Obsah (5)

§ 218§ 217§ 2§ 48§ 271

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-17-15853 Otsuse tegemise aeg ja koht 11. mai 2018.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi V. R.i (pankrotis) pankrotihaldur Martin Kruppi kaebus Jõhvi

§ 218

lg 1 tulenevalt on tal õigus esitada maakohtule kaebus kohtutäituri 02.10.2017.a. tehtud otsustele kaebuse lahendamise menetluses. Puudutatud isikud A. ja O. I.id esitasid 07.09.2017 kohtutäiturile

§ 217lg 1 sätestatud kaebuse täitemenetluse lõpetamiseks.

Kohtutäitur rahuldas 02.10.2017 otsustega puudutatud isikute kaebuse ning lõpetas täitemenetlused täiteasjades. V. R.i pankrotihaldur Martin Krupp on võlausaldajana täitemenetluse osaline ning seetõttu on tal

§ 218

lg 1 tulenevalt õigus esitada kaebus maakohtule kohtutäituri 02.10.2017 ja 05.10.2017 otsuste. Asjas ei oma tähtsust, et otsusega lahendas kohtutäitur puudutatud isikute kaebust – see ei võta avaldajalt õigust esitada kohtutäituri otsustega mittenõustumise korral kaebust maakohtule (Tartu Ringkonnalohtu lahend ts asjas nr 2-14-9331 p 10) Ebaõige on avaldaja arvates ka kohtutäituri seisukoht, et 02.10.2017 otsuste näol ei ole tegemist täitemenetluse lõpetamise otsustega, vaid täitur on teinud otsused puudutatud isikute taotlustele kaebemenetluses vastavalt

§ 217lg 5 sätestatule.

Juhul kui täitemenetlus oleks lõpetatud 05.10.2017 nagu märgib täitur, siis oleks avaldajal õigus vaidlustada nimetatud otsused kaebuse esitamisega kohtutäituri otsustele

§ 217lg 1 alusel.

Avaldaja nimetatud kaebuse rahuldamise korral ehk 05.10.2017.a. otsuste tühistamisel tekkiks olukord, kus täitur peaks tühistama ka kaebemenetluses 02.10.2017 tehtud otsused puudutatud isikute kaebuste rahuldamise kohta, kuid selliste otsuste tühistamiseks kohtutäituril pädevus puudub. Kuna tulenevalt

§ 218

lg 1 saab kohtutäituri tehtud otsuse kaebuse lahendamise menetluses tühistada või seda muuta üksnes kohus, mistõttu ei saa 02.10.2017 ja 05.10.2017 4 otsuste näol tegemist olla eraldiseisvate otsustega vaid 02.10.2017 otsustega rahuldati puudutatud isikute kaebus ning ühtlasi lõpetati nende alusel ka täitemenetlus. Avaldaja leiab, et kaebus maakohtule on esitatud tähtaegselt järgides

§ 218lg 1 sätestatud tähtaega ning Ts

MS § 314 1 lg 2 antud juhul kohaldada ei saa. Menetlusdokumendi või selle kättesaadavaks tegemise kohta saadetud teabega peab kaasnema ka info selle kohta, mis hetkest ja mille alusel loetakse menetlusdokument kättetoitmetatuks. Kohtutäituri 03.10.2017.a. saadetud e-kirjast ei nähtu, millal loetakse täituri saadetud otsused kättetoimetatuks. Avaldaja on kaebuses kinnitanud, et sai 02.10.2017 ja 05.010.2017 otsused kätte 12.10.2017 ning sellest tulenevalt on kaebus esitatud tähtaegselt. PUUDUTATUD ISIKUTE A. I.I JA O. I.A SEISUKOHT

1. Puuduttaud isikud leiavad, et halduri avaldus tuleks jätta läbi vaatamata kuna avaldaja ei ole kinni pidanud seadusega sätestatud kohustuslikust korrast kohtutäituri otsuse peale kaebuse kohtuväliseks lahendamiseks. Avaldaja esitas kohtule kaebuse täituri 02.10.2017 ja 05.10.2017 otsuste peale ilma kohtutäiturile endale eelnevalt kaebust esitamata.
2. Kui kohus ei jäta avaldust läbi vaatamata, tuleb see jätta rahuldamata, kuna kaebus esitati kohtule seaduses sätestatud tähtaja möödudes. Kohtutäitur rahuldas 02.10.2017 otsustega A. I.i ja O. I.a 06.09.2017 taotlused täitemenetluste lõpetamise kohta ja lõpetas täitemenetlused Kuupäevaga 05.10.2017 vormistatud dokumentides sisalduvad sama täituri otsused vaid Justiitsministri kehtestatud vormis, mistõttu ei ole nende näol tegemist 02.10.2017 otsusest eraldi tehtud otsustega. Kohtutäitur saatis otsused täitemenetluste lõpetamise kohta pankrotihalduri Martin Kruppile 03.10.
3. Pankrotihalduri e-posti aadress martin@cavere.eee on tema tööaadress ning avaldatud täiturile täitmisavalduses. Seega kohtutäitur Risto Küti poolt 03.10.2017 pankrotihaldurile saadetud otsused täitemenetluste lõpetamise kohta loetakse pankrotihaldurile kättetoimetatuks saatmisest kolme päeva möödumisel, so 07.10.2017 (TsMS § 314 1lg 2).

§ 218

lg 1 sätestatud 10 päevane tähtaeg kaebuse maakohtule esitamiseks lõppes seega 17.10.2017.a. Avaldus (kaebus) käesolevas tsiviilasjas on aga maakohtule esitatud 23.10.2017.a., so eelnimetatud tähtaja möödumisel. Puudutatud isikud paluvad kohtul kohaldada aegumist ja jätta kaebus rahuldamata. 10. Puudutatud isikud märgivad, et kaebuse põhjendused on õiguslikult alusetud. Kohtutäituri menetluses olnud täiteasjades nr 072/2016/1636 ja 072/2016/1637 oli täitedokumendiks Narva notar Tatjana Boitsova 13.12.2013.a koostatud ja tõestatud hüpoteegi seadmise leping, millega oli seatud hüpoteek V. R.i kasuks kinnisasjale aadressil L. Koidula 14c-1, Narva-Jõesuu. Hüpoteegiga tagatud nõue on täidetud 14.06.2015 (03.03.2017 nõusolke hüpoteegi kustutamiseks sisaldab V. R.i kinnitust). Hüpoteek on asjaõigus. Kehtiv asjaõigus tekib kinnisasja koormamisel AÕS § 641 järgi üksnes juhul, kui täidetud on järgmised eeldused: - asjaõiguse seadmiseks on sõlmitud kehtiv asjaõigusleping (käsutustehing); - kinnisasja koormanud (käsutustehingu teinud) isik oli ka käsutama õigustatud, st ta oli kinnisasja omanik või tulenes käsutamise õigus omaniku nõusolekust või seadusest; - õiguse kohta tehtud kehtiv kanne kinnistusraamatusse. V. R.i kasuks seatud hüpoteegi kohta tehtud kanne kinnistusraamatus kustutati 21.03.2017.a. Hüpoteek lõppes kande kustutamisega kinnistusraamatust. Alates 31.03.2017 puudub

§ 2lg 1 p 19 nimetatud eeldus täitemenetluse läbiviimiseks.

Menetlus täiteasjades nr 072/2016/1636 ja 072/2016/1637 lõpetati kohtutäituri poolt põhjendatult. Täitur ei tegele täitemenetluses vaidluse sisulise lahendamisega, vaid toimub nn 5 formaliseeritud menetlus, kus täitur täidab täitedokumendis sisalduva kohustuse. Seda tehes on täituri ülesanne kontrollida vaid seda, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduses sätestatud nõuetele ning täidab

-s sätestatut järgides kohustuse. Käesoleva asja lahendamisel ei ole asjakohased etteheited Tartu Maakohtu kinnistusosakonna suhtes. Kohtutäitur ei ole pädev võtma seisukohta hüpoteegi kande kustutamise kohta tehtud kinnistamisosakonna lahendi õiguspärasuse osas. KOHTUTÄITUR RISTO KÜTI SEISUKOHT

1. Täitemenetlused täiteasjades nr 072/2016/1636 ja 072/2016/1637 algatati 07.10.2016 ning saatis A. ja O. I.itele täitmisteated. 07.09.2017 esitas A. I.i ja O. I.a esindaja Aleksei Forstiman kohtutäiturile taotlused täitemenetluse lõpetamiseks nimetatud täiteasjades.
2. Kohtutäitur saatis mõlemale menetluse poolele teate taotluste läbivaatamise kohta kaebemenetluses. 02.10.2017 tegi kohtutäitur otsused ja rahuldas A. I.i ja O. I.a poolt esitatud taotlused. Maakohtule esitatud kaebuses märgib avaldaja, et täitemenetlus on lõpetatud õigusvastaselt kuna täitemenetluse lõpetamise aluseks olev hüpoteegi kustutamiskanne ei olnud õiguspärane ning maakohtu kustutamiskanne on tehtud ebaõige kandemääruse alusel. Kohtutäitur selgitab, et vastavalt formaliseeritusse printsiibile ei ole kohtutäituril õigust asuda õigusemõistja kohale ning arutleda asjaolu üle kas hüpoteegi kustutamise kanne on õiguspärane või mitte. Kohtutäitur lähtub kinnistusraamatust lähtuvatest andmetest. Vastavalt AÕS § 56 lg 1 kinnistusraamatusse kantud õigust eeldatakse. 31.03.2017 on kinnistusosakond kustutanud A. I.i ja O. I.a kinnistult hüpoteegikande ning eeltoodust tulenevalt puudus

§ 2

lg 1 p 19 nimetatud eeldus täitemenetluse läbiviimiseks ning täitemenetlus tuli lõpetada. Kohtutäitur selgitab, et 02.10.2017 tegi kohtutäitur otsused A. I.i ja O. I.a taotlustele kaebemenetluses vastavalt

§ 217lg 5 sätestatule.

Nimetatud otsuste puhul ei ole tegemist täitemenetluse lõpetamise otsusega. Täitemenetlused lõpetas kohtutäitur 05.10.2017 eraldi täitemenetluse otsustega. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud asja materjalidega leiab, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
2. Tsiviilasja materjalide kohaselt: - Viru Maakohtu 29.04.2016.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-16-4816 kuulutati välja V. R.i pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp (tl 14-23); - Viru Maakohtu 30.03.2016.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-16-4816 keelati pankrotiavalduse tagamiseks V. R.i vara käsutamine ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta, kinnistusraamatuse kanda vara käsutamise keelumärked (tl 10-13); - V. R., A. I. ja O. I.a sõlmisid 13.12.2013.a. korteriomandi müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu, asjaõiguslepingu (tl 26-39), mille p 5.5 kohaselt kohustus ostja (puudutatud isikud) tasuma müüjale (V. R.ile) hiljemalt 13.12.2015.a. 30 000 eurot; p 8.1 kohaselt seati V. R.i kasuks esimesele järjekohale hüpoteek 30 000 eurot igakordse omaniku kohustusega alluda sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude täitmiseks; - hüpoteek kanti kinnistusraamatusse (registriosa nr 4735508) 27.12.2013.a. (tl 48); 6 - V. R.i pankrotihaldur Martin Krupp esitas 04.10.2016 kohtutäitur Risto Kütile täitmisavalduse, täitedokumendiks 13.12.2013.a. hüpoteegi seadmise leping; - kohtutäitur algatas 07.10.2016 täitemenetlused täiteasjades 072/2016/1636 (A. I.) ja nr 072/2016/1637 (O. I.a); - 03.03.2017 esitas V. R. Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamiseavalduse paludes kustutada tema kasuks registriossa nr 4736508 IV jakku seatud hüpoteek (tl 49); - 28.03.2017 esitasid notariaalse kinnistamisavalduse kinnistusosakonnale A. I. ja O. I.a registriossa nr 473508 IV jakku seatud hüpoteegi kustutamiseks (tl 51-54); - hüpoteegi kanne kustutati kinnistusraamatust 31.03.2017 (tl 48); - 06.09.2017 esitasid A. I. ja O. I.a esindaja kaudu taotlused täitemenetluste nr 072/2017/1636 ja nr 072/2016/1637 lõpetamiseks

§ 48lg 1 p 8 alusel (tl 73-76); - kohtutäitur rahuldas 02.10.2017.a otsustega A.

I.i ja O. I.a taotlused täitemenetluste lõpetamiseks (tl 77-82); - 05.10.2017.a. otsusega lõpetas kohtutäitur täitemenetlused täiteasjades nr nr 072/2017/1636 ja nr 072/2016/1637 (tl 83-86); - V. R.i pankrotihaldur esitas 23.10.2017.a. maakohtule kaebuse kohtutäituri 02.10.2017 ja 05.10.2017.a otsusetele (tl 3-9).

1. Avaldaja leiab, et maakohtu kinnistusosakonna hüpoteegi kustutamiskanne on tehtud ebaõige kandemääruse alusel (hüpoteegi kustutamiskande vaidluses Tsiviilasjas nr 2-17-8763 on lahend jõustunud 18.12.2017), millest tulenevalt on alusetu ka täitemenetluste lõpetamine täiteasjades nr 072/2016/1636 ja 072/2016/
2. Puudutatud isikud A. I. ja O. I.a vaidlevad kaebusele vastu: - avaldaja ei ole kinni pidanud kohtutäituri otsustele kaebamise seadusega sätestatud kohustuslikust korrast; - avaldaja on mööda lasknud seaduses sätestatud 10-päevase kaebuse esitamise tähtaja (

§ 218

); - avaldus on sisuliselt põhjendamatu kuna hüpoteegi kande kustutamisega kinnistusraamatust puudus kohtutäituril alus täitemenetluse jätkamiseks. 16. Täitemenetluse seadustiku (

) § 2 lg 1 p 19 võib täitedokumendiks olla muuhulgas notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. 17.

§ 217

lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Vastavalt

§ 218

lg 1 võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada kaebuse maakohtule otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. 18. 06.09.2017 esitasid A. I. ja O. I.a esindaja kaudu taotlused täitemenetluste nr 072/2017/1636 ja nr 072/2016/1637 lõpetamiseks

§ 48

lg 1 p 8 alusel (tl 73-76).

§ 48

sätestab täitemenetluse lõpetamise alused.

§ 48ei näe ette võimalust lõpetada täitemenetlus võlgniku (käesoleval juhul A.

ja O. I.a) avalduse alusel. 7 Kohtutäitur on lahendanud A. I.i ja O. I.a 06.09.2017 avaldused /taotlused täitemenetluse lõpetamiseks kui täituri tegevusele esitatud kaebused vastavalt

§ 217

. Kohtutäitur rahuldas 02.10.2017 otsustega puudutatud isikute kaebuse ning lõpetas täitemenetlused täiteasjades. Avaldaja on seisukohal, et V.e R.i pankrotihaldur Martin Krupp on võlausaldajana täitemenetluse osaline ning seetõttu on tal

§ 218

lg 1 tulenevalt õigus esitada kaebus maakohtule kohtutäituri 02.10.2017 ja 05.10.2017 otsuste peale täiteasjades olenemata sellest, et 02.10.2017 otsusega lahendas täitur puudutatud isikute taotlust / kaebust. Kohus avaldaja seisukohaga ei nõustu. Avaldajal on küll õigus kui täitemenetluse osalisel vaidlustada kohtutäituri otsuseid ja täituri tegevust täitemenetluse läbiviimisel /korraldamisel, kuid ainult

§ 271ja 218 sätestatut järgides.

Asjaolu, et kohtutäitur lahendas puudutatud isikute taotlust kaebusena ei anna alust avaldajale puudutatud isikute kaebuses tehtud otsuse vaidlustamiseks otse kohtule kaebust eelnevalt kohtutäiturile esitamata. 02.10.2017 otsustega lahendas kohtutäitur A. I.i ja O. I.a 06.09.2017 esitatud taotlust /kaebust. Kaebuse rahuldamata jätmisel saanuks puudutatud isikud esitada kaebuse

§ 218lg 1 alusel kohtule.

Kaebust 02.10.2017 ja 05.10.2017 kohtutäituri otsustele avaldaja otse maakohtule seda eelnevalt kohtutäiturile esitamata, esitada ei saa. Eeltoodut kinnitab üheselt

§ 218lg 1 2. lause. 19. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 423 lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus avalduse läbi vaatamata kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast.

1. Kohus lisab, et esitatud avaldus on ka sisuliselt põhjendamatu. Hüpoteegi kanne kustutati kinnistusraamatust 31.03.
2. Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 56 lg 1 kinnistusraamatusse kantud õigust eeldatakse. Vastavalt formaliseeritusse printsiibile ei ole kohtutäituril õigust hinnata hüpoteegi kustutamise kande on õiguspärasust. Kohtutäitur lähtub kinnistusraamatust lähtuvatest andmetest. Eeltoodust tulenevalt ei ole avalduses toodud etteheited kinnistusosakonna töö minetustele hüpoteegikande kustutamisel asjakohased käesolevas menetluses. 31.03.2017 on kinnistusosakond kustutanud A. I.i ja O. I.a kinnistult hüpoteegikande ning eeltoodust tulenevalt puudus

§ 2

lg 1 p 19 nimetatud eeldus täitemenetluse läbiviimiseks ning täitemenetlus tuli lõpetada.

1. Kuna avalduse jääb läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel, ei käsitle kohus menetlusosaliste seisukohti selles, kas avaldaja on kinni pidanud kaebuse esitamise tähtajast. Kohus osundab Riigikohtu seisukohale, et kuigi TsMS § 3141 lg 1 annab võimaluse lugeda menetlusdokument kätte toimetatuks saatmisega, peab menetlusosalisele oma õiguste teostamiseks ja kaitsmiseks olema siiski selge, kas ja millal on menetlusdokument kehtivalt kätte toimetatud. Kuivõrd kätte toimetamise ajast sõltuvad mitmed menetlusosalise õigused ja 8 kohustused, sh apellatsioonitähtaja kulgemise algus (TsMS § 632 lg 1), siis peab menetlusdokumendi või selle kättesaadavaks tegemise kohta saadetud teabega kaasnema info selle kohta, mis hetkest ja mis alusel loetakse menetlusdokument kättetoimetatuks (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-189-15 p 15). Menetluskulude jaotus
2. Juhindudes TsMS § 172 lg 1 ja 168 lg 2 jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda.
3. Puudutatud isikute menetluskulude nimekirja kohaselt on A. I.i ja O. I.a esindajakulu kokku 540 eurot (380 eurot A. I.i ja 180 eurot O. I.a kulu koos käibemaksuga, tl 95-98). Puudutatud isikute lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 175 lg 1 sätestatust, mille järgi mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades, et tegemist on tavapärase keerukuse ja mitte mahuka tsiviilasjaga, mille menetluse käigus on puudutatud isikute esindaja esitanud kohtule ühe sisulise menetlusdokumendi ca 3 lk, peab kohus põhjendatud ajakuluks 3 tundi (kaebusega tutvumine ja seisukoha koostamine). Esindaja on koostanud puudutatud isikute nimel ühise seisukoha, millest tulenevalt ei ole põhjendatud ajakulu arvestamine kummagi puudutatud isiku osas eraldi. Eeltoodut arvesse võttes loeb kohus põhjendatuks mõista avaldajalt välja puudutatud isikute menetluskulu kokku 300 eurot (arvestusega 3 töötundi +100 eurot tunnihind), millele lisandub käibemaks 60 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 9