) § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Asja materjalide põhjal on selge, et kuna kaebaja sai vaideotsuse kätte 25.01.2018 (vt maksuhalduri vastuse lisa 9), siis on 05.03.2018 esitatud kaebus mittetähtaegne, sest 30 päeva kaebuse esitamiseks möödus
8.
lg 1 järgi, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.
lg 3 kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud
§-s 150 (liikluskatkestus, ootamatu haigestumine, lähedase surm või ootamatu raske haigus). Mõjuvaks põhjuseks saavad eelkõige olla objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Lisaks on Riigikohus 01.10.2002 määruses nr 3-3-1-57-02 (punkt 19) ja 16.01.2009 määruses nr 3-3-1-75-08 (punkt 17) selgitanud, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei 2 saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist. 9. Kaebaja tugineb ennistamise taotluses asjaolule, et kuna tal ei olnud majanduslikult võimalik juristi või advokaati palgata, siis pidi ta kaebuse esitamiseks ise juriidilist informatsiooni töötlema ning see võttis ettenähtust rohkem aega. 10. Kohtu hinnangul ei nähtu kaebaja põhjendustest selliseid objektiivseid ega ka erandlikke subjektiivseid asjaolusid, mis kvalifitseeruks mõjuvaks põhjuseks
Kaebaja ei väida, et ta ei olnud teadlik kohtuvaidluse algatamise korrast ja tähtaegadest, mida võiks Riigikohtu määruseid nr 3-3-1-57-02 ja 3-3-1-75-08 arvestades teatud tingimustel pidada mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja möödalaskmisel. Seega ei ole kohtul vajalik seda aspekti omaalgatuslikult hinnata. Sisuliselt oli kaebaja arvates 30 päeva tema juhtumi puhul liiga lühike aeg kaebuse esitamiseks. Kohus sellega ei nõustu. 30-päevane tähtaeg on piisav selleks, et isik jõuaks otsustada, kas ja millistel põhjustel ta soovib haldusakti kohtus vaidlustada. Pealegi oli kaebaja juba läbinud vaidemenetluse maksuhalduri juures. Esitatud vaides (vt maksuhalduri lisa 8) tugines kaebaja põhiliselt nii aegumisele kui ka asjaolule, et äriühing OÜ Hydrowheels on uuele omanikule edasi müüdud. Sisuliselt samad väited esitas kaebaja ka kaebuses, lisades, et tema tegevuses puudus tahtlus. Erinevalt vaidest on kaebuses taotletud veel kaebetähtaja ennistamist ning põhjendatud veidi pikemalt vastutusotsuse täitmise peatamise taotlust. Seega oli kaebajal kaebuse esitamise eeltöö vähemalt pooles ulatuses tehtud juba vaiet esitades ning kaebuse mahust ja ennistamise taotlusest ei nähtu mingeid erilisi põhjuseid, miks ei olnud kaebuse esitamine 30 päeva (sisuliselt 32 päeva) jooksul võimalik. 11. Kohus möönab, et isikul, kellele ei ole teadaolevalt varem vastutusotsust tehtud ning kes ei ole varem ka halduskohtumenetluses osalenud, ei ole lihtne ennast omal jõul vastutusotsust ja halduskohtumenetlust puudutavate juriidiliste nüanssidega kurssi viia. Kui kaebajal ei olnud vahendeid õigusteenuse ostmiseks, saanuks ta kohtult taotleda riigi õigusabi (
Lisaks toimus Eestis
Samuti on kaebajal veel menetluse jooksul võimalik esitada täiendavaid seisukohti ning vaielda vastu maksuhalduri seisukohtadele (vt
Isegi juhul, kui kaebaja ei teadnud, kas halduskohtumenetluses saab menetluse jooksul seisukohti täiendada, siis oleks vastav fakt olnud võimalik välja selgitada näiteks tasuta õigusteenuse osutajate käest või isegi halduskohtu poole teabenõudega pöördudes. Sarnaselt eelmises punktis märgitule ei saa kaebaja näol olla tegemist isikuga, kes ei oleks selliseks asjaajamiseks võimeline. 13.
lg 1 punkt 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt
Viidatud sätte järgi lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eelnevat arvestades lõpetab kohus asja menetluse. 14. Kohus selgitab, et menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (
Halduskohtu 06.03.2018 määrusega antud esialgne õiguskaitse kehtib kuni käesoleva määruse jõustumiseni (
15.
lg 4 kohaselt kannab menetluskulud menetluse lõpetamise korral kaebaja, kui seadus ei sätestata teisiti. Kuna kohus vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, jääb see kulu riigi kanda. Esialgse õiguskaitse taotluse eest tasutud riigilõiv ei kuulu aga tagastamisele, sest lõivustatud toiming on tehtud ehk esialgse õiguskaitse taotlus lahendatud (Riigikohtu 21.03.2011 määruse nr 3-3-1-9-11 punkt 10). Kohus ei pea põhjendatuks anda vastustajale täiendavat tähtaega menetluskulude olemasolu selgitamiseks. Kuna vaidlus toimub vastustaja põhitegevuse raames, ei oleks tema menetluskulude väljamõistmine kaebajalt väljakujunenud kohtupraktika taustal ka tõenäoline (nt Riigikohtu 19.04.2015 otsus haldusasjas nr 3-3-1-83-15, punkt 19 ja seal viidatud praktika; 13.11.2015 otsus haldusasjas nr 3-3-1-34-15, punkt 9 ja viidatud praktika). Seega jäävad menetlusosaliste võimalikud kulud nende enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Prigoda 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.