Obsah (7)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 162§ 164§ 178

2-17-17151 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 02. aprill 2018.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-1

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Xxxxning Xxxxasusid peale pikaajalist tutvust koos elama aastal

1. Kostja ja hageja seadusliku esindaja kooselust sündis 2012 aastal poeg, Xxxx. Kostja ja hageja seadusliku esindaja kooselu lõppes pöördumatult 2016.a. augustikuust, millal kostja kolis hageja seaduslikule esindajale kuuluvast korteromandist välja. Peale kooselu lõppu jäi hageja elama emaga ning ema ülalpidamisele. Kostja ja hageja seaduslik esindaja leppisid kokku, et kostja asub lahuselava vanemana tasuma hagejale elatist ning seda hiljemalt iga kalendrikuu 10.ndaks kuupäevaks. Kostja küll asus elatist tasuma, kuid tegi seda oluliselt väiksemas summas kui miinimummääras elatis, kaootiliselt (mitte tasudes iga kuu) ning summades, mis oli kostjale meelepärased. Kuigi hageja seaduslik esindaja on palunud kostjal tasuda miinimummääras elatist, ei ole kostja sellega nõustunud ning on asunud hoopiski survestama hageja seaduslikku esindajat mitte elatist nõudma, mistõttu on ilmne, et hageja ei kavatse vabatahtlikult asuda tasuma hagejale elatist seadusest tulenevas miinimummääras. Kostja kohtub lapsega keskmiselt 2-4 korda kalendrikuus ning ajal, mil see on kostjale sobilik, teatades kohtumise soovist ette mõningatel juhtudel vaid päev või kaks. Hageja seaduslik esindaja on seisukohal, et lapse huvides ei saa olla olukord, kus lapse esmavajaduste katmine on tulenevalt kostja käitumisest raskendatud või hageja ema peab täitma lapse ülalpidamise kohustust sisuliselt ainuisikuliselt. Samuti ei saa pidada lapse huvidega kooskõlas olukorda, kus lapse eest reaalselt ning igapäevaselt hoolt kandval vanemal ei ole võimalik planeerida hagejale 2 2-17-17151 tehtavaid kulutusi ning ei saa olla ükski kuu kindel, millises summas kostja täidab oma ülalpidamiskohustust ning kas kostja plaanib oma kohustust üldse täita. Kuivõrd kostja on alates 2016 septembrikuust maksnud elatist seaduses ettenähtust väiksemas määras, nõustumata maksma ettenähtud summat, samuti on ta elatist maksnud ebakorrapäraselt (
2. kuupäeva asemel näiteks
3. kuupäeval või
4. kuupäeval), on tegemist ülalpidamiskohustuse rikkumisega, mistõttu ongi hageja käesoleva hagi esitanud. Esmavajalikud kulutused hagejale on keskmiselt kokku summas 562,50 eurot ühes kalendrikuus, st. millest kummagi vanema kohustuseks lapse ülalpidamisel on seega 282 eurot, mis ületab selgelt seadusest tuleneva miinimummääras elatise. Lisaks ülaltoodule omab tähtsust asjaolu, et hageja puhul on tegemist lapsega, kellel on vajalik logopeedi teenus ning seda minimaalselt üks kord nädalas. Kuivõrd alati ei ole võimalik saada sobivat tasuta aega, lisandub igakuiselt esmavajaduse katmiseks muu võimaluse puudumisel ka tasuliste vastuvõttude maksumus (15 eurot/külastus). Samuti on hageja emale avaldatud, et hageja tervislikust seisundist lähtudes oleks hea, kui hagejal oleks võimalus külastada logopeedi kaks korda nädalas, senise ühe korra asemel. Hageja ema on seisukohal, et hagejal oleks võimalik külastada logopeedi vajalikud kaks korda nädalas, kui kostja tasuks hagejale elatist õigel ajal ning vähemalt seadusest tulenevas miinimummääras, mis on ka üheks elatise kindlaksmääramise nõudega kohtusse pöördumise põhjuseks. Hageja palub mõista alates hagi esitamisest Xxxxvälja igakuine elatis muutuva suurusena miinimummääras, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale Xxxx´e ülalpidamiseks kuni Xxxx´e täisealiseks saamiseni. Hageja soovib, et ülalpidamiseks välja mõistetud elatis tuleks kanda iga kuu
5. kuupäevaks Xxxxarveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX AS-s Luminor Bank. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138

lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 164

lg 3 kohaselt võib kohus ülalpidamisasjas menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kohus on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas tuleb jätta menetluskulud kostja kanda

§ 162

lg 1 ja

§ 164lg 3 alusel.

Kuivõrd hageja ei ole käesolevas tsiviilasjas esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ning menetluskulude nimekirja ning kohtule nähtub kohtutoimiku materjalidest, et hagejal puuduvad menetluskulud, jätab kohus tsiviilasjas nr 2-17-17151 menetluskulud kindlaks määramata. 3 2-17-17151

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 4