PKS § 188 lg 1 p 2 kohaselt sõlmida eestkostetava nimel pärandvara jagamise lepingut. Käesoleval juhul lahendab kohus kaasomandi lõpetamise hagi, mille käigus jagatakse ka eestkostetava pärandvaraks olev kinnistuosa. Kohus hindab, et kaasomandi lõpetamine ja kaasomandis oleva kinnistu jagamine hageja poolt taotletud viisil ei kahjusta eestkostetava Vxxxxx Sxxxx huve. Esitatud asjaolude kohaselt viibib Vxxxxx Sxxxx hooldusasutuses ja jagatavat kinnistut oma tarbeks ei kasuta. Seetõttu on mõistlik, et kinnistu jääb hageja omandisse ja kostjale makstakse tema osa välja rahas. Saadavat raha on võimalik kasutada eestkostetava huvides, sh tema ülalpidamiskulude katmiseks. Kohus, lõpetades kaasomandi hageja taotletud ja kostja poolt nõustutud viisil, annab sellega ühtlasi nõusoleku eestkostetava nimel PkS § 187 lg.1 p.1 ja § 188 lg.1 p.2 nimetatud tehingu tegemiseks. 3.
- Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi ja lõpetab poolte kaasomandi xxxx kinnistule hageja poolt taotletud viisil, jättes kinnistu hageja ainuomandisse, pannes hagejale kohustuse maksta kostjatele välja nende osad rahas hageja poolt taotletud summades, s.o Vxxxxx Sxxxxxx 2332,40 eurot ja KxxxxxSxxxxxx ning GxxxxxSxxxxxx kummalegi 1166,48 eurot. Hageja taotlusel kohustab kohus kostjaid andma nõusolek kinnistu omanikukande, mille kohaselt on pooled kinnistu ¼ mõttelise osa ühisomanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse hageja. Kohtuotsus asendab kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta ja kaasomanike nõusolekut sellekohaste kannete tegemiseks kinnistusraamatusse. 7
(8)Menetluskulude jaotus
- TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Riigikohus on 27.09.
- a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10 (p 14) asunud seisukohale, et kaasomandi lõpetamise asjades ei peaks kohaldama TsMS § 162 lg-t 1, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (samasugusele seisukohale on asutud ka 21.01.
- a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-138-08 ja ühisvara jagamise asjas 08.03.
- a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-12-07). Riigikohus on leidnud, et kuna eelduslikult lõpetatakse kaasomand mõlema poole huvides, siis ei saa menetluskulude jagamisel lähtuda sellest, et kohus lõpetas kaasomandi ühe poole soovitud viisil ning põhjendatud ja õiglane on jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Riigikohus on märkinud, et siiski ei lõpetata kaasomandit võrdselt mõlema poole huvides olukorras, kus kostja palub jätta hagi rahuldamata, st kaasomand lõpetamata. Ühisvara jagamise asjas on Riigikohus veel välja toonud, et kui lähtuda menetluskulude jagamisel reeglina sellest, kas ja millises ulatuses hagi rahuldati, oleks menetluskulude jaotamisel põhjendamatult soodsamas olukorras abikaasa, kes tegutses kiiremini ja esitas ühisvara jagamise hagi kohtusse enne teist abikaasat. Antud juhul rahuldas kohus hagi kaasomandi lõpetamise nõudes. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid kaasomandi lõpetamisele ega kaasomandi jagamise viisile. Kostja Vxxxxr Sxxxx nõustus lõpuks kaasomandi lõpetamisega hageja poolt taotletud viisil. Seega eelduslikult saab lugeda, et kaasomandi lõpetamine on mõlema poole, s.o nii hageja kui ka kostjate huvides. Arvestades neid asjaolusid ja Riigikohtu praktika seisukohtades antud suuniseid, ei kohalda kohus menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg-t 1 ega jäta menetluskulusid kostjate kanda, vaid jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kuna kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda, siis ei määra kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 8
(8)