KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Vanemkohtujurist Anu Vismann Määruse teatavaks tegemise aeg ja koht 26.04.2018, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-17224 Tsiviila

§ 22lg 2 p 1 mõistes.

Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu, kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldaja nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt võis maksejõuetuse tekkimise ajaks olla juba

1. aasta lõpp või
2. aasta algus. Pankrotihalduril tuleb esitada maksejõuetushüvitise avaldus Eesti Töötukassale võlgniku töötajate saamata töötasude osas. Käesoleval ajal ei ole ajutisel halduril andmeid selle kohta, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võiks olla kuriteo tunnustega tegu. Ajutine haldur ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud selgeid tagasivõitmise või tagasinõudmise nõudeid. Samas puudub täpne ülevaade võlgniku raamatupidamisest ja kõiki võlgniku poolt tehtud tehinguid ei ole olnud võimalik hinnata, millest tulenevalt ei saa selliseid võimalusi välistada. Menetluses kogutud dokumentide põhjal võib teha järelduse, et tegelik maksejõuetus võis olla tekkinud ka juba
3. aasta alguseks, kui võlausaldaja (võlgniku endine töötaja esitas avalduse täitemenetluse algatamiseks). Seega ei ole võlgnik täitnud oma kohustust seadusest tuleneva hoolsusega ja pankrotiavaldus on õigeaegselt esitamata jäetud. Ilmselt on võlgnevused suuremad ka töötajatele maksmata tasude ja lõpparvete näol. Kindlasti vajaks võimalike tagasivõitmiste eelduste, juhatuse liikme võimaliku süülise tegutsemise kindlakstegemine ning kuriteo tunnustega tegude olemasolu jaatamine põhjalikumat analüüsi ning dokumentaalrevisjoni, mida ei ole võimalik teostada ajutise pankrotimenetluse raames. Arvestades eeltoodut on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ega suuda tekkinud kohustusi täita ning puuduvad võimalused võlgniku tervendamiseks. Ajutine haldur 2 on seisukohal, et pankroti väljakuulutamine oleks võimalik vaid siis, kui võlausaldaja või muu asjast huvitatud isik tasuks kohtu deposiiti vähemalt 2 500 eurot. Ajutine haldur on palunud kohtul määrata kindlaks ajutise halduri tasu 10 töötunni eest 360 eurot (arvestusega 1 tund = 36 eurot), millele lisandub käibemaks 72 eurot. Hüvitis tehtud vajalike kulutuste katteks moodustab 35,60 eurot, millele lisandub käibemaks 7,12 eurot. Tasu ja kulud on kokku 474,72 eurot (koos käibemaksuga). Tasu ja kulutuste hüvitis tuleb määrata OÜ Advokaadibüroo Lextal kasuks, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Pankrotiavalduse menetluse lõpetamise korral pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu kuuluvad ajutise halduri tasu ja kulude hüvitus väljamõistmisele riigi vahenditest summas 395,60 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,12 eurot. Deposiiti tasumisel tuleks pankrot välja kuulutada ja ajutine haldur on nõus jätkama pankrotihaldurina. Kohtuistungil jäi ajutine haldur esitatud aruande juurde. Võlausaldajal vastuväiteid ajutise halduri aruandele, sh tasu osas, ei olnud.
4. Kohus tegi 05.04.2018 määrusega pankrotimenetlusest huvitatud isikutele pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ettepaneku tasuda kohtu deposiiti ettemaks 2 500 eurot pankrotimenetluse kulude katteks. Ettemaksu tasumise tähtpäev oli 18.04.
5. Kohtu määratud tähtpäevaks kohtu deposiiti kohtu määratud summat ei tasutud.
6. 17.04.2018 esitas Maksu- ja Tolliamet kohtule taotluse XXXXOÜ äriregistrist kustutamise tähtaja edasilükkamiseks. II Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
7. Pankrotiseaduse (

) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

§ 29

§ lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohus on tuvastanud ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul vara ei ole. Võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud ei ole pankrotimenetluse kulude katteks tasunud kohtu deposiiti kohtu määratud ettemaksu. Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata. 6. Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks juhatuse liikme Xxxx. 7.

§ 29

lg 8 esimese, teise ja kolmanda lause kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt 3 ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. 8. Maksu- ja Tolliamet on kohtule esitanud taotluse XXXXOÜ äriregistrist kustutamise tähtaja edasilükkamiseks. Taotluse kohaselt on Maksu- ja Tolliamet alustanud menetlust XXXXOÜ maksuvõla eest vastutavate isikute väljaselgitamiseks maksukorralduse seaduse § 40 ja § 96 alusel, mille võimalikuks tulemuseks on vastutusotsuse koostamine. Kuna maksuvõla kolmandalt isikult sissenõudmiseks vajaliku vastutusotsuse koostamise eeltingimuseks on juriidilise isiku õigusvõime olemasolu (vastutusotsus peab olema koostatud ajal, mil äriühing on registreeritud äriregistris), palus Maksu- ja Tolliamet

§ 29

lg 8 alusel XXXXOÜ pankrotimenetluse raugemise korral pikendada XXXXOÜ äriregistrist kustutamise tähtaega kuue kuuni pankrotimenetlust lõpetava määruse jõustumisest. Enne kuue kuu möödumist lubada esitada XXXXOÜ äriregistrist kustutamise avaldus üksnes Maksu- ja Tolliameti eelneval kirjalikul nõusolekul. Maksuhaldur palus tagada XXXXOÜ püsimine äriregistris pikendatud tähtaja jooksul ning käsitleda tähtaja pikendamist tähtpäeva edasilükkamisena vastavalt Riigikohtu praktikale. Riigikohtu halduskolleegium on oma 04.12.2009 otsuses asjas nr 3-3-1-75-09 asunud seisukohale, et juriidilise isiku äriregistrist kustutamisega lõpeb juriidilise isiku õigusvõime lõppemise tõttu ka tema maksukohustus ning juhatuse liikme solidaarne vastutus äriühingu maksuvõla eest. Riigikohus leidis, et juhul, kui maksuhaldur soovib rakendada MKS § 40 lg 1 tulenevat kolmanda isiku vastutust, siis tuleb vastutusotsus teha enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, mille maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha. Halduskolleegium selgitas, et kui vastutusotsus on tehtud enne äriühingu registrist kustutamist ja maksukohustuste lõppemist, siis jääb nõue vastutusotsuse adressaadi suhtes kehtima. 9. Ajutisel pankrotihalduril Veli Kraavi´l tuleb likvideerida ja kustutada XXXXOÜ Tartu Maakohtu registriosakonna registrist hiljemalt kuue kuu jooksul. Enne kuue kuu möödumist on lubatud ajutisel pankrotihalduril Veli Kraavi´l esitada XXXXOÜ äriregistrist kustutamise avaldus üksnes Maksu- ja Tolliameti eelneval nõusolekul. 10.

§ 23

lg 1 sätestab, et ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

§ 23lg 3 esimene lause sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

Ajutisel halduril on kulunud oma ülesannete täitmiseks 10 töötundi, milline aeg on kohtu hinnangul ülesannete täitmiseks vajalik ja põhjendatud. Ajutise halduri tunnitasu 36 eurot jääb seadusega sätestatud ülemmäära piiresse. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 10 töötunni eest 360 eurot, millele lisandub käibemaks 72 eurot ning hüvitiseks teostatud vajalike kulutuste katteks 35,60 eurot, millele lisandub käibemaks 7,12 eurot. 11.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur taotles lähtudes

§ 23

lg-st 6 määrata 4 ajutise halduri tasu ja kulude hüvitus büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus mõistab välja riigi vahenditest ajutisele pankrotihaldurile Veli Kraavi´le ajutise pankrotihalduri tasust 395,60 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,12 eurot, ning hüvitatav summa tuleb kanda OÜ Advokaadibüroo Lextal pangakontole nr EE692200221023555162 Swedbank AS-is. 12.

§ 29

lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab käesolevast kohtumäärusest väljavõtte avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. 13. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus määruse viivitamata saatmise Tartu Maakohtu registriosakonnale. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 5