← Eesti

2-16-17378/30

Obsah (6)§ 97§ 99§ 101§ 100§ 116§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 22. juuni 2017.a., Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja k

) § 108 kohaselt saab tagasiulatuvalt elatist nõuda kuni 1 aasta enne hagi esitamist (hagi esitati 17.11.2016), so antud asjas mitte varasemast kui alates 17.11.

  1. 2) Perekonnaseaduse § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Miinimummääras elatise nõuet hageja põhjendama ega tõendama ei pea. Kohus kohustas hagejat esitama kohtule omapoolse elatisevõla arvestuse perioodi 17.11.2015-16.11.2016 kohta ning täpsemalt selgitama ja tõendama, et lapse vajadusteks kulub kuus keskmiselt 1339 € (millest koosnevad transpordi-, tervise- jne kulud). 08.02.2017 esitas hageja esindaja lapse vajaduste kohta samas summas täiendava kulude kirjelduse (I kd lk 33). Kostja kirjalikud vastuväited hagile 15.02.2017 esitas kostja kirjaliku vastuse hagile (I kd lk 44-53), mille kohaselt kostja ei võta hagi õigeks ning ei tunnista hagiavalduses esitatud nõudeid , kuna on enda kohustuse D.P. ülalpidamise osas lähtuvalt lapse vajadustest täies ulatuses täitnud ning ülalpidamiskulutusi kandnud. Kostja ei võta õigeks hageja paljasõnalist väidet, et kostja on langetanud tütre elatustaset ega hageja väidet, et kostja ei ole lapsega tegelemist tõsiselt võtnud. Vastupidi, kostja oli sunnitud vahepeal pöörduma abi saamiseks lastekaitse poole, kuna hageja hakkas tegema kostjale takistusi lapsega kokkusaamiseks. Tänaseks on kostja ja hageja sõlminud lastekaitsespetsialisti juures kokkuleppe, mille kohaselt D. on kostja juures iga nädala kolmapäeval, st kostja võtab D. iga nädala kolmapäeva õhtul lasteaiast ning viib ta neljapäeva hommikul lasteaeda (01.12.2016.a kokkulepe). Kahjuks kostjale teadmata põhjustel on tütar otsustanud alates 18-st jaanuarist 2017 igal õhtul minna koju ja kostja on tütre soovi ka täitnud ning sama päeva õhtul kella 21.00-ks ema juurde koju viinud. Kostja nõustub, et peale kooselu lõppemist
  2. aastal toetas kostja esialgu hageja seaduslikku esindajat A.L.´t 1000 euroga kuus, kuid ebaõige on hageja väide, et kogu raha oli mõeldud ainult D.P. ülalpidamiseks. Kostjale teadaolevalt ei ole D.P. ülalpidamiseks kunagi kulunud kuus 1000 eurot ja hageja esindaja ei ole ka esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja oleks tasunud poolte ühise tütre ülalpidamiseks 1000 € kuus. Hageja poolt lisatud väljatrükid laekumiste kohta hageja väidet ei 2

(15)2 Tsiviilasi nr 2-16-17378 kinnita. Kostja pidas esialgu tütart üleval koos emaga, kuid hiljem lapse ema käitumisest tulenevalt sellest loobus. Näiteks ei pidanud hageja esindaja kinni üüritud eluruumidest ning pidevalt kolis. Kuna kostja soovis, et tütrel oleks kindel elukoht, soetas kostja jaanuaris
  1. aasta elukohaks korteri asukohaga Xxxxxxxxxxx ja lepiti ka kokku väiksem hageja ja tütre ülalpidamise suurus. Kuni
  2. aasta jaanuarini kasutasid hageja ja tütar korterit täies ulatuses kostja kulul, kuid ka selline elukorraldus hageja esindajale ei sobinud, kuna ta ei soostunud 1) kostjale andma aru, kuidas ta saadud ülalpidamise raha faktiliselt kasutab, 2) oli ta kostjale teadaolevalt raha saamise eesmärgil tasuta kasutamiseks antud korterit kolmandatele isikutele üürinud, mis aga ei sobinud kostjale. Seetõttu alates 2016.a jaanuarist septembrini üüris hageja esindaja ise kostjalt nimetatud korterit, kuid kostja kandis lisaks tütre ülalpidamise tasumisele hageja esindaja kontole ka korteriomandiga seonduvalt tütre kulud täies ulatuses. Kostja esitab võlgnevuse arvestuse, kust antud kulu kandmine kostja poolt ka nähtub. Kuna kostja nägi, et olenemata tema poolt tehtud ülekannetest hageja kontole, faktiliselt lapse ülalpidamiseks tehtud ülekandeid tütre ülalpidamiseks ei kasutatud (nt kandis D. väikseks jäänud ja vanu riideid) ning hageja keeldus ka selgitusi andmast raha tegeliku kasutamise osas, otsustas kostja tasuda elatist miinimummääras ning lisaks soetada tütrele vajalikud esemed ja kanda need kulud, mille olemasolust kostja teadis, sest ainult nii sai kostja olla kindel, et tütre igapäevane elukorraldus on materiaalselt tagatud – maksud makstud, vajalikud riided ostetud jne. Seeõttu on ka põhjendamatu hageja nõue tagasiulatuva elatise saamiseks. Kostja esitas tabelina vastuväited hageja esindaja poolt väljatoodud lapse kulude suuruse ja vajalikkuse kohta ning omapoolse arvestuse lapse igakuiste vajalike kulutuste kohta, milles võttis õigeks lapsele vajalikud kulutused kogusummas 408 eurot. Kostja vaidles vastu hageja esindaja väidetele A.L. varalise seisundi osas, leides, et arvestades A.L. poolt märgitud laenumakse ja liisingumakse suurust, on ebatõenäoline, et tema faktiline sissetulek kuus on 300,00 eurot. Kostja esitas kohtule Xxxxxxxxxxx väljavõtte, millisest ettevõttest väidetavalt hagejale töötasu makstakse ja millest nähtub, et A.L. on nimetatud ettevõtte osanik alates 18.01.2017.a ning oli osanik perioodidel 13.02.2015- 06.09.2016 ja 09.09.2014-13.02.
  3. Seega kuulub ka hagejale ettevõte, kust tal on võimalik dividende saada (mis eeldatavalt nii ongi, sest hageja kulutused ületavad oluliselt kohtule näidatud sissetulekuid). Kostja enda varalise seisundi kohta teatas, et temale kuulub kaks kinnisasja – kinnistu Xxxxxxxxxxx, milline on ostetud kodulaenuga (jääk seisuga 15.02.2017.a 91320,83 eurot, tõendab väljatrükk Swedbank AS kostjaga seotud laenukontolt) ja mida kasutab kostja enda elukohana (kus on ka tütre jaoks sisustatud eraldi tuba) ning korteriomand Xxxxxxxxxxx, mida kasutab elukohana kostja ema (on soetatud kostja nimele ema poolt antud rahaga). Muud kinnisvara kostjal ei ole. Kostja on osanik Xxxxxxxxxxx-s (registrikood xxxxxxxxxxx) ja juhatuse liige Xxxxxxxxxxx-s, Xxxxxxxxxxx-s ja Xxxxxxxxxxx-s. Ebaõige on hageja väide, et kostja on „mitmete osaühingute omanik ja juhatuse liige“. Kostja on saanud kuni 01.01.
  4. a juhatuse liikme tasu Xxxxxxxxxxx-st (tõendanud juhatuse liikme tasu laekumised kostja kontole) ja temale on välja makstud 31.05.2016 dividendid summas 50 000,00 eurot. Muid sissetulekuid ja vara kostjal ei ole.
  5. a saadud üür (summas 960,00€) kulus korteri soetamiseks võetud laenu tagasimakseteks ja hageja eest kommunaalkulude tasumiseks. Lisaks igapäevasele tavapärasele kulule toidule (ca 170,00-200,00 eurot kuus minimaalselt), riietele ja jalanõudele (ca 50,00-100,00 eurot kuus), lapse ülalpidamisele (ca 300,00450,00 eurot kuus), elektrile (ca 230,00 eurot kuus), vee- ja kanalisatsioonile (ca 30,00 eurot kuus) tasub ka kostja eluaseme laenu (ca 414,00 eurot kuus). Järgmist dividendide väljamakset ei oska kostja prognoosida, seetõttu ei ole kostjal ka võimalik selgelt määratleda enda kuusissetulekut. Kostjal regulaarne sissetulek puudub. Kompromissettepanekuna kostja pakkus, et tasub D.P. ülalpidamiseks elatist alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest maksmise ajal kehtivast töötasu alammäärast pool (2
  6. a 235,00 eurot kuus) kuni lapse täisealiseks saamiseni, so kuni xxxxxxxxxxx ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Menetluse käik Hageja 06.03.2017.a. seisukohavõtus kostja vastusele jäi nõude juurde ja leidis jätkuvalt, et kostja on langetanud elatist kolme aasta jooksul 1000 euro pealt 215 euro peale ilma igasuguse 3
(15)3 Tsiviilasi nr 2-16-17378 põhjenduse ja ettehoiatuseta. See kajastub ka kohtule saadetud 2014., 2015.,
  1. ja
  2. aasta panga väljavõtetes. Kostja lubas hagejale, et hakkab lapsega rohkem tegelema ja kulud jaotatakse pooleks. Kuid siiani ei ole kostja lapsega olemist tõsiselt võtnud, viites temaga vaid 4 tundi nädalas, samuti vähendades elatist 235 euro peale. Hageja ei soovi muud, kui et kostja täidaks oma lapsevanema kohustusi võrdselt. 26.05.2017 esitas hageja täiendava asjaolude kirjelduse ja põhendused lapse vajalike kulude kohta koos tõenditega - fotod toidu, riiete, reisi jms kulutšekkidest, lapse huvitegevuse kohta (tantsukool, tennis) esitatud arved, nende maksmist tõendavad maksekorraldused jms. kokku 81 lehel (II kd lk 2-83). Hageja esindaja esitab hageja igakuiste kulutuste kogusummas 1134,42 € kohta tabeli ning põhjendab kulutuste vajadust järgmiselt: 1) kohvik 4 x kuus - hageja, D. on harjunud iga nädalavahetus käima kohvikus söömas. Sellest on saanud traditsioon. D.le maitseb omlett, borsh ja sõrnikud kohvikus Xxxxxxxxxxx, mis pakub orgaanilist talutoodangut, keskmine kulu kuus on 82 eur; 2) Mängutuba - spordiklubis, kus ema töötab puudub laste mängutuba. Selleks, et laps hooleta poleks, on ema palganud lapsehoidja, kes tegeleb lapsega ja hoolitseb, et lapsel oleks tegevust ja laps ei oleks järelvalveta. Nad käivad koos mängimas Pärnu Keskuse Mängudžunglis. Vahel on ema lapse lasteaiast lõunast ära võtnud ja läinud ise temaga mängutuppa. Ema viibib spordiklubis tööpäeviti 17.00 kuni 20.00, mängutoa tunnihind on 2,50, millele lisandub veel lapsehoidja tasu 2,50/h. Keskmine mängutoa kulu on kuus 35 eur; 3) Veekeskus - Füüsise ja lihaste motoorika arendamiseks käib D. iga nädalavahetus ujumas veekeskuses. Veekeskuse pilet on 14 eur (täiskasvanu), kuni
  3. aastane laps on tasuta, 7ndast eluaastast maksab pilet 7 eur (hetkel laps 7-aastane). Kuna laps on väike, ei saa ta üksi ujumas käia, seega lisandub maksumusele täiskasvanu või lapsehoidja pilet (juhul, kui veekeskuse külastamisaeg on kattunud ema tööl viibimise ajaga). Seega lisandub D. piletile täiskasvanu pilet ja lapsehoidja tasu 2,50 eur/h. Keskmine veekeskuses viibimise aeg on 2-3 tundi. Ujumise ajal soovib laps ka maiustada, näiteks juua jäätisekokteili või süüa jäätist, Jäätisekokteili hind 3,50 eur, jäätis maksab 1,50 eur. Keskmiselt kulub ujumisele 98 eur kuus; 4) Riided - kuna tegemist on kiiresti kasvava ja lasteaias käiva tüdrukuga, vajab laps uusi riideid praktiliselt iga kuu. Lasteaias mängides kuluvad ja rebenevad riided keskmisest kiiremini. Igakuiselt on vaja soetada uued sokid, aluspüksid, sukad, retuusid, pluusid, särgid, kindad (keskmine maksumus 6-12 eur). Kord kvartalis vajavad välja vahetamist hooajalised riided nagu jope (keskmine maksumus 100 eur), püksid (50 eur), jalatsid (26 eur). Vastavalt vajadusele lisanduvad aksessuaarid nagu: patsikummid, juukseklambrid, ehted, kammid. Keskmiselt kulub kuus 81 eur. Seaduslik esindaja on soetanud vaid soodushinnaga riided, mis teeb tava maksumuse veel kõrgemaks; 5) Judo - Laps käib kaks korda nädalas (teisipäev ja neljapäev) Judo trennis, mille maksumus on 12.- /kuu. See parandab lapse füüsilist tervist ja hoiab organismi tervena. 6) Tantsukool - Iga reede toimub lasteaias tantsutund. Hagejale väga meeldib tantsutrenn ja ta sooviks väga tantsutrennidega jätkata, kuna on seal kogu aeg käinud. Igakuine maksumus 15 eur; 7) Tennis - Iga esmaspäev ja kolmapäev käib laps tennises, mille maksumus on 7 eur/kuu; 8) Kino - Vähemalt kord kuus soovib D. kinos multikaid vaatamas käia. Kuna laps on alles väike, peab tal kindlasti saatja olema, kas siis ema või lapsehoidja. Laste pileti maksumus nädalavahetuseti on 4,49 eur, täiskasvanu 7,69 eur, lisaks popcorn 3,50 eur ja jook 1,50 eur, lisaks vajadusel lapsehoidja tasu 2,5 eur tunnis. Kulu kokku 17,18 eur kuus; 9) Eraõpetaja - vastavalt lasteaia kasvatajate palvele, vajab laps järelõpet, et toetada tema valmidust kooli minekuks. Eraõpetaja tund maksab 10 eur. Järelõpe toimub kaks korda nädalas vähemalt tund aega. Kulu kokku kuus 80 eur; 10) Lapsehoidja - kuna Hageja seaduslik esindaja töötab hommikuti ja õhtuti spordiklubis treenerina, vahel ka nädalavahetuseti, vajab Hageja järelvalvet. Kostja lapsega ei tegele ja 4
(15)4 Tsiviilasi nr 2-16-17378 keeldub last võtmast rohkem kui kord nädalas - kolmapäeviti kell 15.45-21.00 ja seda ka mitte alati. Seaduslik esindaja ei soovi oma Hagejat hoole ja tegevuseta jätta, seetõttu on palganud lapsehoidja, kes mängib ja tegeleb lapsega ning annab talle süüa. Nad käivad koos mängutoas, õues, kinos, poes, joonistamas, ujumas. Kuna Hagejaga on lapsehoidjaga tihti, Kostjaga aga väga harva - on nende vahele tekkinud usaldus, hea klapp ja tugev side. Seega eelistab Hageja alati lapsehoidjat isale. Vahel jääb Hageja omal soovil ka lapsehoidja juurde ööseks. Lapsehoidja tunnitasu on 2,50 eur. Hageja seadusliku esindaja keskmine õhtune töötundide arv on 20,5h nädalas (vaata Lisa 9 ja 10). Lisaks päevad, mil laps on haige ja tuleb hoolt kandma lapse eest ka päevasel ajal. Keskmine lapsehoidja kulu kuus 70 eur. 11) Toit - Kuna tegemist on kasvava organismiga, vajab laps igapäevaselt palju vitamiine ja mineraale. Lasteaia toit on aga väga kesine ja haigestumise risk kõrge, üritab ema hoida lapse tervist tugevana, pakkudes talle tervislikku ja tasakaalustatud toitu. Pere keskmine toidule kuluv summa kuus on 500-600 eur, millest lapsele läheb keskmiselt 200 eur kuus. 12) Transport - hageja vajab transporti lasteaiani, koju, kinno, kohvikusse, sünnipäevadele ja igale poole mujale, kuhu parasjagu vaja minna. Kodunt lasteaiani on umbes 5 km, 2km lasteaiast linna, linnast koju 7km. Lasteaed on esmaspäevast reedeni, see teeb kokku 70km nädalas, 280 km kuus. Vastavalt sõidukulude hüvitamise seadusele kehtestatud määrusele hüvitatakse avaliku teenistuse sõidukulusid 0,30 eur/km. Hageja sõidukulud kuus 84 eurot. 13) Eluaseme kulu - Hageja elab kahetoalises korteris koos seadusliku esindajaga, kes on sisustanud korteri lapsele kõige vajalikuga (nõud, mööbel, tv, pesumasin jne). Samuti katab seaduslik esindaja kõiki Hageja kulusid. Eluaseme kommunaalkulud on keskmiselt 100 €, elektrienergia 16 eur, eluaseme laen 180,72 eur, kindlustus 7,98 eur, kokku lapse eluasemekulu 150 eur. 14) TV - Kodus viibides kasutab laps puhtalt tema jaoks soetatud televiisorit multikate vaatamiseks. Emal ei ole töö tegemise kõrvalt aega televiisorit vaadata, seega on see paigaldatud lapse tuppa. Kulu 9,76 eur kuus. 15) Muud igakuised kulud - igakuiselt tuleb ette ootamatuid kulutusi sünnipäevadele 10 eur , lasteaia teatritele 2 eur ja muudele väljaminekutele nagu näiteks teater 8 eur, keskmiselt 20 € kuus; 16) Reisikulud - Kooselu ajal käis pere tihti reisimas, seega on laps harjunud palju reisima. Seaduslik esindaja on hoolt kandnud, et laps käiks vähemalt kord aastas soojamaa reisil. Isa lapsega ei tegele ega käi reisimas. Laps on käinud kolme aasta jooksul Hispaanias, Türgis, Egiptuses, Dubais, Itaalias, Soomes, Lätis ja Rootsis. See on avardanud oluliselt tema silmaringi ning andnud hea laengu dvitamiini. Keskmine reisikulu 500 eur aastas. 17) Hügieenitarbed - Lapsele kuluvad hügieenitarbed nagu shampoonid, balsamid, hambahari, hambapasta, intiimpesugeel, pesugeel. Kuna kooselu ajast on harjutud ostma ökoloogiliselt puhtaid tooteid, on ema pidanud vajalikuks jätkata nende tarbimist, et säilitada lapse elu kvaliteeti, vaatamata nende keskmisest kõrgemale maksumusele. Arvestatud koos toidutšekkidega; 18) Internet - Kodus kasutab laps internetti, et vaadata Youtubes multikaid, teha Snapchatis naljakaid nägusid ja alla laadida mänge. Lapse igakuine interneti kasutamiskulu on 7,35 eur; 19) Telefon - 2016. aasta detsembris pöördus lapse ema lapse isa poole palvega soetada üheskoos lapsele sünnipäevaks mobiiltelefon. Kostja keeldus, kuna Hagejaga ei tegele ja on ükskõik, kus hageja parasjagu viibib. Hageja vajab igapäevaselt mobiiltelefoni emale helistamiseks, kui viibib külas, lapsehoidja juures või sugulaste juures Paides. Seaduslik esindaja on hagejale ostnud mobiiltelefoni iPhone 5S järelmaksuga 20,83 eur/kuu. Sellele lisandub 5 eur paketitasu. Kokku 25,83 eur . Kostja esitas 12.06.2016.a. vastuse hageja 26.05.2017 põhjendustele, leides, et hageja ei ole tõendanud seaduses sätestatud miinimummäärast suuremaid vajadusi. Kostja on seisukohal, et 5
(15)5 Tsiviilasi nr 2-16-17378 hageja seaduslik esindaja soovib kostja arvelt taastada enda varasemat elukorraldust, mitte aga ei juhindu poolte ühise tütre elulistest vajadustest. Antud asjaolu tõendab ilmekalt Maksu- ja Tolliameti 09.06.2017 nr 7.1-4/019091-2 vastus kohtule, mille kohaselt hageja seaduslikul esindajal ametlik sissetulek pikemaajaliselt puudub. Kostja vaidleb vastu hageja väljatoodud kulutustele järgmiselt: 1) Kohvikus söömine – nõutava 81,70 euro kujunemine dokumentidest ei selgu. Ebausutav on hageja väide väljakujunenud harjumuse kohta. Kohvikus söömise arved on esitatud perioodi eest 29.10.2016 - 31.12.2016 ning kuigi kostja on väljaskäimise kulutuse nõutavas suuruses selgelt vaidlustanud 15.02.2017 vastuses hagile, ei ole hageja hilisema perioodi eest väljassöömise kuludokumente esitanud. Seega hageja väide väljakujunenud harjumuse kohta on tõendamata ja kostja hageja väidet omaks ei võta. 2) Mängutuba – kõigepealt kostja märgib, et hageja seadusliku esindaja väide töötamise kohta läheb vastuollu Maksu- ja Tolliameti tõendiga, millisest nähtub, et hageja seaduslik esindaja ei ole sissetulekut töötasu näol deklareerinud. Teiseks kostja vaidleb vastu, et esitatud Rr Mängumaa OÜ arved oktoober
  1. a eest (II kd tl 58) on seotud hagejaga. Kostja on seisukohal, et tegemist on Xxxxxxxxxxx, millise asutaja ja osanik hageja seaduslik esindaja on (vt I kd tl 98), majandustegevuses tehtud kuludokumentidega. Ebausutav on hageja seadusliku esindaja väide (või siis on tegemist ebamõistliku käitumisega ja seda kulu peab kandma hageja seaduslik esindaja ainuisikuliselt), et ta võtab hageja koos rühmakaaslasest sõbrannaga lasteaiast lõuna paiku ära ja läheb nendega mängutuppa. Kostja ei võta näidatud kulu eelkirjeldatud põhjendustel jätkuvalt õigeks. 3) Veekeskus – hageja ei ole esitanud tõendeid veekeskuse külastamise kohta. 26.05.2017.a menetlusdokumendist nähtuvad arved ei ole loetavad (II kd tl 12). Varasemalt märkis hageja veekeskuse kuluks 56,00 eurot. Kostjale jääb arusaamatuks kulutuste suurenemine menetluse ajal. 4) Riided – kostja ei nõustu, et kõik esitatud arved on seotud hageja kuluga riietele ja jalanõudele ning hageja riietusele kulub keskmiselt 81 eurot kuus. Esiteks on esitatud arvete alusel keskmine kulu kuus 43,63 eurot, mitte 81,00 eurot. Teiseks ei ole hageja esitatud arveid tegelike vajadustega sidunud ning kostja on veendunud, et suuremas osas ei kajasta arvetel nähtuvad ostud hagejaga seotud kulutusi, nt 17.02.17 H & M arvel nr 2309 (II kd tl 53) nähtuvad poistele soetatud riided, ebausutav on ka vajadus osta lapsele ühes kuus 3 paari pidžaamasid (vt II kd tl 52 14.01.17 Takko arve 269342 ja 17.01.17 Lindex arve 3371) või, et NIKE Victory Compression ehk sportrinnahoidja (vt II kd tl 52 Sportland Pärnu Keskus 12.01.17 kv 010093182) on soetatud
  2. aastasele tüdrukule. Ebausutav on ka hageja vajadus osta 5 ühesugust jopet (giacca on itaalis keelest tõlgituna jope), cardigani ja toppi (canotta on tõlkes topp) jne (vt II kd tl 54 OVS kviitung). Osa arveid on loetamatud (vt II kd tl 52), mistõttu ei saa nende põhjal üldse tuvastada, mida ostetud on. Seega hageja ei ole tõendanud enda vajadusi riietele ja jalanõudele suuremas ulatuses, kui kostja on õigeks võtnud. 5) Judo 2x nädalas – kostja võttis nimetatud vajaduse õigeks juba 15.02.17 vastuses, kuid siinjuures peab vajalikuks korrata, et osalustasu on maksnud ka kostja. Osalustasu makstakse lastaias sularahas ning kostja nõustub hageja seadusliku esindajaga, et lasteaed nimetatud kulu osas eraldi dokumenti ei väljasta. 6) Tantsukool – hageja seaduslik esindaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja käib regulaarselt tantsutundides. Lisatud avalduse blanketi väljatrükk MTÜ Minu Tantsukool – My Dance kodulehelt www.minutantsukool.ee (II kd tl 81-82) ja 12.02.2016 tehtud makse MTÜ-le Tantsupesa summas 9,00 eurot (II kd tl 83) ei kinnita hageja kulutusi tantsutundidele. Siinkohal on kohane märkida, et hageja ei ole ka avaldanud kostjale soovi hakata tantsutundides käima. 7) Tennis - kostja võttis nimetatud vajaduse õigeks juba 15.02.17 vastuses ning peab siinjuures vajalikuks korrata, et on ka osalustasu maksnud (vt I kd tl 86-87). Rohkem ei ole hageja seaduslik esindaja kostjale tasumiseks arvet edastanud ning tähelepanuväärne on, et ka 26.05.2017 menetlusdokumendile on esitatud arve varasema perioodi (okt.-dets.2016) eest (vt II kd tl 80), mis teeb küsitavaks, kas hageja soovib nimetatud treeningust enam osa võtta. 6
(15)6 Tsiviilasi nr 2-16-17378 8) Kino – hageja seaduslik esindaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja käib kinos vähemalt kord kuus koos lisanduvate väljaminekutega. Menetlusdokumendis nähtuvad Apollo kino arved on august ja september 2016 (II kd tl 18). Kuna lasteseansid on päevasel ajal ja hageja seaduslik esindaja on märkinud enda tööajaks tööpäeviti 17.00 kuni 20.00, ei ole vajalik saata laps kinno koos lapsehoidjaga. Kostja jääb varasema seisukoha juurde, et 10 eurot kuus antud meelelahutuseks on igati piisav kulu. 9) Eraõpetaja – kostja on korraldanud ja tasunud hageja täiendava õppe eest, kuid kahjuks on antud tegevus olnud tulemusteta eelkõige seetõttu, et hageja seaduslikul esindajal ei ole valmidust kodus lapsega tegeleda ja koduste ülesannete tegemist korraldada ja kontrollida. Sageli ei saanud kostja viia last õpetaja juurde, kuna hageja seaduslik esindaja ei avaldanud selleks soovi, nt vabandas välja külalistega või muu hõivatusega. Igatahes praktikast tulenevalt kostja teab, et kui kostja ei vii, siis hageja eraõpetaja juurde ei lähe. Ka eraõpetaja kulu on võrreldes varasemaga tõusnud 60,00 eurolt (vt I kd tl 33) 80,00 eurole, kuigi tõendeid kulude kohta hageja jätkuvalt esitanud ei ole ning hageja ei ole eraõpetaja juures kaks korda nädalas käinud. 10) Lapsehoidja – kostja ei välista, et hageja seaduslik esindaja on lapsehoidja teenust kasutanud, kuid lisatud vestlused lapsehoidjaga ei kinnita väidet, et teenuse eest tasutakse 70,00 eurot kuus. Valikuliselt lisatud vestlustest ei nähtu ka järjepidevust ega ka asjaolu, et hageja tahab vabatahtlikult lapsehoidja juurde ööseks jääda. Pigem on näha, et hageja seaduslikul esindajal on enda isikliku elu korraldamisega hõivatus nii suur, et tal ei ole aega lapsega koos olla. Ebaselgeks ka jääb hageja seadusliku esindaja tegutsemine treenerina olukorras, kus antud tegevusega ei kaasne sissetulekut, vaid ainult väljaminekud, nt sõidukulu Tallinnasse, lapsehoidja kulu jne. 11) Toit – kostja ei nõustu, et hageja toidule kulub 200 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja ei ole esitatud dokumentidest välja toonud, millised kulud on hagejaga seotud ja millised kulud on hageja seadusliku esindaja enda kulud. Esitatud arved ei ole (II kd tl 39-49) hageja kulutustena usutavad (nt Ülejõe Selveri 25.11.16 tšekilt nr 744629 ja Pärnu Delice Toidupoe 11.11.2016 arvelt nr 4326454 nähtub alkohoolsete jookide ostmine (II kd tl 39), Pärnu Delice Toidupoe 19.11.2016 arvelt 3234228 nähtub meestele mõeldud deodorandi ost (II kd tl 41) jne). Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et esitatud tšekkidelt nähtub erinevate pangakaartide kasutamine: SEB MC Deebet ***1969, Nordea Maestro ***9003, Swedbanki MC ***2563 ja nt Ülejõe Selveri kviitungitel erinevad püsiklientide numbrid ***8057, ***8881 (enimkorduv), ***6483, ***4995 või puudub viide püsikliendile. Seega ilmselgelt ei ole esitatud tšekid seotud hageja toidukuluga. Konjunktuuriinstituudi koostatav toidukorv, mis vastab 4-liikmelise Tallinna pere ühe nädala tegelikele ostudele samade kaupade lõikes, on alates 2011. aastast püsinud kokkuvõttes samas hinnaklassis vahemikus 67,00€ - 71,00€. Kostja võttis õigeks toidukulu kuus summas 100,00 eurot ning jääb oma õigeksvõtu juurde. 12) Transport – kostja jääb enda õigeksvõtu juurde summas 25 €. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja vajadusteks kulub kütust 84,00 eurot kuus. Siinkohal väärib märkimist, et hageja seaduslik esindaja on lisas 11 esitanud ühe arve ka topelt – Sauga tankla arve nr 4321-101341 summas 32,20 eurot (II kd tl 78) nähtub ka toimikulehelt 77. 13) Eluasemekulu – kostja nõustub eluasemekuluga 150,00 eurot kuus, milline hõlmab endas kommunaalkulusid summas 48,98€ (783,69€/8kuuga/2)9 eurot, elektrienergia kulu summas 6,73€, eluaseme laenu summas 90,36€ (180,72€/2) ja kindlustust summas 3,93€ (7,86€/2). 14) TV – kostjale jääb ebaselgeks hageja seadusliku esindaja väide seoses hageja poolt televiisori vaatamisega tõendatud kulutuse kohta summas 9,76 eurot kuus. Järjekordselt summa kujunemine menetlusdokumendist ei selgu. Lisatud arvest nähtub selgelt, et Lastepakett, maksumusega 1,70 eurot on 6 kuud -100%, seega hetkel 0,00 eurot. Kostja ei tea, kas televiisor on paigutatud lapse tuppa või mitte, kuid ilmselgelt ei ole lapse vajadustega seotud muud lisakanalid. Kostja jääb selle juurde, et hageja põhjendatud kulutus on 3,00 eurot kuus. 15) Muud igakuised kulud – kostja jääb selle juurde, arvestades sealjuures lapse vanust ja muid näidatud kulutusi (väljassöömised, vaba aeg jne), et põhjendatud on ettenägematuteks kulutusteks 5,00 eurot kuus. Hageja ei ole esitanud tõendeid ega ka mõjuvalt põhjendanud vajadust suuremate kulutuste kohta. 7
(15)7 Tsiviilasi nr 2-16-17378 16) Reisikulu – ebaõige on hageja seadusliku esindaja väide, et kooselu ajal käis pere koos lapsega tihti reisimas. Kooselu ajal käidi lapsega reisimas ainult ühel korral. Kuigi hageja seaduslik esindaja on esitanud fotomaterjali reisidel viibimise kohta, ei tõenda nimetatud fotod hageja kulutusi. Seega ei ole hageja reisimisevajadus või –harjumus tekkinud hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselu ajal, vaid on hageja seadusliku esindaja poolt lapsele harjutatud. Kostja ei leia, et antud kulu on vajalik, pigem on tegemist luksusliku väljaminekuga ning kostja ei võta antud kulu mitte mingis mahus õigeks. 17) Hügieenitarbed – kostja ei nõustu, et hageja hügieenile kulub 100 eurot kuus. Hageja viitab muuhulgas samadele tõenditele, millisele kostja on vastuväited punktis 11. esitanud ning neid siinkohal kordama ei hakka. Kostja võtab õigeks, et hageja keskmine hügieenikulu kuus on 3,00 eurot 18) Internet – hageja on esitanud internetiga seoses ainult ühe loetava tõendi – Telia Eesti AS arve 05201702745399 (II kd tl 50-51), muid loetavaid tõendeid hageja esitanud ei ole. Kostja jääb selle juurde, et hageja põhjendatud kulutus internetile ja telefonile on 18,00 eurot kuus. Kokkuvõtvalt kostja nõustub hageja esitatud kuludega 420 € ulatuses kuus ning hageja esitatud kulude ja kostja poolt õigeks võetud kulude võrdlus on järgmine (II kd lk 138): 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 kulu kirjeldus Hageja näidatud suurus Kostja õigeksvõtt kohvikus söömine mängutuba veekeskus riided judo tantsukool 1 nädalas tennis 2x nädalas Kino 1x kuus koos söökidega õpetaja lapsehoidja toit ja hügieenitarbed transport eluase TV muu internett telefon reisikulu 41,60 1134,42 81,70 35,00 98,00 80,00 12,00 15,00 7,00 17,18 80,00 70,00 300,00 84,00 150,00 9,76 20,00 7,35 25,83 24,00 0,00 28,00 35,00 12,00 0,00 7,00 10,00 0,00 0,00 103,00 25,00 150,00 3,00 5,00 18,00 420,00 Kostja esitas arvestuse perioodil november 2015 kuni mai 2017 hageja ülalpidamiseks igakuise elatise ja muude vajalike kulutuste jaoks makstud summade kohta (II kd lk 151) ning neid kinnitavad kontoväljavõtted (II kd lk 152-152), mille järgi kostja on tasunud nimetatud perioodil elatist 5390 €, lasteaia makseid 1329,20 e ulatuses, ostnud lapsele riideid 404,28 € eest, sisustanud enda juures hagejale toa 812,22 € eest, ostnud hagejale hügieeni- ja majapidamistarbeid 88,79 € eest, ning teinud muid vajalikke kulutusi 870,13 euro eest, kokku summas 9414,53 €. Samuti on 01.06.2017 seisuga kostja tasunud hageja ülalpidamiseks elatise summas 235 eurot 2017.a juunikuu eest (II kd lk 172). Kostja vastuse kohaselt on kostja seoses hageja ülalpidamisega täitnud oma ülalpidamiskohustust elatise miinimummäärast suuremas ulatuses, kui hageja enda vajadusi tõendada on suutnud. Kindlasti tuleb väljamõistetava elatise puhul arvestada ka sellega, et igakuine lasteaiakulu on lõppenud ning koolikohustusega tekkiv kulu on keskmise arvestuse järgi väiksem kui igakuine lasteaiamakse. Kostja palub jätta rahuldamata hagi miinimummäärast suurema elatise väljamõistmise osas ning jätta rahuldamata ka hageja 8
(15)8 Tsiviilasi nr 2-16-17378 tagasiulatuva elatise nõue, sest kostja on ülalpidamiskohustust täitnud ja hageja ei ole vastupidist tõendanud. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et on tagasiulatuval perioodil seonduvalt hageja ülapidamisega teinud seadusliku esindaja kontole ülekandeid, võtnud enda kanda ja tasunud hagejaga seonduvaid kommunaalkulusid, ostnud (või tasunud hageja seadusliku esindaja kontole) hagejale riideid ja jalanõusid ning teinud muid vajalikke kulutusi. Kuna hageja ei ole tõendanud ka kostja poolt ülalpidamiskohustuse täitmise rikkumist, on kostja arvates hageja seaduslik esindaja kohtusse pöördunud pahatahtlikult ning kostja menetluskulud tuleb jätta hageja (seadusliku esindaja) kanda. 13.06.2017 toimunud kohtuistungil pooled jäid varem esitatud väidete ja vastuväidete juurde. Hageja esindaja jäi kindlaks, et lapse kulutused kuus on üle 1100 € ja kuna kostja lapse kasvatamisse aega ei panusta, siis peaks kostja elatist suuremas summas tasuma, mis kompenseerib ema ajakulu. Kostja peaks tasuma 1000 eurot ja ema kanda jääks ülejäänud osa. A.L. selgitusel temal töökoht ja kindel sissetulek puudub, kuna ehitab üles oma ettevõtet, tema kulutuste katmist toetavad sponsorid. Kohus kutsus pooli üles kompromissile - hageja pakkus kompromissina elatise suuruseks 600 eurot, millega kostja ei nõustunud. Kostja leidis, et on kohustust vabatahtlikult täitnud, ei näe põhjust tasuda suuremas summas elatist kui Vabariigi Valitsuse poolt määratud miinimumsumma. Kostja on nõus tasuma arved lapsele tehtud mõistlike kulude osas, mis on eelnevalt kokku lepitud ning pööras tähelepanu asjaolule, et lapse ema saab ka iga kuu riigi poolt määratud vanematoetust Kohus andis pooltele tähtaja menetluskulude esitamiseks ja määras kohtuotsuse teatavakstegemise aja. Kostja esitas 13.06.2017 nõuetekohase menetluskulude nimekirja lepingulisele esindajale tehtud kulutuste kohta summas 1944 € ning 16.06.2017 täiendavate kulude kohta kohtuistungil esindamise osas summas 792 €, kokku 2736 eurot. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad Kohus tutvunud kõigi asjas kogutud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. A.L.’l ja K.P.’l on ühine alaealine tütar D.P., sünd. xxxxxxxxxxx.a. D.P. esitas 17.11.2016.a. kohtule hagi elatise nõudes summas 1000 eurot kuus tagasiulatuvalt alates 01.01.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Peale kohtu selgitusi, et Perekonnaseaduse (

) § 108 kohaselt saab tagasiulatuvalt elatist nõuda kuni 1 aasta enne hagi esitamist (hagi esitati 17.11.2016), so antud asjas mitte varasemast kui alates 17.11.2015, hageja nõudis täpsustatud hagiavalduses elatist 1 aasta tagasi ulatuvalt hagi esitamisest, so alates 17.11.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni 1000 € kuus, leides, et hageja vajalikud kulud kuus on vähemalt 1339 eurot kuus ja kostja peab maksma sellest 75 % ehk 1000 kuus, kuna kostja varem, kuni 2015. aastani maksis sellises suuruses elatis, kostja on last kasvatavast vanemast parema varalise seisundiga ja ei osale hageja igapäevasel kasvatamisel. Kohtumenetluse käigus on hageja esitanud igakuiste vajalike kulutuste arvestuse summas 1134,42 eurot kuus (II kd lk 6) ning oma nõuet ei ole muutunud, paludes kostjalt välja mõista hageja ülalpidamiseks elatise 1000 eurot kuus tagasiulatuvalt 1 aasta eest enne hagi esitamist ning alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni, paludes arvestada, et laps on olnud ema kasvatada ja ülalpidada, kostja peaks kinni maksma ema panustatud aja ning vaja on säilitada lapsele väljakujunenud elulaadi.

§ 97

p 1 järgi ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist.

§ 99lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel 9

(15)9 Tsiviilasi nr 2-16-17378 arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (alates 01.01.2015.a. 195 eurot, alates 01.01.2016.a. 215 eurot ja alates 01.01.2017 235 eurot lapse kohta kuus). Riigikohus on ka selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on

§ 101lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt Riigikohtu

  1. juuni
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15).

§ 100

lg.1 järgi ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

§ 100lg.

2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos v. kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab kasutama elatist lapse huvides. Riigikohus on selgitanud

  1. jaanuari
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17, aga ka varasemast
  3. oktoobri
  4. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15, et lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. Pooltel ei ole vaidlust selles, et D.P. ülalpidamisel vajalikeks kuludeks on: 1) eluaseme kulud summas 150 eurot kuus; 2) kulud tennisetreeningule (2 x nädalas) summas 7 eurot kuus ning 3) kulutused judotreeningule (2 x nädalas) summas 12 eurot kuus, kokku poolte õigeksvõetud ja vaidlustamata kulud 169 eurot kuus. Kohus, kaalunud hageja esitatud kulude suurust, nende põhjendusi, esitatud tõendeid ning kostja vastuväiteid nendele kuludele, leiab, et arvesse võttes kulude hageja poolset puudulikku tõendatust (osa kulusid tõendavad dokumendid on loetamatud, osad kulud tõendamata) peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja järgmisi kulutusi: 4) lapse kohviku külastused (keskmiselt 4 x kuus ja 6 €/kord) summas 24 eurot kuus; Kostja on selles ulatuses kulutused õigeks võtnud. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ta on käinud igakuuliselt kohvikus 81.70 euro eest. Hageja on esitanud kohvikus käimise tšekid oktoobri ja novembrikuu kohta. Ülejäänud kuude kohta tšekid puuduvad. Samuti ei ole põhjendatud , et laps peab käima ainult ühes kohvikus, kus hinnad on kallid. Kohus leiab, piisav on lapsega väljas söömas käia 2-3 korda kuus kokku hinnaga 24 eurot. Ülejäänud osas ei ole kulud vajalikud ja põhjendatud. 5) veekesksuse külastused (keskmiselt 4 x kuus ja 7€/kord) summas 28 eurot kuus; Kostja on selles ulatuses kulutused õigeks võtnud. Kohus leiab, et veekeskuse külastamisel kostja ei pea kinni maksma hageja seadusliku esindaja piletit. Lapse pileti hind on hageja seadusliku esindaja selgituse kohaselt 7 eurot kord. 6) kinokülastus 1 x kuus summas 10 eurot. Kostja on selles ulatuses kulutused õigeks võtnud. Kohus nõustub siinkohal kostjaga selles, et põhjendamatu on erinevate külastuste puhul arvata lapse vajalike kulude hulka temaga kaasas oleva isiku kulutusi; 7) kulutused riietele 55 eurot kuus – hageja ei ole suutnud tõendada igakuiseid kulutusi 80 euro eest s.o. aastas 12 x 80 = 960 eurot. Hageja pole esitanud kohtule sellises ulatuses riiete kohta ostutsekke. Hageja seaduslik esindaja ei osanud selgitada , millised esemed ta on ostnud OVSst , 5 ühesugust eset igaüks hinnaga 16.99 eurot. Samuti riiete tähenduses vajalike kulutuste 10

(15)10 Tsiviilasi nr 2-16-17378 alla ei lähe juukseklambrid, ehted jms iluasjad, kuid mida võib iseenesest muude kuludena arvestada. On tšekke , mille kuupäevad ei ole loetavad ja ei ole arusaadav, kas tegemist on kulutusega lapsele. Samas arvestades kostja poolt lapsele perioodil mai 2016 – mai 2017 ostetud riideid ja jalanõusid kokku summas 404.28 eurot, on tõendatud, et lapse senised kulutused on suuremad kui 35 eurot kuus. Nimetatud kulu jagamisel 12 kuuga on kuu kulu 33.69 eurot. Samas on ka hageja seaduslik esindaja ostnud lapsele vajalikke riideid ja jalanõusid. Arvestades lapse senist elulaadi hindab kohus põhjendatud kuluna 55 eurot kuus. 8) kulutused toidule 100 eurot kuus ja hügieenitarvetele 20 eurot kuus – hageja on nimetatud kulud esitanud koos ühe kuluna 300 eurot kuus, istungil täpsustanud, et toidule kulub lapsel 250 eurot ning hügieenitarvetele (hambapasta, seebid, pesupulbrid, šampoonid, pesugeelid, kreemid) 50 eurot kuus, kuid ei ole suutnud nimetatud suurusjärgus kulusid tõendada, kostja lähtub oma pakkumises Konjunktuuriinstituudi statistilisest ostukorvist (II kd lk 137) 4-liikmelise pere puhul pereliikme kohta 67-71 €, millega kostja kirjalikus seisukohas pakutud 100 € kuus (istungil kostja vähendas summat 90 eurole) toidule on mõistlikult põhjendatud. Vanemad on seni võimaldanud hagejale suuremaid kulutusi toidule, kui statistiline ostukorv. Hügieenitarbeid nagu seep või hambapasta ei ole vaja osta iga kuu ja kohus leiab, et põhjendatud kulu nendele arvestades , et tegemist on 7 aastase tütarlapsega on 20 eurot kuus s.o. 240 eurot aastas. 9) lapse kulutused transpordile on mõistlikud 25 eurot kuus – hageja väide 84 eurose suuruse kulu kohta ei ole põhjendatud ega tõendatud. Hageja esindaja istungil antud selgitusel transpordib ta last ise oma sõidukiga ja tugines arvestusel teenistujatele sõidukulu hüvitamise määrusele - 30 senti/ km ja arvestas sõiduki puhul ka bensiin , remondikulu, kindlustus. Laps käis Ülejõe lasteaias ja elavad Sauga vallas, last on vaja transportida lasteaeda, poodi, ema töökohta, kinno, trenni, lapsehoidja juurde. Kohtu hinnangul on põhjendamatu arvestada pere isiklike sõitude puhul kulu teenistujatele sõidukulu hüvitamise määruse järgi 0,30€/km. Põhjendatud on kostja arvestus 7,5 liitrit /100 km kohta , hinnaga 1,2 eurot liiter. Nimetatud arvestuse järgi on võimalik sõita üle 250 km kuus. 10) lapse kulutused sidele ja televisioonile on põhjendatud summas 21 eurot kuus , sellest internet ja telefon 18 eurot ja televisioon (lastepakett) 3 eurot kuus. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole arvestada TV kulu ainult lapse kohta vaid jagada perekonnaliikmete vahel. Kohus ei pea põhjendatuks, et laps peab jätkama ema kasutatud 500 eurose telefoni järelmaksu tasumist. 11) lapse põhjendatud reisikuluna on kostja istungil õigeksvõtnud summa 20 eurot kuus, so 240 eurot aastas, milline kulu on ka kohtu hinnangul põhjendatud. Laps ei pea igal aastal käima välisreisil vaid võib käia ka 1 kord 2 aasta jooksul. Samuti on võimalik reisida Eestis. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et ta on tasunud igal aastal lapse reisikulu summas 500 eurot. 12) Muud kulud, mille alla hageja on arvanud teatrikülastused, lasteaia sõprade sünnipäevad ja kingitused jms, on põhjendatud summas 20 eurot kuus. Nimetatu alla võib lisada ka kulud juukseklambritele ja ootamatud ettenägematud kulud. Kostja nõustus kohtuistungil 15 euroga kuus. Seega on kokku on hagejale vajalikud ja kostja poolt osaliselt tunnistatud kulud 323 eurot kuus Järgnevalt kohus hindab hageja poolt esitatud kulutuste vajadust, mida kostja üldse ei tunnista: 13) kulutused mängutoale on kohtu hinnangul mõistlikud 18 euro ulatuses kuus, arvesse võttes, et mängutoas on käinud lapsega mõlemad vanemad, sh nt kostja detsembris 2016, mille hageja ka vajaliku kuluna õigeks võttis. Hageja esindaja selgitusel mängutoas käib laps siis, kui ta ei ole olnud lasteaias, käib õhtustel aegadel koos emaga või hoidjaga. Hageja hinnangul vajalikku kuid tõendamata kulu 35 € kuus peab kohus peab lapse vanuse kasvades ja kooli minnes põhjendatuks mitte rohkem kui pooles ulatuses. Hageja on kohtule esitanud tšekke nimetatud kulutuste kandmise kohta. 11
(15)11 Tsiviilasi nr 2-16-17378 14) lapse kulutused lasteaiale, logopeedile ja edaspidi kooliga seoses on kohtu hinnangul vajalikud summas 80 € kuus. Hageja selgitusel õpetajale kulub kuus 80 eurot, mille kostja on tasunud, lisaks lapsel on vaja käia 2 korda nädalas logopeedi juures ja ühe tunni maksumus on 10 eurot, kuus tuleb kokku 8 tundi ja siiani on selle kulu tasunud kostja. Kostja õpetaja ja lasteaia kulusid vajalikuks ei pea, põhjendades, et laps läheb sügisel kooli ning kostja arvates puudub seetõttu vajadus abiõpetaja järele. Samas kostja ise tunnistas istungil, et ta on õpetajakulu siiani kandnud aprillis ja mais mõlemas kuus 50 eurot ja ilmselt kulu on vaja, kuid ei tea mis summas, samuti kinnitab, et laps vajab logopeedilist abi ja kostja on valmis seda kulu kandma. Arvesse võttes, et pooled on seniste kulude arvestustest täielikult välja jätnud lapse lasteaiaarved ning ei ole arvestanud lapse edasisi kulutusi koolikuludele, kuid tunnistavad lapse vajadust logopeedi järele, kohus leiab, et lapse alushariduse ja edasise haridusega seonduvate kulude vajadus on põhjendatud vähemalt 80 euro ulatuses kuus, s.o. kuni 2017.a suveni lasteaiakulude, suvel abiõpetaja ja logopeedi kulude näol ning edaspidi kooliga ja logopeediga seotud kulude näol. 15) Lapsehoidja teenuse kulu on kohtu hinnangul põhjendatud summas 35 eurot kuus. Hageja esindaja selgitusel lapsehoidja kulu on olnud seni 70 eurot kuus (2,50 €/tund, tasumine lapsehoidjale sularahas). Seda teenust vajab lapse ema kell 17.00-21.00, kui lasteaed on kinni ja ema on treeninguid andmas. Lapsehoidja teenust kasutab enamasti kõik nädalapäevad. Kostja vaidleb vastu ja leiab, et kuna last kasvatav vanem ei tööta, saab ta ise last hoida. Kohtu hinnangul, kuigi last kasvatav vanem hetkel ei tööta, siis ka juhul kui ta tööle asub (mida ta peaks vanemate võrdsete kohustuse juures eeldatavasti ka tegema), siis võib 7-aastase lapse jaoks, kelle vanavanemad vm sugulased teda tavapäraselt ei hoia, olla lapsehoiuteenus siiski jätkuvalt vajalik kulutus ja peaks vähemalt pooles mahus säilima. 16) Tantsukool 15 eurot kuus. Hageja seadusliku esindaja on kinnitanud, et laps käis varem lasteaias tantsimas , mille kulu oli 9 eurot , hiljem asendus tantsukool teisega ja kulu 15 eurot kuus, aga kõrge hinna tõttu ei saa last sinna panna. Kostja väitel laps tantsukoolis ei käi ja tema seda summat õigeks ei võta. Kui laps avaldaks soovi seal käia on ta nõus kulu tasuma. Kohus leiab, et tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kostja ise on nõustunud kulu tasuma , kui laps soovib tantsukoolis käia. Kostja poolt täielikult vaidlustatud hageja kulutused , tantsukooli, mängutoa, lapsehoidja ning laseaia/koolikohustuse tarbeks hindab kohus vajalikuks kokku summas 148 eurot kuus (18 + 35 +15+ 80). Seega kokku moodustavad hageja vajalikud, kostja poolt osaliselt õigeksvõetud ning kohtu poolt mõistlikuks hinnatud kulutused igakuiselt kokku 640 eurot (169 + 323 + 148), millega

§ 116

lg 1 tähenduses võrdse kohustusena kumbki vanem peaks kandma lapsele vajalikke kulutusi vähemalt 320 euro ulatuses kuus. Last kasvatav vanem A.L. enda kinnitusel ei tööta ja regulaarset, maksustatavat sissetulekut ei oma ega ole vaidlusause perioodi jooksul, mis on tõendatud ka kohtu päringu alusel Maksu- ja Tolliameti 09.06.2017 esitatud teatisega ja 2015-2016 tulumaksudeklaratsioonidega (II kd lk 103 -114). A.L. selgitusel on ta firma omanik , so Xxxxxxxxxxx juhatuse liige (tõendatud äriregistri väljatrükiga II kd lk 127), kes endale palka ei maksa, sest firma on alles loomisel ja kuna tegeleb firma ülesehitamisega, siis lapsega koguaeg tegeleda ei saa. Treeningtunnid, mida annab, jäävad ajavahemikku 17.00-21.00. Kostja K.P. kinnitusel temal puudub regulaarne sissetulek, kuid on saanud perioodil 1.11.2015.a – 31.01.2016 Xxxxxxxxxxxst miinimumpalga suurust tulu brutos 390 € kuus ning dividenditulu 2016.a 50 000 eurot ja ka perioodil 01.01.2017 – 30.04.2017 dividenditulu 50 000 eurot, mis on tõendatud ka Maksu- ja Tolliameti 09.06.2017 teatise ja 2015-2016 tulumaksudeklaratsioonidega (II kd lk 115 -126). Seega on kostja vähemalt kogu 2016.a jooksul ja ka 2017.a saanud tulu summades, mis vastavad aasta peale jaotatuna igakuisele sissetulekule suurusjärgus ca 4166 € kuus (50 000 : 12), millega kostja suudab kohtu hinnangul igaljuhul katta hageja ülalpidamiskulud miinimummäärast suuremas ulatuses ja mida kostja enda esitatud arvestuse 12

(15)12 Tsiviilasi nr 2-16-17378 järgi ( II kd lk 138) on tegelikult ka teinud, olles kandnud novembrist 2015 – maini 2017 ehk viimase 19 kuu jooksul kostja arvates hagejale vajalikke kulutusi kokku 9414,53 euro ulatuses, so keskmiselt 435 eurot kuus. Vanematel on vaidlus, kas kostja peab säilitama hagejale senise elulaadi, kuid kostja väitel tema poolt hageja esindajale tehtud varasemad, enne 2015. tasutud 1000 euro suurused ülalpidamise maksed olid mõeldud nii lapsele kui ka last kasvatavale ja mittetöötavale emale ja mitte täielikult hageja ülalpidamiseks ning hageja kulud ei ole olnud kunagi 1000 eurot kuus, millega kohus ka nõustub, kuivõrd hageja ei ole kohtule suutnud tõendada vastupidist. Kuigi hageja esindaja leiab, et kostja peaks kandma hageja kuludest suurema osa, et kompenseerida last kasvatava vanema aega ja ka põhjusel, et kostja sissetulekud on suuremad, on kohtu hinnangul põhjendamata ja tõendamata, miks hagejat kasvatav vanem ei saa minna tööle ega kanda kulutusi võrdselt teise vanemaga ning miks kostja peaks hüvitama hageja esindajale tema vabatahtliku, tasuta tegevuse spordiklubi treeningute andmisel, mis sissetulekut ei anna ega ole seetõttu mõistlik.

§ 116

lg 1 kohaselt vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas alus kalduda kõrvale poolte võrdsusest hagejat kasvatava vanema kasuks, kuna mõlemad vanemad on töövõimelised, ema ei viibi enam lapsehoolduspuhkusel, vaid tegeleb ettevõtlusega, laps on 7-aastane, läheb sügisel kooli ega vaja enam ema poolt sellist hoolitsust nagu väikelaps. Ema enda väitel tegeleb ta treeningtundide andmisega enda firmas ja endale palka ei maksa.

§ 101

lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Seega kohus saab elatise välja mõista viitega seaduses sätestatud elatise minimaalmäärale, kindlat summat näitamata. Selliselt muutub väljamõistetud elatise suurus koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalga ja sellega seotud elatise suuruse muutumisega. Kohus leiab, et hageja elatisenõue alates hagi esitamisest on põhjendatud seadusandja poolt kehtestatud miinimummäärast suuremas ulatuses, arvestades ka kostja senist osalust hageja kulutuste kandmisel, mis on kogu vaidlusaluse perioodil, s.o november 2015 kuni mai 2017 ulatunud vähemalt 300 euroni ning enamasti ka üle selle. Kohus leiab, et lapse huvides on elatise väljamõistmine vastavalt lapse tegelikele ja põhjendatud vajadustele ning poolte võrdsusele ning arvestades ka kostja tegelikku panustamist lapse kuludesse kohtumenetluse eel ja ajal. Ka peale hagi esitamist novembris 2016 on kostja lisaks seadusjärgses määras elatisele tasunud lasteaiaarveid keskmiselt 82 € kuus ja ostnud riideid jms vajaminevat, makstes hageja kulude katteks kokku 300 – 500 eurot kuus. Tegemist on kostja ainsa lapsega ning kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis viitaksid, et tema osalus ettevõtluses ning sissetulekud võiksid oluliselt ja järsult kahaneda. Kostja on enda regulaarsed kulutused 15.02.2017 vastuses toonud välja ilma hagejale tehtud kulutusteta summas 974 eurot kuus, koos hageja vajadusteks kantud kuludega kokku 1142 € kuus, millise summa juures ka senise dividenditulu (üle 4000 kuus) olulise kahanemise puhul tuleb kostja 300 euro piires ülalpidamismaksega toime. Kohus arvestades hageja põhjendatud vajadusi ja senist elulaadi ning eeltoodud asjaolusid ja põhjendusi arvestades välja mõista kostjalt hageja kasuks igakuise elatise 320 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 68 % Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuna nimetatud summa 320 € moodustab tänasest kuupalga alammäärast, s.o 470 eurost 68 % ning elukalliduse muutust arvestades on mõistlik siduda edasise elatise määr ka vastava protsendiga Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Sellisele seisukohale on korduvalt asunud ka Riigikohus, viimati nt 22.03.2017 lahendis nr 3-2-1-174-16 p 10, selgitades, et vältimaks korduvat kohtu poole pöördumist TsMS § 459 lg 1 alusel, on ülalpidamist saama õigustatud lapse huvides määrata elatise suurus kindlaks nii, et miinimumelatise suuruse muutudes ei osutuks kohtulahendiga väljamõistetud või kohtumäärusega kinnitatud kompromissis sisalduv elatis miinimumelatisest väiksemaks. Resolutsioonis saab selle määrata nt nii, et nimetada algne 13

(15)13 Tsiviilasi nr 2-16-17378 summa ja lisaks näha ette selle muutumine vastavalt miinimumelatise määra muutumisele (nt „mitte vähem, kui ..."). Tagasiulatuva elatise nõue. Hagejal on õigus elatist nõuda alates hagi esitamisest ja vastavalt

§ 108ka aasta enne hagi esitamist.

Seega tuleb kohtul tuvastada , kas kostja täitis tagasiulatuva nõude ajavahemikul s.o. 17.11.2015 – 16.11.2016.a. selliselt, et oli tagatud lapse põhivajaduste rahuldamine. Kostja on esitanud arvestuse perioodil november 2015 kuni mai 2017 hageja ülalpidamiseks igakuise elatise ja muude vajalike kulutuste jaoks makstud summade kohta (II kd lk 151) ning neid kinnitavad kontoväljavõtted (II kd lk 152-152), mille järgi kostja on tasunud nimetatud perioodil elatist 5390 €, lasteaia makseid 1329,20 € ulatuses, ostnud lapsele riideid 404,28 € eest, sisustanud enda juures hagejale toa 812,22 € eest, ostnud hagejale hügieeni- ja majapidamistarbeid 88,79 € eest, ning teinud muid vajalikke kulutusi 870,13 euro eest, kokku summas 9414,53 €. Samuti on 01.06.2017 seisuga kostja tasunud hageja ülalpidamiseks elatise summas 235 eurot 2017.a juunikuu eest (II kd lk 172). Hageja võttis kohtuistungil õigeks (II kd lk 177 – protokoll), et kostja arvestuses tasutud elatise ja kantud ülalpidamiskulude kohta makstud elatise summad hageja küsitud perioodil november 2015 – mai 2017 on õiged summas 5390 eurot, samuti võttis õigeks ja luges lapse ülalpidamiseks vajalikeks kuludeks kuni septembrini 2016 igakuiselt kostja poolt tasutud lasteaia arved kokku summas 1329.20 eurot, tasutud kommunaalkulud võttis hageja õigeks summas 519.91 eurot ja kostja poolt tasutud riiete ja jalanõude eest tehtud kulud summas 404,28 eurot, so kõik kokku 6314,32 eurot, millega hageja on õigeks võtnud, et kostja on 19 - kuulise perioodi jooksul kandnud hagejale vajalikke kulutusi keskmiselt 332,33 eurot kuus (6314,32 eurot : 19 kuud). Seega on tuvastatud, et kostja on kogu tagasiulatuva elatise nõude osas ülalpidamiskohustust regulaarselt ja lapse vajadustele vajastavalt täitnud, mistõttu hageja elatise nõue perioodi 17.11.2015-16.11.2016 eest jääb rahuldmata ning alates hagi esitamisest perioodi 17.11.2016 kuni 30.05.2017 eest tuleb lugeda täidetuks. Samuti on kostja täitnud ülalpidamise kohustuse 2017.a juuni kuu eest summas 235 eurot, millega kostja võlgnevus hageja ees kohtuotsuse tegemise ajal 30.06.2017 seisuga moodustab 85 eurot (320 – 235 = 85 eurot). Kohus mõistab seega hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni perioodi 17.11.2016 – 30.06.2017 eest välja kostjalt hageja kasuks elatisevõlgnevuse summas 85 eurot ning alates 01.07.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni mõistab kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise 320 € kuus, kuid mitte vähem kui 68% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Hageja on palunud hagis kindlaks määrata kohtuotsuse täitmise korra osas, et elatis tuleb tasuda A.L. arveldusarvele Nordea pangas, muid taotlusi ei ole.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Kohus leiab, et elatise maksmine on mõistlik kindlaks määrata jooksva kuu eest jooksva kuu esimeseks kuupäevaks. Alaealiste laste elatis tuleb tasuda lapse seadusliku esindaja A.L. pangakontole. Vastavalt

§ 100lg 2 teisele lausele peab lapsega koos elav vanem kasutama elatist lapse huvides. Menetluskulud Ts

MS § 129 lg.2 järgi on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagi esitamisel oli elatise nõue 1000 eurot kuus. Seega on hagihinnaks 9 x 1000 = 9000 eurot. 14

(15)14 Tsiviilasi nr 2-16-17378 Vastavalt TsMS § 163 lg.1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega v. ei jäta menetluskulusid täielikult v. osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda alljärgnevatel põhjustel: 1) hageja nõuab elatist 1000 € kuus alates 01.01.2015 kuni lapse täisealiseks saamiseni, kohtu selgituste järel nõudis elatist

§ 108

alusel 1 aasta tagasiulatuvalt hagi esitamisest, so alates 17.11.2015 kuni lapse täisealiseks saamiseni ning kohus jättis tagasiulatuva elatise osas hageja nõude rahuldamata, kuna kostja on sel ajal ülalpidamiskohustust piisavas ulatuses täitnud; 3) Samuti kohus rahuldas hageja nõude alates hagi esitamisest elatise summas 1000 eurot saamiseks üksnes osaliselt, so 320 euro ulatuses, s.o. algsest nõudest 32%; 4) kostja on teinud märkimisväärselt kulutusi lepingulisele esindajale, mille väljamõistmine alaealiselt hagejalt, kellel iseseisev sissetulek puudub, oleks ebaõiglane. Arvestades eeltoodut kohus leiab, et on õiglane jätta menetluskulud asjas poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik KOHTUOTSUSE JÕUSTUMINE: Kohtuotsus jõustus osaliselt 15.05.2018 Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2018.a kohtuotsuse jõustumisega järgmiselt: RESOLUTSIOON

  1. Apellandi taotlused apellatsioonimenetluses täiendavate tõendite vastuvõtmiseks rahuldada osaliselt. Kaebusele lisatud dokumentaalsetest tõenditest võtta vastu väljavõte vestlusest hageja emaga hageja judolaagri kohta, väljavõte kostja arvelduskontost lasteaiamaksude tasumise kohta, vanemate 02.10.2017 kokkulepe ja selle täitmise käigus vahetatud sõnumid. Muus osas (kaebuse lisad 1-3, 5-6) jätta taotlused rahuldamata. Kuna dokumendid esitati elektrooniliselt, siis vastuvõtmisest keeldutud dokumentide tagastamist esitajale ei toimu.
  2. Pärnu Maakohtu 22.06.2017 otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hagejale välja igakuise elatise suuremas summas kui 295 eurot (resolutsiooni punkt 2) ja elatise võlgnevuse (resolutsiooni punkt 3).
  3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt välja igakuine elatis 295 eurot ja jätta hagi täiendavalt rahuldamata elatise võlgnevuse osas. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  4. Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Rahuldada hagi osaliselt; 2) Välja mõista K.P.lt igakuine elatusraha alaealise lapse D.P. ülalpidamiseks 295 eurot kuus alates 01.07.2017 kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx, kuid mitte vähem kui 68% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest on maha arvatud pool perehüvitise seaduse § 17 lõikes 3 sätestatud lapsetoetusest pere esimesele lapsele; 3) Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata; 4) Jooksva kuu elatis tasuda kuu esimeseks kuupäevaks lapse seadusliku esindaja A.L. pangakontole nr xxxxxxxxxxx Xxxxxxxxxxxis, selgitus: D. elatis; 5) Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt; 6) Maakohtu menetlusega ja apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kuna kumbki pool kulusid hüvitama ei pea, ei määra kolleegium kindlaks vajalike ja mõistlike menetluskulude suurust.
  5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. 15

(15)15 Tsiviilasi nr 2-16-17378 VÄLJAVÕTE ÕIGE 16
(15)16

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.