Lugeda kohtumääruse resolutsioon ja edasikaebamise kord kostjale M. N.le (IK 42910200051) avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. ASJAOLUD
) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (
429 lg 1). Avaldaja esitas 23.04.2018 kohtule avalduse, milles loobus hagiavaldusest ja palus menetlus lõpetada. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiks olla aluseks hagiavaldusest loobumise mittevastuvõtmisel. Kohus leiab, et avaldusest loobumine ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab hagist loobumise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi - kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (
). Menetluskulud
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Sama sätte neljas lõige sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Käesoleval juhul on hageja hagist loobunud seetõttu, et kostja on võlgnevuse pärast hagiavalduse esitamist tasunud. Kohus leiab, et käesoleval juhul lasub kostjal menetluskulude kandmise kohustus
Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 45 eurot ja hagiavalduselt 155 eurot, kokku 200 eurot. Hagejat on menetluses esindanud hageja seaduslik esindaja, seega 2/3 2-17-116407 õigusabikulusid hageja kandnud ei ole. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista pool riigilõivu summas 100 eurot. Riigilõivu tagastamine Hageja on käesolevas tsiviilasjas tasunud 07.08.2017 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu summas 45 eurot ja 10.02.2018 hagiavalduse esitamisel riigilõivu 155 eurot Rahandusministeeriumi kontole Swedbank AS-is EE062200221059223099 selgitusega „riigilõiv, tsiviilasi nr 2-17-116407“. Hageja esitas 23.04.2018 kohtule avalduse hagist loobumiseks ning taotluse riigilõivu tagastamiseks summas 200 eurot. Kohus selgitab, et kui hageja loobub hagist, tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust (
Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (
lg 4).
lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on hagiavaldusest loobunud, mistõttu on kohus seisukohal, et
lg 2 p 2 alusel tuleb hagejale tagastada pool tema poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Tagastamisele kuuluv riigilõiv summas 100 eurot tuleb kanda Swedbank AS arveldusarvele nr EE592200221064490118, märkides makse tegemisel selgituseks „riigilõivu osaline tagastamine 2-17-116407“. Avalik kättetoimetamine
lg 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui: 1) menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse ega ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osa sätestatud viisil; 2) välisriigis ei ole eeldatavasti võimalik dokumenti nõuetekohaselt kätte toimetada ja 3) dokumenti ei õnnestu kätte toimetada seetõttu, et kättetoimetamise kohaks on eksterritoriaalse isiku eluruum. Kohus on 05.03.2018 ja 19.03.2018 saatnud kostjale hagimaterjalid aadressile Narva mnt 44-5, Jõhvi, 41536 Ida-Viru maakond. Mõlemal korral tagastati hagimaterjalid kohtule selgitusega, et isik ei ela/asu aadressil ning juhatuse esimehe sõnul viis kostja poeg kostja Venemaale Sotši linna elama. Lepingulist esindajat kostjal ei ole. Kohus ei ole tuvastanud uusi elukoha- ja sideandmeid, kuid kohus on teinud endast kõik oleneva, et selgitada välja kostja viibimiskoht. Politsei- ja Piirivalveameti 18.04.2018 vastuse kohaselt oli politseil viimane kokkupuude kostjaga 16.06.2015, mille käigus M. N. avaldas, et elab aadressil Narva mnt 44-5, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond. Jõhvi politseijaoskonnal puuduvad täiendavad andmed M. N. elu- või viibimiskoha kohta. 12.04.2018 vastas hageja kohtule, et palub kohtul esitada võlgnikule teated läbi elektroonilise väljaande Ametlikud Teadaanded. Tulenevalt eeltoodust toimetab kohus menetlusdokumendi kostjale kätte avalikult
lg 3 kohaselt ja avaldab kätte toimetava dokumendi väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus loeb kohtumääruse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 3/3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.