KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 9. märts 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-16269 Tsiviilasi OÜ Gre
) § 29 lgle 8 ja leidis, et võlausaldaja taotlus kuulub rahuldamisele. MÄÄRUSKAEBUS
- Võlgnik esitas
- veebruaril 2018 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja jätta võlausaldaja taotlus rahuldamata ning kustutada võlgnik äriregistrist viivitamatult. Menetluskulud palub võlgnik panna võlausaldaja kanda. Võlgnik leiab, et määrus võlgniku äriregistrist kustutamise kohta oli jõustunud ja maakohtul puudus alus jõustunud määruse muutmiseks. Registripidaja oli kohustatud võlgniku kustutamise kande tegema hiljemalt
- jaanuaril
- MENETLUSE EDASINE KÄIK
- Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis võlausaldajale ja ajutisele haldurile tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Võlausaldaja vaidles määruskaebusele vastu, haldur kaebusele ei vastanud. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle
- veebruari 2018 kirjaga lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata. Määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud. Vastavalt TsMS § 664 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Sama paragrahvi teisest lõikest tuleneb, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. Vaidlustatud määruse puhul ei ole tegemist määrusega, mille peale saab määruskaebust esitada.
§ 5
lg 1 kohaselt võib pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale esitada määruskaebuse samas seaduses ettenähtud juhtudel.
§ 29
lg 8 ei näe ette võimalust esitada määruskaebus maakohtu määruse peale, millega kohus pikendab juriidilise isiku likvideerimise tähtaega (vt Riigikohtu 12. detsembri 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-12, p 15).
§ 29
lg 5 järgi saab kaevata vaid sama paragrahvi lg-te 1 ja 2 alusel tehtud määruste peale ehk määruste peale, millega kohus lõpetab pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kaebeõigust ei ole kummalgi juhul, st siis, kui pikem likvideerimistähtaeg sisaldub pankroti raugemise kohta tehtud määruses (vt Riigikohtu 20. novembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-125-13, p 15), ega ka siis, kui kohus varem määratud tähtaega hiljem pikendab.
§ 29lg 8 sõnastusest ei tulene, et pikem tähtaeg tuleks määrata kohe esimeses, pankrotimenetluse lõpetamise määruses. 2
(3)- Kuna määruskaebus jääb läbi vaatamata, ei saa ringkonnakohus hinnata määruskaebuse muid väiteid sisuliselt.
- Kuna tsiviilasja senise käigu põhjal pole ette näha, et maakohus peaks veel tegema menetlust lõpetava lahendi, siis on kohane otsustada määruskaebusega seonduvate kulude jaotus. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda, kuivõrd määruskaebus jääb läbi vaatamata. Toimikust nähtuvalt teistel menetlusosalistel kulusid tekkinud ei ole, mistõttu puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus kulude jaotuse mõlemas kohtuastmes.
- Võlgnik võib TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel esitada taotluse määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 4). Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).
- TsMS § 643 lg-st 4 ja §-st 659 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 3
(3)