) § 37). Seejuures langetab vangla igakordselt uue otsuse, kas kinnipeetav on võimeline töötama või mitte. 12. Kaebaja ei nõustu, et meditsiiniosakond andis loa töötamiseks. Kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst (
Kohus selgitab, et juhul, kui vangla otsustab tulevikus kaebaja uuesti majandustööle määrata, viiakse meditsiiniosakonna poolt läbi uus tervisliku seisundi hindamine. Kuna kaebaja tervislik seisund ja arsti hinnang sellele on ajas muutuv, ei oma vaidlustatud käskkirja õiguspärasus või vastasus preventiivset eesmärki. Isiku tervislik seisund ning selle mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele on sõltuv konkreetse ajahetke asjaoludest. Preventiivset huvi võiks jaatada ainult üldist laadi menetlusvigade korral, sellistele vigadele kaebaja ei ole tuginenud. Halduskohus ei saa tuvastada asjaolu, kas arst hindas õigesti kaebaja terviseseisundit või mitte, kuna tegemist on ravikvaliteedi küsimusega, mida on pädev lahendama maakohus (RKEKm 3-17-1076). Seejuures otsustab arst enne tööle määramist uuesti, kas isik on võimeline töötama või mitte. Kohtul puudub teave selle kohta, kuidas arst otsustab.
Vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel (
Halduskohtu hinnangul ei ole kaebajal subjektiivset õigust nõuda endale sobilikku tööd, s.o töötamist abikokana (riigivastutuse seadus § 6 lg 1). Seetõttu tagastab kohus Igor Ginzburgi kohustamisnõude HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.