Obsah (5)

§ 121§ 43§ 8§ 249§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 09.05.2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-918 Haldusasi J.K.a kaebus Tallinna Vangla 27.04.2018 käskkirja

) § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. 1 Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. 6. Tallinna Vangla on 09.05.2018 esitatud vastuses kinnitanud, et kaebaja ega tema volitatud esindaja pole Tallinna Vangla 27.04.2018 käskkirja nr 5-1/18/416 ega ka 08.05.2018 käskkirja nr 5-1/18/794 vaidemenetluse korras vaidlustanud. Ka esitatud kaebusest ega selle lisadest ei nähtu vastavate vaiete esitamist. Seega on ilmne, et kaebaja pole kaebusega esitatud käskkirjade osas kohtueelset menetlust läbinud. Kuivõrd käskkirjade andmisest on väga vähe aega möödunud (üks vaidlustatav käskkiri anti samal päeval kui kaebaja kohtusse pöördus), ei oleks ka vaiete esitamise korral nende läbivaatamise tähtaeg veel saabunud. Seega on tühistamiskaebused ennatlikult esitatud.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kaebus tuleb viidatud alusel tagastada. 6.

§ 43

lõike 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse, sh pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Tulenevalt

§ 8lg-st 5 esitab isik, kellelt on võetud vabadus, kaebuse oma viibimiskoha järgi.

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine 7. Kohus leidis eelnevalt, et kaebus tuleb kohustusliku kohtueelse menetluse mitteläbimise tõttu tagastada. Samas ei ole määrus selles osas veel jõustunud, mistõttu tuleb esialgse õiguskaitse taotlus sisuliselt läbi vaadata (vrd ka Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.2017 määrus nr 3-17-581, p 15; 04.03.2016 määrus nr 3-16-318, p 10). 8.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (

§ 249lg 3).

Kaebaja nõuab esialgse õiguskaitse korras 08.05.2018 käskkirja (s.t kaebaja kinnisesse vanglasse paigutamise käskkirja) kehtivuse või täitmise peatamist või alternatiivselt 27.04.2018 käskkirja (s.t distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja) kehtivuse peatamist. Taotlusest nähtuvalt soovib kaebaja esialgset õiguskaitset, kuna vastustaja soovib ta 09.05.2018 viia avavanglast kinnisesse vanglasse. Kui kaebaja viiakse avavanglast kinnisesse vanglasse, saaksid tema õigused hoolimata kaebuse rahuldamisest pöördumatult rikutud. Alternatiivse taotluse rahuldamise korral (s.t 27.04.2018 käskkirja kehtivuse peatamise) puudub vanglal kaebaja hinnangul kehtiva distsiplinaarkaristuse puudumise tõttu alus 08.05.2018 käskkirja täitmiseks.

1. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud ning taotlus tuleb mõlemat käskkirja puudutavas osas rahuldamata jätta. Kohus möönab, et taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus, kuna võrreldes karistuse kandmisega avavanglas piiratakse kinnipeetava õigusi kinnises vanglas rohkem. Kuigi taotleja on 09.05.2018 seisuga (vrd Tallinna Vangla 09.05.2018 vastust) juba Tartu Vanglasse viidud, oleks esialgse õiguskaitse kohaldamisega võimalik saavutada olukord, et ta viidaks kohtumenetluse ajaks avavanglasse tagasi. 2
2. Kuigi kaebust ei saa ilmselgelt perspektiivituks pidada, on selle edulootused siiski vähesed. Vaidlustatavate käskkirjade põhjendusi ning kaebuses toodud väiteid arvestades ei ole käskkirja(de) tühistamine kuigi tõenäoline. Kinnipeetaval puudub õigusaktidest tulenev subjektiivne õigus kanda karistust avavanglas ning kuigi tal on õigus sellele, et tema ümberpaigutamise otsustamisel järgitaks menetlusnõudeid ja kaalutlusreegleid, on vangla kaalutlusõigus selles küsimuses väga avar. Vangla on 08.05.2018 käskkirjas õigesti märkinud, et vangla peab avavanglasse paigutatud kinnipeetavate ühiskonnaohutuses ja õiguskuulekas käitumises veendunud olema. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et kaebaja tegeles väljaspool vanglat töötades kõrvaliste asjadega (sorteeris endale prügi hulgast sigaretid ja CD-plaadi) ning tõi 06.04.2018 vanglasse naastes kaasa ühe sigareti. Seda, et sigareti vangla territooriumile toomine on keelatud, on kaebaja ka ise kaebuse p-s 6 kinnitanud. Kuigi võib olla vaieldav, millist distsiplinaarkaristust selline tegu väärib, ei ole kahtlust, et korduv reeglite järgimata jätmine vähendab isiku usaldusväärsust vangla silmis ning võib kaasa tuua kinnisesse vanglasse paigutamise. Avavanglas karistuse kandmise võimaldamise näol on tegu kinnipeetavale antud erilise soodustusega, mida saab võimaldada vaid siis, kui kinnipeetav on näidanud end igakülgselt usaldusväärsena. Kinnipeetava ümberpaigutamiseks võib põhimõtteliselt anda piisava aluse ka tema hooletu suhtumine vanglas kehtestatud reeglite järgimisse, mistõttu ei ole korduv distsiplinaarkorras karistamine sellise ümberpaigutamise vääramatuks eelduseks.
3. Praeguses olukorras oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine vastuolus ka avaliku huviga. Avavanglas töötamine on soodustus, mida saab lubada vaid kinnipeetava usaldamise korral. Sellise soodustuse eesmärgiga ei ole kooskõlas, kui väljaspool vanglat liigub järelevalveta kinnipeetav, kelle suhtes ei ole vanglal usaldust. Kuivõrd avalik huvi on praegusel juhul taotleja õigustest kaalukam, ei ole Tallinna Vangla 08.05.2018 käskkirja nr 5-1/18/794 kehtivuse või täitmise peatamine põhjendatud. Ka alternatiivselt esitatud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine ei ole põhjendatud. Tallinna Vangla 27.04.2018 käskkirjaga karistati kaebajat küll 3 ööpäeva pikkuse kartserikaristusega, kuid üksnes tingimuslikult kolmekuulise katseajaga. Nimetatud käskkirjaga ei kaasne kaebajale pöördumatuid tagajärgi ning selle kehtivuse peatamine ei tooks kaasa ka kaebaja tegeliku eesmärgi (s.t tagasi avavanglasse paigutamise) saavutamist, kuna kehtivuse peatamisega ei kaotaks kinnisesse vanglasse paigutamise käskkiri oma kehtivust. Ka on kaebaja ebaõigesti leidnud, et 27.04.2018 käskkirja kehtivuse peatamisega puuduksid tal ka kehtivad distsiplinaarkaristused. Distsiplinaarkaristus kustub ühe aasta jooksul (VangS § 65 lg 5), mistõttu on ka 19.03.2018 käskkirjaga määratud noomituse näol tegemist kehtiva karistusega. Eeltoodud põhjustel jätab kohus J.K.a esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Riigilõivu tagastamine
4. Kaebaja eest on tasutud riigilõivu kokku 30 eurot (15 eurot kaebuselt ning 15 eurot esialgse õiguskaitse taotluselt). Kuivõrd kohus tagastas kaebuse

§ 121

lg 1 p-i 4 alusel, tuleb kaebuselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot kaebajale tagastada (

§ 104lg 5 p-i 2 ja § 104 lg 8 3.

ja 4. lause). Esialgse õiguskaitse taotluse sisulise lahendamise tõttu sellelt tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann 3