§-le
lg 1 alusel võlgnik.
lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt
Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud Harju Maakohtu 31.03.2015.a määrusega kuulutati välja Xxxxpankrot ning nimetati pankrotihalduriks Eve Selberg. Võlgniku Xxxx(pankrotis) pankrotihaldur esitas 17.04.2018.a kohtule kinnitamiseks jaotusettepaneku. Jaotusettepaneku kinnitas kohus 19.04.2018.a määrusega Pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise lõpparuande: Pankroti väljakuulutamisel oli võlgnikul rahalisi vahendeid pangakontodel kokku summas 3,60 eurot. Pankrotimenetluse vältel on võlgnik töötanud OÜ-s ANTANT–AUTO ja OÜ-s Novaforest. Võlgnik töötab käesoleval ajal TM Service OÜ-s (registrikood 12839957). Võlgnikul on neli alaealist last: Xxxx(ik xxxx), xxxx (ik xxxx), Xxxx (ik xxxx) ning xxxx (ik xxxx). Täitemenetlustiku seaduse § 132 lg 1 sätestab, et sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. § 132 lg 2 sätestab, et kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. Võlgnik ei ole pankrotimenetluse kestel saanud tulu, millele saab pöörata sissenõuet. Vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete alusel väljamakseid tehtud ei ole. Vara välistamise taotlusi rahuldatud ei ole. Ajutise pankrotihalduri Eve Selberg’i kulutused on tasutud vastavalt Harju Maakohtu 31.03.2015.a. kohtumäärusele tsiviilasjas nr 2-15-2308 alljärgnevalt: ajutise pankrotihalduri tasu maksti välja riigi vahenditest summas 397 eurot. Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid Xxxx(pankrotis) pankrotimenetluses ei ole tehtud. Pankrotimenetluse kulud (postikulud ja bürookulud) on tehtud pankrotihalduri vahenditest. 2 Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Jaotiste alusel raha välja makstud ei ole. I järgu nõuded: Võlausaldaja Swedbank AS Tunnustatud nõude summa Väljamakse (eurodes) 55 013,03 0 Kuivõrd pankrotivarasse kuulub ¼ kaasomandist kinnisasjale Xxxx Tallinnas Lasnamäe linnaosas (kinnistu registriosa nr xxxx), teised kaasomanikud on võlgniku endine abikaasa Xxxx(1/4) ja tema ema Xxxx(2/4) ning korteril puudub kasutuskord, siis on hüpoteegipidaja Swedbank AS esindaja avaldanud seisukoha, et sellisel kujul on vara müüdamatu, mistõttu vara müüdud ei ole ning väljamakset I järgus tehtud ei ole. II järgu nõuded: Võlausaldaja AS SEB Pank Krediidikassa AS Xxxx Xxxx Xxxx AS Eesti Telekom PlusPlus Capital AS Bigbank AS Kohtutäitur Priit Petter Tunnustatud nõude summa (eurodes) 10 587,52 2 130,25 2 555 390 103,99 750,55 1 035,68 5 039,60 19,17 Väljamakse 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Käesolevas pankrotimenetluses pandieset müüdid ei ole. Xxxxpankrotivaraks on ¼ kaasomandist Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx kantud kinnistust asukohaga Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Xxxxkorter 8, mis on käesolevaks hetkeks müümata. Teised kaasomanikud on võlgniku endine abikaasa Xxxx(1/4) ja tema ema Xxxx(2/4), kes seal ka praegu elavad, kasutuskorda korteril ei ole. Kinnisasjal on hüpoteek summas 1 300 000 krooni, s.o 83 085,14 eurot, Swedbank AS kasuks. Ühishüpoteegiga koormatud ¼ kaasomandist Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx kantud kinnistust asukohaga Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Xxxxkorter 8 on müüdamatu. Teistelt isikutelt saadaolevat vara pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole. Pankrotihaldur on pidanud läbirääkimisi võlgniku endise abikaasa Jana Simonovaga, kes on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx kantud kinnistust asukohaga Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Xxxxkorter 8 kaasomanik, läbirääkimisi võlgnikule kuuluva kaasomandiosa ostuks, kuid tulemusteta. Pankrotihaldur on püüdnud kooskõlastada vara müügi hinda pandipidajaga ning pidanud selleteemalist kirjavahetust. Pandipidaja, Swedbank AS, ei kooskõlastanud müügihinda, vaid asus seisukohale, et ¼ kaasomandist Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx kantud kinnistust asukohaga Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Xxxxkorter 8 on müüdamatu, sest ¼ kaasomandi müügi korral (koos hüpoteegiaga) jääb ka müüdaval osal Swedbank AS hüpoteek püsima, kuna hüpoteek on seatud tervikuna ning seda osaliselt kustutada ei ole võimalik. Pankrotihaldur on viinud läbi nõuete kaitsmise koosoleku ning koostanud ja esitanud kohtle jaotusettepaneku, teinud päringu Maksu- ja Tolliametile, saamaks teavet võlgnikule tehtud väljamaksete osas, viinud läbi võlausaldajate koosoleku seoses pankrotimenetluse lõpetamisega. 3 Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja raha ei ole saanud: I järgu nõuded Võlausaldaja Swedbank AS Tunnustatud nõude summa Rahuldamata osa (eurodes) 55 013,03 0 II järgu nõuded Võlausaldaja AS SEB Pank Krediidikassa AS Xxxx Xxxx Xxxx AS Eesti Telekom PlusPlus Capital AS Bigbank AS Kohtutäitur Priit Petter Tunnustatud nõude summa (eurodes) 10 587,52 2 130,25 2 555 390 103,99 750,55 1 035,68 5 039,60 19,17 Rahuldamata osa 10 587,52 2 130,25 2 555 390 103,99 750,55 1 035,68 5 039,60 19,17 Käesolevas menetluse ei ole hagisid esitatud ning haldur ei kavatse hagisid esitada. Pankrotihaldur on kulutanud Xxxx pankrotimenetluses aega 5 tundi arvestusega 90 eurot tunnis, seega tasu kokku 450 eurot, tasu määramisel büroole lisandub käibemaks 90 eurot, kokku tasu koos käibemaksuga 540 eurot. Pankrotivaras puuduvad vahendid pankrotihalduri tasu väljamaksmiseks. Pankrotihaldur teeb taotluse Xxxx pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna pankrotivara - ¼ kaasomandist Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx kantud kinnistust asukohaga Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Xxxxkorter 8 on müüdamatu ning puuduvad vahendid massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihalduri hinnangul saab Xxxxmaksejõuetuse primaarse põhjusena välja tuua mitmed 2007.a. võetud pangalaenud, mille tasumiseks pärast hästi tasuvalt töökohalt koondamist 2008.a. maikuus võlgnik enam võimeline ei ole olnud, võlad kuhjusid. Tulenevalt ülaltoodust on Xxxxmaksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu
Xxxxon kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks, pankrotihaldur toetab võlgniku avaldust. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (
) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
lg 6 järgi ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 27.04.2018.a ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku Xxxx(pankrotis) võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude 4 katteks kohtu deposiitkontole 600 eurot tähtajaga 07. mai 2018.a. Pankrotimenetluse kulusid käesolevaks ajaks deponeeritud ei ole. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu
Kooskõlas
§-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõude osas täitedokumendiks. Xxxx(pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid ei esitanud.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab pankrotihalduri Eve Selberg’i võlgniku Xxxx(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Vastavalt
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.
lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lg 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu
Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Sama § lg 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos
Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Haldur on palunud määrata pankrotihalduri tasuks 450 eurot, millele lisandub käibemaks 90 eurot, kokku 540 eurot. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihaldur Eve Selberg’i töötasuks 450 eurot, millele lisandub käibemaks 90 eurot, kokku 540 eurot.
MS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja kohus lõpetab võlgniku Xxxx(pankrotis) pankrotimenetluse raugemise tõttu, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning analoogia alusel menetlusabi.
MS § 183 lg 2 järgi ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks. Pankrotihaldur on taotlenud riigi õigusabi summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot.
lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib
lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Xxxx(pankrotis) on esitanud kohtule avalduse enda võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele.
lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuleb algatada võlgniku Xxxx(pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. 5
lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
S § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Esitatud lõpparuandest nähtuvalt ükski kolmas isik nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta esitanud ei ole. Tulenevalt sellest nõustub kohus halduri ettepanekuga, et võlgnikku ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (
Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud
lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Kohus kohustab võlgnikku esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast usaldusisiku aruanne, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta.
lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.