Obsah (5)

§ 75§ 151§ 74§ 223§ 55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-17-14716 Määruse tegemise aeg ja koht 31. mai 2018, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu Tsiviilasi XX (

§ 75

). Hageja ei ole viibinud ka arestimise juures.

§ 151

tulenevalt pannakse samas täitemenetluses müüdavad kinnisasjad enampakkumisele eraldi. Akti mittekoostamise tõttu ei ole toimunud ka seaduses ettenähtud vara hindamist, mille kohaselt arestitud asjad hinnatakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel (

§ 74lg 3).

Eeltoodud rikkumistest tulenevalt on kujundatud valed toimingud ning kinnistute väärtus on alla hinnatud. Avalikult kättesaadavate andmete kohaselt kasvas 2017.a maa keskmine hind oluliselt. Maa-ameti 2016.a tehingute analüüsist nähtuvalt oli haritava maa mediaanhind 2700 eurot/ha, olles 8% enam kui aasta varem. Samuti on arvestamata kinnistul asuv puistu ning seal olevad hooned. Kinnistute väärtus ei saaks olla vähem kui 90 000-100 000 eurot. Seega on hagejale tekkinud varaline kahju ning enampakkumiste oluliste tingimuste rikkumine annab alust enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.

1. 03.11.2017 määrusega jättis maakohus hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagis tuleb kostjatena käsitada lisaks kohtutäiturile ka ostjat ja sissenõudjat. Hageja kõrvaldas puudused 20.11.2017 ja tõi esile ostja Prenton OÜ ja sissenõudja Omega Laen AS kontaktandmed.
2. 14.11.2017 esitas kohtutäitur Mati Kadak seisukoha, milles palus jätta hagi menetlusse võtmata. Kohtutäitur oli seisukohal, et hagi ei ole esitatud tähtaegselt, kuna elektroonilise enampakkumise akt on võlgnikule e-posti teel kätte toimetatud 23.08.
4. 28.11.2017 määrusega otsustas maakohtus mitte vabastada hagejat hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 300 eurot ja hagi tagamise taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 50 eurot ning kohustas hagejat tasuma riigilõivu 7 päeva jooksul alates määruse jõustumisest. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 07.02.2018 määrusega maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, muutes osaliselt maakohtu määruse põhjendusi. 22.02.2018 tasus hageja hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse eest riigilõivu kokku 350 eurot.
5. 23.02.2018 määrusega jättis maakohus hagiavalduse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks 7 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Maakohus märkis, et hagejal tuleb kohtule tõendada, et on enampakkumise akti kätte saanud 04.09.
6. Samuti andis 2 maakohus kohtutäiturile tähtaja enampakkumise akti kättetoimetamise kohta tõendite esitamiseks. Hageja ja kohtutäitur vastasid kohtumäärusele 07.03.
7. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
8. Harju Maakohus keeldus 07.03.2018 määrusega hagi menetlusse võtmast ning jättis menetluskulud hageja kanda.
9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leidis, et olenemata hagi tähtaegsusest on hagi selgelt perspektiivitu. Hageja ei ole suutnud välja tuua kohtutäituri poolseid täitemenetluses toimunud rikkumisi, mis võiksid kaasa tuua hagi rahuldamise.
10. Hageja leiab, et kuna AS Odav Laen nimelist asutust enam olemas ei ole, ei saa nimetatud asutus olla ka sissenõudjaks. Äriregistri andmetel on AS Odav Laen (registrikood 11691792) tegutsev äriühing, mille nimi on muudetud. Uueks ärinimeks on Omega Laen AS. Hageja väidab, et arusaamatu on viide "Tallinna notar 14.06.2013.a.". Kohus möönis, et täitedokument võiks olla selgemini määratletud, kuid eelduslikult omab iga võlgnik enda notariaalsetest dokumentidest ka ise piisavat ülevaadet, et saada aru, millist dokumenti on kohtutäitur silmas pidanud. Hageja leiab, et eeltoodust tulenevalt ei ole täitetoiming ja selle aluseks olev nõue ja nõude sisu ning kujunemine jälgitav. Kohus selgitas, et enampakkumise teate mõtteks ei olegi täitmisel oleva nõude sisu ja kujunemise selgitamine, vaid teabe avaldamine müüdavate asjade ja enampakkumise toimumise aja kohta.
11. Hageja väidab, et vara kohta ei ole koostatud kinnisasja arestimise akti ning seda ei ole kaebuse esitajale kätte toimetatud. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja saanud arestimisakti kätte juba
12. aastal, esitades selle peale kohtutäiturile (ja hiljem kohtule) kaebuse (tsiviilasi nr 2-15-5919). Viimati nimetatud asjas on hageja esitanud 14.04.2015 kohtule menetlusabi taotluse, märkides selle p-s 2.2, et soovib vaidlustada kohtutäituri arestimise akti. Eeltoodu tulenevalt on XX väited arestimisakti koostamata jätmise ja talle kättetoimetamata jätmise kohta ainetud ja tõele mittevastavad.
13. Hageja väidab, et akti mittekoostamise tõttu ei ole toimunud ka seaduses ettenähtud vara hindamist, mille kohaselt arestitud asjad hinnatakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel (alus

§ 74

lg 3).

§ 74

lg-s 4 on sätestatud, et kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta asjade hindamises kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur. Asjale määratud hinnaga mittenõustumisel on kohaseks õiguskaitsevahendiks kaebuse esitamine kohtutäituri tegevusele, mille järgselt kohtutäitur edastab kohtule taotluse asja hindamiseks ekspertiisiga. Seda on hageja ka teinud ja Harju Maakohus on vastavat avaldust menetlenud tsiviilasjas nr 2-15-6958. Käesolevas asjas esitatud hagiga ei ole võimalik kinnistu hinna vaidlust uuesti avada, sest tegu on juba lahendatud küsimusega. 13. Hageja väite osas, milles ta vaidlustab kinnistute ühiselt müüki panekut, selgitas kohus, et üldreeglina pannakse samas täitemenetluses müüdavad kinnisasjad

§ 151lg 1 kohaselt enampakkumisele eraldi.

Samas on

§ 151

lg-s 2 sätestatud, et kui kinnisasjad on koormatud sama õigusega, võib iga täitemenetluse osaline nõuda, et kinnisasjad pandaks enampakkumisele ühiselt. Kinnisasju võib ühiselt enampakkumisele panna ka juhul, kui kohtutäituri arvates annab ühine pakkumine suurema tulemi või hoiab kokku täitekulusid. 3 Olenemata sellest, kas esinesid

§ 151

lg 2 eeldused, ei ole kinnisasjade ühiselt enampakkumisele panek (olenemata konkreetsetest asjaoludest) oluline rikkumine, mis tooks kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise.

1. Kohus, hinnanud hageja väiteid ja põhistusi kogumis, leidis, et hageja poolt väidetavatest asjaoludest ei ilmne, et kohtutäitur oleks rikkunud enampakkumise olulisi tingimusi või hageja kui võlgniku õigusi. Hagis ei ole välja toodud ühtki asjaolu, mis võiks olla enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks. Seega tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki, s.o enampakkumise kehtetuks tunnistamist, võimalik saavutada. Riigikohus on 31.01.2008 lahendis nr 3-2-1-134-07 leidnud, et TsMS § 371 lg 2 p 2 peamine eesmärk on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Kui selline hagi võetakse menetlusse ning jäetakse rahuldamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei olnud üldse võimalik, peab hageja kandma menetluskulud. Käesoleva hagi menetlemine tekitaks hagejale täiendava menetluskulude tasumise kohustuse, kuivõrd hageja poolt kohtuni toodud asjaolude pinnalt ei ole käesoleval hagil edu perspektiivi.
2. Hagis sisaldus ka hagi tagamise taotlus. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 16.11.2010 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-124-04 p-s 17 märkinud, et hagi tagamise abinõu saab määrata ainult hagile, mis vastab hagiavaldusele esitatavatele nõuetele sisu ja vormi osas, s.t mille korral on kohus otsustanud hagiavalduse menetlusse võtta. Kuivõrd kohus keeldus hagi menetlemast, ei lahendanud ta hagi tagamise taotlust. Määruskaebus
3. Hageja esitas Harju Maakohtu 07.03.2018 määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule uues kohtukoosseisus arutamiseks. Lisaks esitas hageja taotlused, milles palus välja nõuda äriregistri toimiku E-Lawconsulting OÜ kohta ja täiteasja toimiku täiteasjas nr 008/2015/471 ning korraldada esimeses kohtuastmes kohtuistungi. Hageja palus määruskaebuse tagada ja seada enampakkumisel müüdud kinnisasjade käsutamise keelamiseks kinnistusraamatusse keelumärked.
4. Hageja ei nõustu maakohtuga selles, et sissenõudja nime vahetamine ei muuda täitedokumenti ebaseaduslikuks. Hagejal on põhiseaduslik õigus oodata, et temale esitatud dokumendid tuleneksid seadusest ja oleksid seadusega kooskõlas. Uue sissenõudja nimekuju ja selle muutmise selgituse oleks pidanud täitetoimingut tehes esitama kohtutäitur, kellel lasub kohustus kontrollida äriregistrist sissenõudja olemasolu, sh tema nime. Eeltoodu on vajalik, et täitmine ei toimuks tegevuse lõpetanud äriühingu kasuks.
5. Hageja on palunud välja nõuda täitetoimiku, kuid seda hagiavaldust lahendades tehtud ei ole. Kohus on tuginenud vaid sissenõudja ja kohtutäituri paljasõnalistele väidetele. Väited, et võlgnik on toimingu vaidlustanud, ei võta kohtutäiturilt kirjaliku tõendi esitamise kohustust. Kinnisvara arestimise akti ei ole kohtule esitatud ei kohtutäituri ega ka sissenõudja poolt.
6. Maakohus on leidnud ebaõigesti, et hagiga ei ole võimalik kinnistu hinna vaidlust uuesti avada. Riigikohus on leidnud, et kinnisasja hind on üks olulisemaid küsimusi enampakkumise korraldamisel. Hagejale, samuti kohtutäiturile pidi olema üheselt selge, et täitetoimingud on Tartu Maakohtu 11.05.2015 tehtud kohtumääruse alusel peatatud kuni menetluses tehtava lahendi jõustumiseni. Kohtutäitur peatas ka ise oma tegevuse ning teatas sellest hagejale. Olukorras, kus kohtutäituri tegevus oli peatatud ning poolte vahel oli 4 pooleli tsiviilvaidlus, ei olnud hagejal võimalik ega otstarbekas täita kohtutäituri poolt varem avaldatut. Samuti oli eeldatav, et kohtuvaidluse kestmisel läbi aasta-kahe, võib kinnisasja hind oluliselt muutuda. Maakohus on rikkunud uurimisprintsiipi ega ole võtnud seisukohta, miks kinnistud hinnati alla ning pandi enampakkumisele isegi alla keskmise hinna, arvestamata kinnistul kasvava puistu ja ehitiste ning kinnisasja päraldiste väärtust. Kohus ei ole põhistanud, kelle süü tõttu ei toimunud seaduses ettenähtud vara hindamist (

§ 74lg 3).

1. Hageja palus kontrollida uut asjaolu, et ta sai E-Lawconsulting OÜ tegevuse lõpetamisest teada alles E-Lawconsulting OÜ juhatuse liikme AP vastu esitatud hagiavaldusest 2017.a sügisel. Sellel asjaolul peatumine ja selle arutamine kohtuistungil on oluline. Uurimisprintsiibi eiramine, sh esitatud tõendite uurimata jätmine, on viinud vale lahendi tegemiseni, sest hageja seisukohalt oleks tulnud täitemenetlus juba 2017.a. mais tervikuna lõpetada. Edasine menetluse käik
2. Harju Maakohus rahuldas 04.04.2018 määrusega hageja taotluse riigipoolse menetlusabi saamiseks ja vabastas ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 50 eurot ja määruskaebuse tagamise avalduse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 50 eurot.
3. 04.04.2018 määrusega jättis maakohus rahuldamata hageja 02.04.2018 määruskaebuse tagamise avalduse.
4. 03.05.2018 määrusega võttis maakohus määruskaebuse menetlusse ja jättis selle rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
5. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et vaidlustatud kohtumäärus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
6. Hageja on esitanud hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2015/471.

§ 223

lg 1 tulenevalt võib täitemenetluse osaline esitada kohtule enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Hageja on tuginenud hagiavalduses muuhulgas sellele, et talle ei ole arestimisakti kätte toimetatud, ning et kohtutäitur on rikkunud

§-s 151 sätestatut, mille kohaselt pannakse samas täitemenetluses müüdavad kinnisasjad enampakkumisele eraldi. Samuti on hageja esitanud vastuväiteid enampakkumisel müüdud kinnisasjade hinnale. Maakohus keeldus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest, kuna hagiga taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Maakohus leidis, et hageja ei ole toonud esile selliseid asjaolusid, mis annaks alust hagi rahuldamiseks. 26. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendamatult keeldunud TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest.

§ 55

p 4 tulenevalt on arestimine tühine, kui võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Riigikohus on leidnud, et kohtutäitur kui riikliku sunni kohaldaja peab oma kohustusi täitma nõuetekohaselt ning menetlusosalistele kätte 5 toimetama seaduses ettenähtud menetlusdokumendid. Kui kohtutäitur on kättetoimetamise kohtute jaoks usutavalt tõendanud, on teise menetlusosalise kohustus tõendada, et ta sai väljastusteatega koos tegelikult kätte mõne muu dokumendi (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28.09.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11, p 12). Eeltoodust tulenevalt võib hageja poolt esile toodud asjaolu, et talle ei ole vara arestimise akti kätte toimetatud, olla enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi rahuldamise aluseks ning arestimisakti kättetoimetamise tõendamiskoormis on kohtutäituril. Käesoleval juhul on maakohus, tuginedes tsiviilasjas nr 2-15-5919 esitatud kaebusele ja menetlusabi taotlusele, leidnud, et hageja väited arestimisakti koostamata jätmise ja temale kättetoimetamata jätmise kohta ei ole tõendatud. Samuti leidis maakohus, et tsiviilasjas nr 2-15-6958 on juba kohus menetlenud avaldust kinnistu hinna määramiseks, mistõttu ei ole esitatud hagiga võimalik kinnistu hinna vaidlust uuesti avada, kuna tegemist on juba lahendatud küsimusega. Riigikohus on korduvalt leidnud, et TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust. Riigikohus on selgitanud, et tõendite hindamise keeld tähendab mh ka seda, et TsMS § 371 lg-s 2 nimetatud alustel hagi menetlusse võtmisest keeldumise otsustamisel ei saa lähtuda TsMS § 457 lg-st 1, kui hageja ei ole vastavaid asjaolusid hagis välja toonud. Kui kohtud põhjendavad hagi menetlusse võtmisest keeldumist üksnes teises tsiviilasjas kohtulahendiga tuvastatud asjaoludega, tähendab see varasema asja lahendi kui dokumentaalse tõendi (TsMS § 272 jj) sisu hindamist. Küll peab kohus asja menetlusse võtmisel omal algatusel hindama, kas samade poolte vahel on lahendatud sama vaidlus. Sama vaidluse kohta lahendi olemasolul peab kohus keelduma hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p-de 4 või 7 järgi (vt Riigikohtu 01.02.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-16, p 9 ja Riigikohtu 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 32-1-121-13, p 8). Praegusel juhul on maakohus tuginenud iseseisvalt asjaoludele, mida hageja ei ole hagiavalduses esile toonud ning on hagi menetlusse võtmise üle otsustamisel asunud tõendite hindamise keeldu rikkudes asja sisuliselt lahendama. Kolleegiumi hinnangul ei saa hagiavalduses välja toodud asjaoludel ilma tõendeid hindamata otsustada selle üle, kas esineb

§ 223lg 1 nimetatud alus enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.

Enampakkumise kehtetuks tunnistamise küsimus tuleb seega lahendada sisulises menetluses. 27.

§ 151

lg 1 tulenevalt pannakse samas täitemenetluses müüdavad kinnisasjad enampakkumisele eraldi. Kui kinnisasjad on koormatud sama õigusega, võib iga täitemenetluse osaline

§ 151lg 2 järgi nõuda, et kinnisasjad pandaks enampakkumisele ühiselt.

Samuti võib kinnisasju panna ühiselt enampakkumisele juhul, kui kohtutäituri arvates annab ühine pakkumine suurema tulemi või hoiab kokku täitekulusid. Riigikohus on leidnud, et ühispakkumise regulatsioon on nähtud ette eelkõige selleks, et võlgnikule kuuluva vara saaks võõrandada võimalikult hea hinnaga ja/või võimalikult väikeste kuludega (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.03.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-10). Seda, kas

§-s 151 sätestatut on antud juhul rikutud ning kas selline rikkumine on enampakkumise olulise tingimuse rikkumine, saab ringkonnakohtu arvates samuti hinnata asja sisulisel lahendamisel. 28. Ülaltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ning tsiviilasi saata tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Mis puudutab hageja taotlust, et asi saadetakse arutamiseks maakohtule uues kohtukoosseisus, siis kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei otsusta asja lahendavat kohtu koosseisu maakohtus. 6 Ringkonnakohus ei lahenda hageja määruskaebuses esitatud taotluseid nõuda välja äriregistri toimik E-Lawconsulting OÜ kohta ja täiteasja toimik täiteasjas nr 008/2015/471 ning korraldada esimese astme kohtus istung. Need taotlused saab lahendada maakohus pärast hagi menetlusse võtmise üle otsustamist. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 7