KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL OSAOTSUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 22.05.2018, Tallinn, Kentmanni kohtumaja kantselei Kohtuasi Xxxx(Xxxx) hagi Xxxx(Xxxx) vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks ning kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks tahteavalduse asendamiseks ning Xxxxvastuhagi Xxxxvastu ühisvara jagamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxx), lepinguline esindaja Kaie Mandel (Familex OÜ, e-post: kaie@familex.
- ee)Eelistungi toimumise aeg 2-17-16758 Kostja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx), lepinguline esindaja Merike Roosileht (Eesti Õigusbüroo OÜ, e-post: merike@juristaitab.
- ee)14.05.2018 Resolutsioon Lahutada Xxxxja Xxxx abielu, mis sõlmiti xxxx.a. Tallinna Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonna Mustamäe sektoris, mille kohta on tehtud kanne nr xxxx ja väljastatud abielutunnistus xxxx. Edasikaebamise kord Pooled loobusid edasikaebeõigusest. Asjaolud ja menetluse käik 08.11.2017 esitas Xxxx(hageja) kohtule hagi Xxxx(kostja) vastu (koos nimetatuna pooled) abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks ning kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks tahteavalduse asendamiseks (tsiviilasi nr 2-17-17356). 20.11.2017 esitas Xxxxkohtule hagi Xxxxvastu abielulahutuse ja ühisvara jagamise nõudes (tsiviilasi nr 2-17-17356, kohtunik Raivo Einula). 05.12.2017 kohtumäärusega liitis kohus tsiviilasja nr 2-17-17356 ühte menetlusse tsiviilasjaga nr 2-17-16758 ja kohus jätkab menetlust tsiviilasja nr 2-17-16758 all. Hagiavalduse kohaselt poolte abielu sõlmiti xxxx.a. Tallinnas. Abielust on sündinud xxxx.a. poeg Xxxx, kes elab koos hagejaga. Poolte suhted hakkasid halvenema esimest korda juunikuus 2015.a., kui hageja sai kirja kostja naistuttavalt, millest selgus, et kostja oli elanud ligikaudu viis aastat kaksikelu. Hageja soovis juba siis lahutust, kuid kostja lubas, et tal ei ole hageja ees enam saladusi ning ta lõpetab valetamise ja vassimise. Kostja palus andestust ja abielu jätkamist. Käesoleva aasta kevadel sai hageja teada kostja uuest suhtest, kostja käitumismuster kordus, taas algasid valed ja kostja käikudest hageja enam ei teadnud. Sageli ei olnud kostjat võimalik ka telefoni teel kätte saada. Kostja lahkus kodust käesoleva aasta septembris ning alates 19.09. ei ole hageja kostjaga enam kohtunud. Seega elavad pooled alates 19.09.2017 lahus ning nende vahel puuduvad abielulised suhted. Poolte abielusuhted on nüüdseks pöördumatult lõppenud ja hageja ei näe vähimatki võimalust nende taastamiseks. Hageja on püüdnud küll korduvalt kostjaga abielu lahutamise ja ühisvara jagamise osas kohtuvälist kokkulepet saavutada, kuid kostja ei ole nõustunud abielu perekonnaseisuametis lahutama ega ka ühisvara kokkuleppel jagama. Hageja palus lahutada poolte abielu, mis sõlmiti xxxx.a. Tallinnas ning selle kohta tehti kanne nr xxxx. Samuti palus hageja jagada poolte ühisvara. Kostjal kirjalikus vastuses ei olnud vastuväiteid abielu lahutamiseks ja ta on nõus abielu lahutamisega. Poolte abielulised suhted lõppesid pöördumatult 2017.a. septembri keskpaigast. Poolte abieluline kooselu on lõppenud 2017.a. septembrist, mis kostja oli hagejast tulenevatel asjaoludel sunnitud kodust lahkuma ja asuma elama üüripinnale. Kostja oli seisukohal, et poolte abielu ei ole enam võimalik päästa ja seda ei soovi kostja ka ise. Kohtul ei ole mõistlik anda pooltele leppimisaega, kuna pooled ei soovi abielu taastada ega jätkata. Poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja nad elavad eraldi elukohtades. Kostjal pole olnud vastuväiteid abielu lahutamise osas. Kostja ei ole nõustunud kohtuväliselt nende ühisvara jagamisega hageja poolt tehtud ettepanekutel, kuna see ei ole põhjendatud ja on kostja õigustatud huve ja õigusi kahjustav. Kostja polnud nõus hageja poolt pakutud vara jagamisega ja esitas vastuhagi. 14.05.2018 toimunud eelistungil palusid pooled nende abielu lahutada. Eelistungil määras kohus teha abielulahutuse nõude osas osaotsus. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tõendamist on leidnud, et poolte abielusuhted on lõppenud ja pooled soovivad abielu lahutada. Kuna pooled on lahutusega nõus, saab sellest teha järelduse, et pooled kooselu ei taasta ning nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning nende abielu kuulub lahutamisele. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi abielulahutuse nõude osas. Kohus jätkab menetlust ühisvara jagamise nõude osas. Menetluskulud määrab kohus kindlaks lõppotsuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 2