Obsah (15)

§ 200§ 199§ 64§ 74§ 215§ 349§ 63§ 68§ 65§ 25§ 214§ 218§ 16§ 21§ 33

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. august 2017, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides 31.05.2017, 01.0

§ 200

lg 2 p 4, 7, 8, 9; § 199 lg 2 p 4, 7, 8; § 215 lg 2 p 1, 2; § 349; § 25 lg 2 - § 209 lg 2 p 1, 4 järgi; Vjatšeslav Moltšanovi süüdistuses

§ 200

lg 2 p 4, 8; § 349; § 25 lg 2 - § 209 lg 2 p 1, 4 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Kõrgmaa Süüdistatav Sergei Jegorov Kaitsja Elukoht xxx; isikukood 38901232241; Eesti Vabariigi kodakondsus; keskharidus; emakeel - vene keel; ei tööta. Varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral, neist viimane: - 17.05.2011 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 199

lg 2 p 4, 5, 8 - § 25 lg 2, § 266 lg 2 p 1, § 215 lg 2 p 1, § 200 lg 2 p 4, 5, 7 järgi vangistusega 4 aastat 7 kuud 27 päeva,

§ 64

lg 1, § 65 lg 1 alusel vangistusega 3 aastat 11 kuud 27 päeva (karistus on ära kantud). Tõkend – elukohast lahkumise keeld kehtis alates 26.08.2015 kuni 26.08.2016. Vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin Süüdistatav Vjatšeslav Moltšanov ringkonnaprokurör Jaanika 1 Elukoht xxx; isikukood 37904262212; määratlemata kodakondsus; põhiharidus; emakeel - vene keel; ei tööta. Varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral, neist viimane: - 28.06.2016 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi

§ 74lg 1 alusel tingimisi vangistusega 4 kuud katseajaga 2 aastat.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld kehtis alates 26.08.2015 kuni 26.08.2016. Kaitsja Vandeadvokaat Tatjana Massalina RESOLUTSIOON Mõista Sergei Jegorov õigeks süüdistuses

§ 215lg 2 p 1, 2 järgi.

Mõista Sergei Jegorov õigeks süüdistuses

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi (ööl vastu 02.03.2015 toime pandud vargus).

Tunnistada Sergei Jegorov süüdi

§ 199

lg 2 p 4, 7 järgi (ööl vastu 01.03.2015 toime pandud vargus) ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Tunnistada Sergei Jegorov süüdi

§ 200

lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust. Tunnistada Sergei Jegorov süüdi

§ 349

ja § 209 lg 2 p 1, 4 - § 25 lg 2 järgi ning mõista talle karistuseks

§ 63lg 1 kohaldamisega 1 (üks) aasta ja 1 (üks) kuu vangistust.

Vastavalt

§ 64

lg 1, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõista Sergei Jegorovile liitkaristuseks 6 (kuus) aastat vangistust. Arvata

§ 68

lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 03.03.2015 kuni 05.03.2015, s.o 3 (kolm) päeva ning mõista lõplikuks karistuseks 5 (viis) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 1 kohaselt teatab maakohus Sergei Jegorovile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Sergei Jegorovi vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu Sergei Jegorov ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse. Tunnistada Vjatšeslav Moltšanov süüdi

§ 200lg 2 p 4, 8 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

Tunnistada Vjatšeslav Moltšanov süüdi

§ 349

ja § 209 lg 2 p 1, 4 - § 25 lg 2 järgi ning mõista talle karistuseks

§ 63lg 1 kohaldamisega 1 (üks) aasta vangistust.

2 Vastavalt

§ 64

lg-le 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõista Vjatšeslav Moltšanovile liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liita mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 28.06.2016 kohtuotsusega mõistetud karistusega – 4 (neli) kuud vangistust ning lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega mõista Vjatšeslav Moltšanovile liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust. KrMS § 414 lg 1 kohaselt teatab maakohus Vjatšeslav Moltšanovile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Vjatšeslav Moltšanovi vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu Vjatšeslav Moltšanov ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse. Kannatanu J G tsiviilhagi rahuldada ja mõista Vjatšeslav Moltšanovilt välja kuriteoga tekitatud kahju: - kannatanu J G (xxx) kasuks 680 (kuussada kaheksakümmend) eurot ja 92 senti. Asitõendid: CD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalides, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Mõista Sergei Jegorovilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 1175 (üks tuhat ükssada seitsekümmnend viis) eurot, kaitsja Igor Belugini poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 916 (üheksasada kuusteist) eurot ja 20 senti, kaitsja Igor Belugini poolt 19.12.2016 eelistungil osutatud õigusabi eest 312 (kolmsada kaksteist) eurot, kaitsja Igor Belugini poolt 19.01.2017 eelistungil osutatud õigusabi eest 24 (kakskümmend neli) eurot, kaitsja Igor Belugini poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 1008 (üks tuhat kaheksa) eurot. Seoses Sergei Jegorovi osalise õigeksmõistmisega jätta osa menetluskuludest, s.o 968 (üheksasada kuuskümmend kaheksa) eurot ja 70 senti riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Sergei Jegorovil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700047593 ning selgitus „Sergei Jegorov, 1-16-4268, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mõista Vjatšeslav Moltšanovilt riigituludesse välja menetluskulud: kaitsja Tatjana Massalina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) 3 eurot, kaitsja Tatjana Massalina poolt 19.12.2016 eelistungil osutatud õigusabi eest 312 (kolmsada kaksteist) eurot, kaitsja Tatjana Massalina poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 960 (üheksasada kuuskümmend) eurot. Vabastada Vjatšeslav Moltšanov sundraha 1175 (üks tuhat ükssada seitsekümmnend viis) eurot tasumisest osaliselt, kuna talle karistuse mõistmisel on tegemist liitkaristusega

§ 65lg 1 alusel ning mõista Vjatšeslav Moltšanovilt välja sundrahana 530 (viissada kolmkümmend) eurot. Kr

MS § 180 lg 3 alusel määrata, et Vjatšeslav Moltšanovil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700047603 ning selgitus „Vjatšeslav Moltšanov, 1-16-4268, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sõrmejäljeekspertiisi (ekspertiisiakt nr 15E-SS0056) kulu summas 663 (kuussada kuuskümmend kolm) eurot jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 ja 319 alusel 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtulahendist teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtulahendi teinud kohtule. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Sergei Jegorovit süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes Viru Maakohtu Narva kohtumaja 17.05.2011 otsusega mõisteti

§ 199

lg 2 p 4, 5, 8; § 200 lg 2 p 4, 5, 7 järgi süüdi, ööl vastu 01.03.2015, tegutsedes koos V K ja Maxim Golubeviga võõra vallasasja omastamise eesmärgil, varastas xxx juurest E K OÜ-le kuuluva paadi maksumusega 300 eurot. Taas tema, ööl vastu 02.03.2015, tegutsedes koos V K , M G, N V ja D G võõra vallasasja omastamise eesmärgil, sõitis S aiandusühistus S asuvale aianduskrundile nr xxx, kus majapidamisruumi (vaguni) seina lõhkumise teel, varastas V K kuuluva raudahju maksumusega 5 eurot, bensiinisae Pauer Craft maksumusega 50 eurot, bensiinisae Stihl maksumusega 30 eurot, elektritrelli Skil maksumusega 30 eurot, elektritrelli Black Decker maksumusega 30 eurot, elektrihöövli maksumusega 50 eurot, sigaretisüütaja maksumusega 20 eurot, kirve maksumusega 10 eurot. 4 Oma tegudega S.Jegorov, olles isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis ja sissetungimisega, s.t.

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kuriteo.

Samuti tema, isikuna, kes Viru Maakohtu Narva kohtumaja 17.05.2011 otsusega mõisteti

§ 199

lg 2 p 4,5,8 ja § 215 lg 2 p 1 järgi süüdi, ööl vastu 01.03.2015, varastades koos V K ja M G xxx juurest E K OÜ-le kuuluva paadi, kasutas varastatud vara vedamiseks D G poolt ärandatud sõiduautot Volkswagen Transporter reg. märgiga xxx maksumusega 3000 eurot. Taas tema, ööl vastu 02.03.2015, varastades koos V K , M G, N V ja D G S aiandusühistus S V K kuuluva vara, kasutas varastatud vara vedamiseks ärandatud sõiduautot Volkswagen Transporter reg. märgiga xxx maksumusega 3000 eurot. Oma tegudega pani S.Jegorov toime võõra vallasasja ajutise omavolilise kasutamise, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise, isikute grupis, s.t.

§ 215lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo.

Samuti tema, isikuna, kes Viru Maakohtu Narva kohtumaja 17.05.2011 otsusega mõisteti

§ 200

lg 2 p 4, 5, 7 järgi süüdi, 02.03.2015 kella 20.30 paiku, olles alkoholijoobes aadressil: Viru 6, Sillamäe, tegutsedes koos V K ja M G võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, varjates nägu maskiga, tungis kallale OÜ N pandimaja töötajale S K. Seejures pritsis gaasiballonist S.K silmadesse gaasi ja lõi viimast rusikatega vastu pead, tekitades kannatanule füüsilist valu. Sel ajal, kui tema hoidis S.K pandimaja eesruumis kinni, M.G koos V.K, kasutades kannatanult võetud võtmeid, tungisid pandimajja, kust hõivasid S.K kuuluva mobiiltelefoni Samsung GT-N7100 maksumusega 150 eurot ja N OÜ-le kuuluva mobiiltelefoni Nokia 309 maksumusega 15 eurot, mobiiltelefoni Samsung Galaxy S111 GT-i9300 (Imei 353412060175585) maksumusega 140 eurot, mobiiltelefoni Samsung Galaxy S111 GT-i9300 (Imei 358018054729025) maksumusega 140 eurot mobiiltelefoni Samsung Galaxy S11 GT-I9100 maksumusega 100 eurot, mobiiltelefoni Samsung GT-S5360 maksumusega 10 eurot, mobiiltelefoni Sony Ericsson E15i maksumusega 25 eurot, mobiiltelefoni LG KP500 maksumusega 20 eurot, fotoaparaadi Nikon L27 maksumusega 30 eurot, sularaha summas 1540 eurot. Seega S.Jegorov, olles isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, pani oma tegudega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, relvana kasutatava muu eseme kohaldamisega, isikute grupis ja sissetungimisega, s.t.

§ 200lg 2 p 4, 7, 8, 9 ettenähtud kuriteo.

Taas tema, 31.05.2015 kella 15.30 paiku, viibides AS-i K kontoris aadressil xxx, tegutsedes koos Vjatšeslav Moltšanoviga, esitas ID-kaardi xxxxxx J G nimele eesmärgiga sõlmida liisinguleping ja osta sülearvuti, mille tagajärjel oleks olnud võimalik kauba liisingulepingu vormistamine ja lepingust tulenevalt õiguse omandamisega saada sülearvuti ja kohustustest vabanemisega tasuda sülearvuti eest. Oma tegudega S.Jegorov pani toime teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, s.t.

§ 349ettenähtud kuriteo.

Samuti tema 31.05.2015 kella 15.30 paiku, viibides AS-i K kontoris aadressil xxx, tegutsedes koos Vjatšeslav Moltšanoviga teisele isikule varalise kahju tekitamise eesmärgil, esitles end AS-i K töötajale L R J G , esitas ID-kaardi xxxxxxx J.G nimele, mille oli talle andnud Vjatšeslav Moltšanov liisingulepingu vormistamiseks ning proovis vormistada liisingulepingut J.G nimele sülearvuti ostmiseks maksumusega vahemikus 459 kuni 599 eurot, mille valis talle ostuks välja V. 5 Moltšanov. Kuid oma tahtlust ta lõpule viia ei saanud põhjusel, mis ei olenenud tema tahtest, kuna L.R , kahtlustades tema mittesarnasust J.G fotoga, nõudis lisadokumendi esitamist. Oma tegudega S.Jegorov pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamise katse tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, isikute grupis, s.t.

§ 25lg 2 - § 209 lg 2 p 1, 4 ettenähtud kuriteo.

Vjatšeslav Moltšanovit süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 10.06.2009 otsusega mõisteti

§ 214

lg 2 p 1,4 järgi süüdi, 30.05.2015 kella 03.00 paiku, viibides kultuurimaja (xxx) juures, tegutsedes võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, pritsis gaasiballoonist J G silmadesse gaasi ja lõi elektrišokkeriga kaelale, ning omastas kannatanule kuuluva mobiiltelefoni Sony Xperia maksumusega 600 eurot, mälukaardi telefonis maksumusega 16 eurot, rahakoti maksumusega 12 eurot, milles olid: ID-kaart maksumusega 25 eurot, Swedbanki pangakaart internetiparoolidega maksumusega 2 eurot, SEB pangakaart internetiparoolidega maksumusega 1.92 eurot, Swedbanki deebetkaart ilma väärtuseta, Swedbanki deebetkaart MasterCard maksumusega 2 eurot, Tallinna ühistranspordi kaart maksumusega 2 eurot, töötõend ilma väärtuseta, JBL kõrvaklapid mobiiltelefonis ja pleieris kasutamiseks maksumusega 20 eurot. Seega V.Moltšanov, olles isikuna, kes on varem toime pannud väljapressimise, pani oma tegudega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga ja relvana kasutatava muu eseme kohaldamisega, s.t.

§ 200lg 2 p 4, 8 ettenähtud kuriteo.

Taas tema, 30.05.2015 päeval andis Sergei Jegorovile ID-kaardi J G nimele kelmuse sooritamiseks. 31.05.2015 kella 15.30 paiku S. Jegorov, viibides koos temaga AS-i K kontoris aadressil xxx, esitas ID-kaardi xxxxxxx J. G nimele eesmärgiga sõlmida liisinguleping ja osta sülearvuti, mille tagajärjel oleks olnud võimalik kauba liisingulepingu vormistamine ja lepingust tulenevalt õiguse omandamisega saada sülearvuti ja kohustustest vabanemisega tasuda sülearvuti eest. Oma tegudega V. Moltšanov pani toime teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, s.t.

§ 349ettenähtud kuriteo.

Taas tema, isikuna, kes Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.05.2015 otsusega mõisteti

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi süüdi, 31.05.2015 kella 15.30 paiku, viibides AS-i K kontoris aadressil xxx, tegutsedes teisele isikule varalise kahju tekitamise eesmärgil koos Sergei Jegoroviga, kes esitles end AS-i K töötajale L R J G , esitades ID-kaardi xxxxxx J.G nimele, mille ta andis S.Jegorovile liisingulepingu vormistamiseks ja mille abil viimane proovis vormistada liisingulepingut J.G nimele sülearvuti ostmiseks maksumusega vahemikus 459 kuni 599 eurot, mille ta valis S.Jegorovile ostuks välja. Kuid oma tahtlust ta lõpule viia ei saanud põhjusel, mis ei olenenud tema tahtest, kuna L.R , kahtlustades S.Jegorovi mittesarnasust J.G fotoga, nõudis lisadokumendi esitamist. Oma tegudega V.Moltšanov pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamise katse tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise ja väljapressimise, isikute grupis, s.t.

§ 25lg 2 - § 209 lg 2 p 1, 4 ettenähtud kuriteo.

II Kohtuistung 6 Süüdistatav Sergei Jegorov teatas kohtuistungil, et süüdistuse sisu on talle arusaadav, ta tunnistab ennast osaliselt süüdi, s.o süüdistuses

§ 349järgi.

Süüdistatav andis kohtuistungil ütlusi. Süüdistatav Vjatšeslav Moltšanov vastas kohtuistungil, et süüdistuse sisu on arusaadav, ta tunnistas ennast osaliselt süüdi, s.o süüdistuses

§ 349

ja

§ 25lg 2 - § 209 lg 2 p 1, 4 järgi.

Süüdistatav andis kohtuistungil ütlusi. Kohtuistungil toimus kannatanute S K, O I (OÜ N esindaja), V G, A G (OÜ G esindaja) ja J G ülekuulamine. Samuti tunnistajate V G (endine V ), O K , A G , V K , A M , A K, E F, P T , L R , T V ja N M ülekuulamine. Kohtuistungil keeldusid ütluste andmisest isiklikel põhjustel tunnistajad A J , M G , N V ja D G. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Sergei Jegorov süüdistatuna

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises  Ööl vastu 01.03.2015 grupis koos V K ja M G xxx juurest paadi maksumusega 300 eurot vargus – kannatanu E K OÜ Süüdistatav Sergei Jegorovile inkrimineeritav kuriteoepisood kujutab objektiivsest küljest võõra vallasasja äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatav Sergei Jegorov ennast talle inkrimineeritavas kuriteos süüdi ei tunnistanud. Tema ütluste kohaselt ei osalenud ta paadi varguses. Selles tutvusringkonnas M G korteris käis jutt mitte paadi kohta, vaid täpsemalt vana metalli korjamise kohta. Oli soov võtta palju alumiiniumi ning kõne alla tuli see paat, sest tegemist on alumiiniumist paadiga. Ta oli purjus, tema meelest ütles paadi kohta esimesena K . Ta ei näinud seda paati. G pidi sõidukit toimetama, siis paate tõstma ja ära viima, kuid ta ei tea, mis seal täpsemalt toimus. Sellise tegevusplaani, et G tuleb kohale ütles tema arvates välja M G . V K ei ole kohalik. Tal ei ole teada, kes täpsemalt leidis paadi. Tol ajal tulid kokku nagu selts ja jalutasid koos D V ja siis kohtasid seda seltsi: M G , G , V , keda veel ta ei mäleta, kuid oli suur selts, siis tarvitasid alkoholi ka ja kõne alla tuligi metall ja paadi kohta samuti käis jutt. Ta ei mäleta kuupäeva, kui sai nendega kokku: M G , K ja V ja veel isikuga, kelle nimi läks meelest ära. Samuti seisid ja jõid õlut. Ta ei tea, kas nad tegid nalja või tõsiselt seisid ja naersid. Olles purjus ütlesid, et nemad tahtsid võtta paati, kuid keegi oli neist kiirem. G oli veel nendega – tuli meelde. Ta mäletab ainult, et nad tulid kokku, ei mäleta kuupäeva. Sama lugu, sama metall, kuid jutt käis paadi kohta. Sama suur selts. K ja G läksid näitama, kus asub paat, kuid kõik sinna ei läinud, läksid ainult 2-4 isikut. Ülejäänud ei läinud. Ei mäleta kes, sest nad olid purjus, seisid jõid õlut. Nad tulid tagasi, jõid õlle ära kõik koos ja tema ning D läksid tema koju. Ta ei tea, kas nad lahkusid hiljem sealt või mitte. 7 Kohus leiab, et süüdistatav Sergei Jegorovi ütlused ei vasta tegelikkusele ning tema ütluste eesmärgiks on vältida karistust, mis kaasneb tema süüdimõistmisega talle inkrimineeritavas kuriteos. Kohtule annab aluse asuda sellisele seisukohale see, et süüdistatava ütlused on vastuolus kaassüüdistatava V K ütlustega, kes on juba süüdi mõistetud nimetatud kuriteos ning kes on järjepidevalt andnud ühesuguseid ütluseid ning kohtuliku uurimise tulemusena ei selgunud, miks peaks V K alusetult süüstama Sergei Jegorovit. Süüdistatava ütlustest nähtub, et ta oli natuke aega enne kuriteo toimepanemist vabanenud vanglast, tal puudus püsiv elukoht ning ta tarvitas sageli alkohoolseid jooke. Selles osas pole kohtul alust kahelda Sergei Jegorovi ütlustes, kuna neid asjaolusid kinnitavad ka teised kohtule esitatud tõendid. Ka nimetatud asjaolud suurendavad kohtu veendumust selles, et süüdistatav Sergei Jegorov pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. Seega kohus leiab, et Sergei Jegorovi poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tunnistaja V K ütlustega, mis on kohtu hinnangul usaldusväärsed ning mille kohaselt on ta koos Sergei Jegoroviga toime pannud varguseid. Ta ei mäleta mitu vargust oli, mitte palju, võib-olla paar. Palju aega möödus, kõik läks juba meelest ära. Teda on süüdi mõistetud selles, et 2015. a varastas ta Sillamäelt paadi. Ta mäletab, et pani selle toime koos M G ja Jegoroviga. Nad transportisid seda paati sõidukiga. Ta mäletab, et tegemist oli Transporteriga. D. G tuli sellega. Tal pole aimugi, kas see oli tema oma. Tal ei olnud teada, et G on selline auto. Ta ei oska öelda, kas D. G on üldse kunagi auto olnud. Nad viisid selle paadi ühte kohta, kust hiljem see kaduma läks. Nimetatud tunnistaja ütlustega haakuvad kannatanu E K OÜ seadusliku esindaja V G ütlused, mille kohaselt varastati OÜ-lt E K paat. Tema mäletamist mööda oli see 01.03.2015. aastal. Varastati alumiiniumist Kazanka mudel. See paat oli roheline. Selle maksumuseks oli umbes 300 euro ringis. Sellel ajal paiknes see paat aadressil xxx hoone juures ehk garaaži juures. Talle helistati politseist ja küsiti, kas talle kuulub see paat, nimetati selle number. Ta vastas, et jah tõepoolest on tegemist nende ettevõtte paadiga. Ta sai oma paadi kätte. Vara hommikul ta läks kalapüügile ja kui politseist helistati, siis oli ta kala püüdmas. See tähendab seda, et ta nägi seda eelneval päeval. Paat kaalub umbes 100 kg. Ta arvab, et kahekesi on võimalik tõsta seda autole. See on küll raske, kuid täitsa võimalik. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et Sergei Jegorov täitis enda tegevusega süüdistusaktis toodud ajal ja kohas varguse objektiivse koosseisu, kuna ta võttis koos V K ja M G ära xxx maja juurest võõra paadi, mis oli tema jaoks võõras. Ta lõpetas senise valdaja E K OÜ valduse ja kehtestas uue valduse ilma senise valdaja nõusolekuta ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Samuti on eeltoodud tõenditega tõendatud see, et Sergei Jegorov sai selle vallasasja üle tegeliku võimu ja tal oli ära võetud vallasasja suhtes valitsemissoov, sest kuriteo toimepanijad soovisid teenida metalli müügist raha. Paadi maksumuseks oli kannatanu E K OÜ seadusliku esindaja V G ütluste kohaselt umbes 300 eurot ja seega pole tegemist väheväärtusliku asjaga

§ 218lg 4 mõttes.

Vargus eeldab tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ning teab või vähemalt möönab, et tegemist on vallasasjaga, mis on tema jaoks võõras ja on kellegi valduses. Kohus leiab, et Sergei Jegorov pani varguse toime otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Sergei Jegorov teadis, et tegemist on võõra paadiga, see on kellegi teise valduses ning võttes koos kaastäideviijatega selle ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil teadis ta, et paneb toime varguse ja tahtis seda. Sergei 8 Jegorovil esines ka kavatsetus asja ebaseadusliku omastamise suhtes, sest tal puudus püsiv elukoht ja piisavad rahalised vahendid. Seega on süüdistatav enda tegevusega täitnud talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Sergei Jegorov pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt

§-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Kohus leiab, et tunnistaja V K ütlustega on tõendatud ka see, et tema, M G ja Sergei Jegorov panid varguse toime grupis, kuna nad langetasid ühise teootsuse ja tegutsesid ühtse teoplaanid järgi. Kuna kohtuliku uurimise tulemusena leidis tõendamist see, et Sergei Jegorov pani grupis V K ja M G toime paadi varguse ööl vastu 01.03.2015 ning kuna teda on varasemalt karistatud Viru Maakoht 17.05.2011 otsusega nii varguse kui ka röövimise toimepanemise eest, siis tuleb tema poolt toime pandud kuritegu kvalifitseerida

§ 199lg 2 p 4 ja 7 järgi.

 Ööl vastu 02.03.2015 grupis koos V K , M G , N V ja D G S aiandusühistus S aianduskrundil nr xxx vallasasjade varguse toimepanemine – kannatanu V K Süüdistatav Sergei Jegorov ennast talle inkrimineeritavas kuriteos süüdi ei tunnistanud. Tema ütluste kohaselt ausõna S varastas ta ainult tomateid ja kartuleid, majakestesse ei roninud, selles röövimises ei osalenud. Nende linnas levitatakse külajutte kiiresti, sest tegemist on väikese linnaga. Ei mäleta, mis kuupäeval hiljemalt, aga sõbrad ütlesid, et mingid lollakad murdsid majakesse sisse. Kannatanu V K on andnud toime pandud kuriteo kohta ütlused, mille tegelikkusele vastavuses pole kohtul alust kahelda ja mille kohaselt kuulub talle krunt nr xxx AÜ-s S S. Vargus pandi toime

1. veebruarist 2015 vastu 1-st märtsi. 28-l kui ta ära läks sealt, siis ta käis kasse söötmas ja järgmine päev kui läks, siis oli vana ahi ära varastatud. Selle ahju maksumus oli mitte midagi, see kuulus ära viskamisele. Tal oli seina sees selline auk ja see oli küprokiga kinni pandud, ta plekki ei jõudnud veel väljapoole panna. Sinna soojakusse oli selle augu kaudu sisenetud. Veel varastati kaks bensiinisaagi maksumusega 50 eurot ja 30 eurot; höövel 50 eurot, kirves 10 eurot, trellid maksumusega 30 eurot. Ta sai kõik asjad, mis talt varastati, politseis tagasi. Varastatud asjade üldmaksumuseks on 225 eurot. Seega nähtub nimetatud tunnistaja ütlustest, et vargus pandi toime
2. veebruarist 2015 vastu
3. märtsi mitte aga ööl vastu 02.03.2015 nagu on märgitud süüdistusaktis ja millega kohus on seotud andmaks hinnangut sellele, kas süüdistuses toodud ajal ja kohas pani süüdistatav toime talle inkrimineeritava kuriteo. Tunnistaja V K pole enda ütlustes välja toonud, millal ta pani koos Sergei Jegoroviga toime varguse aiandusühistus S . Tema ütluste kohaselt pani ta selle varguse toime koos M. G , S. Jegorovi ja D. G . Nad korjasid ikka vanametalli. Ta tõstis need D autole, hiljem peatas neid politseipatrull ja D jooksis minema ehk see isik, kes oli roolis. Ta mõtleb G autot, mis on sama, millega nad viisid paadi ära. Seda, et aiandusühistust S pandi toime vargus ööl vastu 01.03.2015 ja mitte ööl vastu 02.03.2015 tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 15-23), mille kohaselt härra K avaldas, 9 et antud esemed varastati ööl vastu 01.03.2015.a olmeruumist, mis asub temale kuuluval krundil nr xxx, AÜ-s S , S . Kannatanu OÜ G seadusliku esindaja A G ütlustest ega tunnistaja A K ütlustest ei tulene samuti see, millal toimus süüdistatava poolt varguse toimepanemine S aiandusühistus S asuvalt aianduskrundilt nr xxx. Seega kohus leiab, et kohtuliku uurimise tulemusena ei leidnud tõendamist see, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo süüdistuses toodud ajal. Seega tuleb Sergei Jegorov õigeks mõista selles kuriteoepisoodis, kuna kuriteo objektiivne koosseis on täitmata. Sergei Jegorov süüdistatuna

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises  Sõiduauto Volkswagen Transporter (reg märgiga xxx) 01.03.2015 kasutamine ööl vastu Süüdistatav Sergei Jegorov ennast süüdi ei tunnistanud talle inkrimineeritavas kuriteos. Tema ütluste kohaselt oli ta vastu 01.03.2015 ööd D V juures, jõi D ja tema isaga. Tol ajal tutvustas D talle oma isa. Kannatanu OÜ G seaduslik esindaja A G ütluste kohaselt, mille tegelikkusele vastavuses pole kohtul alust kahelda ja mille kohaselt oli auto omal kohal 28.02.2016 ja ta avastas varguse 03.03.

1. Auto seisis xxx maja juures S. Talle helistati politseist ja öeldi, et auto on leitud ja seisab tollipunktis Narvas. Autol oli süütelukk katki, kaitseraud oli ka katkine. Rohkem midagi katki ei olnud, pärast avastasid, et autodokumendid, mis olid sõidukis, on kaduma läinud. Kannatanu seadusliku esindaja ütlustega on kooskõlas sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 6-14), mille kohaselt sündmuskoha vaatluse objekt on Volkswagen Transporter (reg nr xxx), mis asus aadressil: xxx. Auto seisab xxx hoonete vastas mere ääres silla juures tagaotsaga Veski tänava poole. Vaatlus toimus pimedal ajal ja sündmuskoha valgustamiseks kasutati taskulampi ja politseiauto esitulesid. Volkswagen Transporter (reg nr xxx) on valget värvi sõiduauto kabiiniga, mille taga on lahtine kast. Nähtuvalt nimetatud protokollile lisadena lisatud fotodest on sõiduauto kastis metallist vann ja küttekeha. Sõiduauto tuled põlevad ja auto esinumber vedeleb auto kõrval. Sõiduauto lukud on lukustamata. Juhiukse lukul on näha murdmisriista jäljed. Auto salongis on näha, et süütelukk on lõhutud. Tunnistaja V K ütluste kohaselt nad transportisid seda paati sõidukiga. Ta mäletab, et tegemist oli Transporteriga. D. G tuli sellega. Tal pole aimugi, kas see oli tema oma. Tal ei olnud teada, et G on selline auto. Ta ei oska öelda, kas D. G on üldse kunagi auto olnud. Nad viisid selle paadi ühte kohta, kust hiljem see kaduma läks. Kohus hinnates eeltoodud tõendeid kogumis leiab, et kohtule esitatud tõenditega ei leidnud tõendamist see, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. Mõistmaks süüdistatava süüdi asja omavolilises kasutamises peab tõendatud olema see, et süüdistatav teadis, et tegemist on võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega. Tunnistaja V K ütluste kohaselt polnud tal aimugi, kas sõiduk, millega D. G kohale tuli, oli tema oma. Nimetatud tunnistaja ütlustest ei tulene see, et tema või teised varguse toimepanijad oleksid olnud teadlikud sellest, et D. G kasutab võõrast autot omavoliliselt. Samuti ei selgu ühestki kohtule esitatud tõendist see, et süüdistatav Sergei 10 Jegorov oleks olnud sellest teadlik. Süüdistatav on andnud ütlused, mille kohaselt G pidi sõidukit toimetama, siis paate tõstma ja ära viima, kuid ta ei tea, mis seal täpsemalt toimus. Nimetatud ütlustest on võimalik järeldada, et paadi varguses oli jaotatud kaastäideviijate vahel ülesanded ning G pidi sõiduki toimetama, kuid nendest ütlustest ei nähtu, et süüdistatav Sergei Jegorov oleks olnud teadlik sellest, et G pidi seda tegema auto omaniku või valdaja loata. KrMS § 7 lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks ning seetõttu tuleb Sergei Jegorov mõista õigeks selles talle inkrimineeritavas kuriteos.  Sõiduauto Volkswagen Transporter (reg nr xxx) kasutamine ööl vastu 02.03.2015 Süüdistatav Sergei Jegorov ennast süüdi ei tunnistanud talle inkrimineeritavas kuriteos. Tema ütluste kohaselt ta magas M juures välja ja siis läks D V juurde, oli tema juures kogu päeva. Viimane tegi remonti kodus ja ta aitas. Sõiduautot ta ei näinud, kuid neil on väike linn ja kõikidele teada, millist sõidukit ärandati, sest külajutud levivad kiiresti. Ta ei oska täpsemalt öelda, kes rääkis, kuid oli suur selts. Ta ütles, et selles oli G , K , G , V – ühesõnaga oli tegemist suure seltsiga. Kustkohast seda ärandati ta ei tea. Hiljem öeldi, et see sai leitud – ei mäleta tänava nime. Ühesõnaga see sõitis puule otsa. Neil on olemas üks tänav Kajaka, mida nimetatakse Rubljovkaks ja kogu see Rubljovka selle kohta rääkis. Tuli meelde, et G hooples, et ta sõitis politseitöötajate eest sõiduautoga ära ja need politseiametnikud ei tabanud teda. Kannatanu OÜ G seaduslik esindaja A G ütluste kohaselt, mille tegelikkusele vastavuses pole kohtul alust kahelda ja mille kohaselt oli auto omal kohal 28.02.2016 ja ta avastas varguse 03.03.
2. Auto seisis xxx maja juures S . Talle helistati politseist ja öeldi, et auto on leitud ja seisab tollipunktis Narvas. Autol oli süütelukk katki, kaitseraud oli ka katkine. Rohkem midagi katki ei olnud, pärast avastasid, et autodokumendid, mis olid sõidukis, on kaduma läinud. Kannatanu seadusliku esindaja ütlustega on kooskõlas sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 6-14), mille kohaselt sündmuskoha vaatluse objekt on Volkswagen Transporter (reg nr xxx). Juhiukse lukul on näha murdmisriista jäljed. Auto salongis on näha, et süütelukk on lõhutud. Tunnistaja V K ütluste kohaselt nad transportisid seda paati sõidukiga. Ta mäletab, et tegemist oli Transporteriga. D. G tuli sellega. Tal pole aimugi, kas see oli tema oma. Tal ei olnud teada, et G on selline auto. Ta ei oska öelda, kas D. G on üldse kunagi auto olnud. Nad viisid selle paadi ühte kohta, kust hiljem see kaduma läks. Kannatanu V K on andnud toime pandud kuriteo kohta ütlused, mille tegelikkusele vastavuses pole kohtul alust kahelda ja mille kohaselt kuulub talle krunt nr xxx AÜ-s S S . Vargus pandi toime
3. veebruarist 2015 vastu 1-st märtsi. 28-l kui ta ära läks sealt, siis ta käis kasse söötmas ja järgmine päev kui läks, siis oli vana ahi ära varastatud. Selle ahju maksumus oli mitte midagi, see kuulus ära viskamisele. Tal oli seina sees selline auk ja see oli küprokiga kinni pandud, ta plekki ei jõudnud veel välja poole panna. Sinna soojakusse oli selle augu kaudu sisenetud. Veel varastati kaks bensiinisaagi maksumusega 50 eurot ja 30 eurot; höövel 50 eurot, kirves 10 eurot, trellid maksumusega 30 eurot. Ta sai kõik asjad, mis talt varastati, politseis tagasi. Varastatud asjade üldmaksumuseks on 225 eurot. Kohus hinnates eeltoodud tõendeid kogumis leiab, et kohtule esitatud tõenditega ei leidnud tõendamist see, et süüdistatav pani toime süüdistuses toodud ajal talle inkrimineeritava kuriteo, kuna eelnevalt kohus leidis, et tõendatud pole see, et ööl vastu 02.03.2015 toimus S aiandusühistust S aianduskrundilt nr xxx varguse toimepanemine ja ükski kohtule esitatud tõend ei tõenda ka seda, 11 et sellel kuupäeval oleks süüdistatav kasutanud omavoliliselt mootorsõidukit Volkswagen Transporter (reg nr xxx). Seega tuleb Sergei Jegorov mõista õigeks talle inkrimineeritavas kuriteos. Sergei Jegorov süüdistatuna

§ 200

lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises Süüdistatav Sergei Jegorov ennast süüdi ei tunnistanud talle inkrimineeritavas kuriteos. Ta on andnud nimetatud kuriteoepisoodi kohta ütlused, mille kohaselt

1. märtsil vastu
2. märtsi tarvitas ta alkoholi venna juures. Ta ei mäleta, mida nad tähistasid, kuid jõid. Ta magas nende juures pool päeva, siis väljus tänavale, et küsida suitsu, sest suits oli otsas. Ta kohtas seda seltsi, milles olid M G , V K , V , G ja teisi ei mäleta – tegemist oli suure seltsiga. Ta oli kogu aeg purjus ja kõike ei jätnud meelde. Ta võttis neilt sigareti, läks venna juurde, sest tol ajal oli ta venna juures. Õhtul aga leppisid nad kokku, kavatsesid minna Narva tööle. Ehitusele pakuti tööd abitöölisena ja nemad just vajasid tööd. Sel õhtul käis ta G kodus. Ta tuli viimase juurde, nad leppisid konkreetses ajas kokku. Nad käisid tema juures arvatavasti pool kaheksa või kaheksa. M. G ütles, et olgu ta helistab talle. Ta lahkus, läks venna juurde, et olla seal. Nad jõid õlut, siis helistas G ja ta tuli tema juurde ehk trepikoja juures seisid juba G , V , veel kaks noormeest, kelle nimesid ta ei mäleta. Ta läks trepist üles G juurde. Seal olid G , K ja mõned tüdrukud. Nad läksid trepist alla kolmekesi: tema, G ja K ja kogu selle seltsiga läksid poodi ja võtsid õllet. Nad ostsid õlled ja läksid Araxise juurde. Seal poisid hakkasid nalja pärast viskama suusamütse. Tema käe pihta tabas müts, kuid selle andis ta ära. Tema ja D V jäid Araxesi juurde. Kogu see selts läks edasi. Tema ja D läksid poodi õlle järele. Pärast helistati D ja paluti, et ta tuleks M G trepikoja juurde. D läks koju, tema aga läks G trepikoja juurde, mis asus lähedal. Nad jooksid trepist alla kui ta oli juba trepikoja juures, sest teda paluti selle kohta ning ta ootas. Jooksevad kott käes, kõik toimus kiiresti, jooksevad G koju, ta siseneb. Ta läks trepist ülesse koju koos M G ja K , kuna nad panid asjad kokku, sest oli kokkulepe, et nad lähevad tööle. Nad panid asjad kokku, läksid trepist alla, seal juba sõiduauto ootas. Ta istus koos nendega, sest nad juba üürisid korteri välja ööpäevaks ja ta hakkas nendega koos sõitma. Nad tulid Narva. Ta ei mäleta, kes täpselt, kas G või K läks baari ja ostis sealt õlut. Nad seisid jõid ja siis läksid mingisse korterisse, mille kohta tema arusaama järgi sai teada, et eelnevalt üüris M G . Seal nad tarvitasid alkoholi. Seejärel läksid nad K riidu, sest viimane kihutas teda nendele kuritegudele, kuid ta keeldus ja pidutses nende kulul. Siis olles purjus lõi K talle ja toimiku materjalide vahel peavad olema pildid ja et edaspidi ei toimuks kaklust lahkus ta sealt korterist. V ja G arutasid, et K tõttu kaotasid nad raha seal. K aga osutas tema peale. Selle põhjal pani K talle sinika ja ta lahkus korterist, et kaklust ei toimuks. Ta on seletanud, et seetõttu ta pidutses nende kulul, kuid kõikidest tegemistest, mida nemad pakkusid, on ta loobunud. Kõike pakkus K , kuid tema ei ole kohalik. Kohta, kust saab midagi, nimetas G . Teda kutsuti, kuid ta keeldus, sest vabanes alles
3. veebruaril ning ei tahtnud sekkuda kuskile ega vajanud midagi. Kohus leiab, et süüdistatav Sergei Jegorov on andnud tegelikkusele mittevastavad ütlused, sest tema ütlused on vastuolus tunnistaja V K ütlustega, kes on süüdi mõistetud selle kuriteo toimepanemises ja ka tunnistaja V G ütlustega, kelle ütluste tegelikkusele vastavuses pole kohtul alust kahelda. Lisaks pole kohtu hinnangul Sergei Jegorovi ütlused eluliselt usutavad selles osas, et pärast röövimise toimepanemist olles kriminaalasja materjalide kohaselt saanud väärtuslikke vallasasju ja raha kutsus M G ta Narva kaasa, et asuda Narvas ehitustöid tegema. Nimetatu on vastuolus ka tunnistaja A M ütlustega, mille kohaselt M G teatas talle teise põhjuse Narva sõitmiseks. Nimelt oli M G isa rahulolematu seoses tema korteri kasutamisega. Seega kohus leiab, et süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemine on tõendatud tunnistaja V K ütlustega, mis on kohtu hinnangul usaldusväärsed ja mille kohaselt pani ta toime kuriteo S. K suhtes, kes töötas pandimajas xxx, 02.03.2015.a Sillamäe linnas, tänavat ei tea. 12 Tunnistaja pani selle kuriteo toime koos M. G ja S. Jegoroviga. S. Jegorovi all ta mõtleb süüdistatavat, kes viibib kohtusaalis. Oli puhkepäev, nad tarvitasid alkoholi, kõne alla tuli jutt raha kohta, et on raha vaja jne. M ja Jegorov käisid poes alkoholi järel, seejärel hakkas Jegorov rääkima pandimajast. Algul keeldusid, et ei lähe seda kuritegu toime panema. Pärast aga tarvitasid alkoholi ja siis unustasid. Jegorov ütles, et ta teab kõike ja et olles vangis ta juba arutas plaani selle kohta. See plaan nägi välja, et röövida pandimaja ja kõik. Nad ei arutanud seda, kes mida teeb, kõik see toimus spontaanselt. Kui nad jõid M juures, siis Jegorov ütles, et tal on mõtted jne. M. G juures, kui nad arutasid seda plaani pandimaja osas, ei olnud peale tema, G ja Jegorovi veel isikuid. Tema ja M ei kasutanud pandimaja töötaja suhtes vägivalda, Jegorovi kohta ei osa ta öelda, sest viimane jäi sinna kui nad jooksid minema. Jegorov hoidis kinni, nemad aga olid seal sees, kus istub see müüja. Jegorovil oli gaasiballoon kaasas, mida ta kasutas pandimaja töötaja suhtes. Kui nad läksid pandimajja nende näod olid kaetud. Nad said pandimajast mõne rahasumma ja teatud mobiiltelefonide koguse. Raha nad algul jagasid, siis aga kulutasid. Mobiiltelefonid aga võeti neilt kinnipidamisel. Pärast pandimaja röövimist läksid nad M juurde, tagasi sinna, kus nad varem olid. Nad ei jäänud sinna. Sama päeva õhtul sõitsid Narva minema tema, Jegorov ja G ning lisaks olid nendega ka tüdrukud. Need tüdrukud olid ka eelnevalt G korteris. M üüris Narvas korteri ja hommikul peeti neid seal kinni. Nad läksid Narva M autoga. See tegu on ammu toime pandud, üksikasjad võisid meelest ära minna. Kohtu hinnangut selle kohta, et tunnistaja V K ütlused vastavad tegelikkusele kinnitab ka ütluste ja olustiku seostamise protokoll 21.05.2015 (tl 198-201), kust nähtub, et tunnistaja on järjepidevalt andnud ühesuguseid ütluseid toime pandud röövimise kohta. Nimetatud protokolli kohaselt ütluste seostamisest osavõtjad sõitsid kahtlustatava V K juhatusel, tema kaitsja Andrei Matvejevi osavõtul välja Sillamäel aadressil Ak. Pavlovi 4 asuva Sillamäe politseijaoskonna juurest ning sõitsid aadressil Viru puiestee 2 asuva hoone parempoolse otsaseina juurde, kus kahtlustatav V K väljus, läks äärmise parempoolse otsaseina juurde ning sellele osutades teatas, et nimelt selle ukse juurde tuli ta 02.03.2015.a õhtusel ajal koos M G ja Sergei Jegoroviga. Seejärel avas kahtlustatav V K antud ukse, läks mööda treppi alla ja osutades radiaatorile selgitas, et nimelt selle radiaatori vastas koputas M G metallist esemega, et äratada pandimaja töötaja tähelepanu. Seejärel läks kahtlustatav V K veel ühe trepisüviku võrra allapoole ja osutades antud ruumi nurgale, selgitas, et nimelt selles ruumis hoidis Sergei Jegorov kinni pandimaja töötajat, sulgedes tal suu, et ta ei karjuks. Vastavalt V K poolt teatatule sai ta nimelt siin võtmed (ei mäleta, kelle käest) ning läinud nendega trepist üles, sulges algul välimise sissepääsu ukse. Seejärel läks kahtlustatav V K uksest läbi ning pööranud paremale sattus aknakesega välisukse juurde. Osutades sellele uksele selgitas kahtlustatav V K , et nimelt selle ukse avas ta võtmega, sisenes koos M G . Edasi avas V K ukse, sisenes ja osutades vasakul pool asuvale riiulile teatas, et nimelt sellelt riiulilt võttis ta mõned mobiiltelefonid ja karpides telefonid. Seejärel sõitsid ütluste soetamises osalenud tagasi politseijaoskonda, kus koostati käesolev protokoll. Seda, et süüdistatav Sergei Jegorov osales talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises tõendavad ka tunnistaja V G (endine V) ütlused, mille tegelikkusele vastavuses pole kohtul alust kahelda, kuna need on kooskõlas teiste kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega. Tema ütluste kohaselt kuulis ta, et K, Jegorov ja G rääkisid röövimisest. Nad rääkisid sellest, kuidas nad hakkavad pandimaja röövima. Nad arutasid, kes mida hakkab tegema. Nendest kolmest oli asja korraldaja Jegorov. Nad ei leppinud kokku kindlat päeva, millal röövimine toimub. Nad rääkisid kuskil turul asuvast pandimajast, ta ei tea selle nime. Pärast arutasid nad seda, mida on ära teinud. Kuznetsov pidi elektrišokeriga vastuvõtjat lööma. G pidi võtma raha ja kulda. Jegorov seisis sissevõi väljapääsul. See korter, kus jutt toimus, oli M G isa oma. See asub xxx. Kui ta kuulis seda juttu, 13 siis olid seal tema, K, Jegorov, G ja veel oli kaks neidu O ja M. See kohtumine oli 01.03 või 02.03.
4. Ta jättis selle kuupäeva nii hästi meelde seoses pandimajaga, sest nad läksid sinna. Ta peab Jegorovit korraldajaks, kuna ta rääkis, kes ja mida teeb. Pärast sõitsid Narva ära kõik, kes olid korteris. See oli umbes kl 21:00 läbi. Roolis oli meesterahvas, ta ei tunne teda, nägi esimest korda. See oli eakas mees. Nad tulid korterisse Narvas, mida üüriti ööpäevaks. Nad olid Narvas korteris viiekesi. M lahkus. Järgmisel hommikul tuli kohale politsei, kes pidas kõiki kinni: K, Golubevi, teda ja O. Selleks ajaks ei olnud juba Jegorovit. Ta nägi enne seda viimati Jegorovit öösel. Ta teab, et pandimaja rööviti, kuna Jegorov, G ja K tulid punase kotiga. Punases kotis olid telefonid, raha, fotoaparaat. Need asjad jäidki nende juurde, nad võtsid asjad Narva. Seda, et ka Sergei Jegorov osales röövimise toimepanemises tõendab ka äratundmiseks esitamise protokoll (tl 68- 71) 04.03.2015, kus kahtlustatav V V tundis äratundmiseks esitatud isikute fotodelt ära näojoonte: nimelt silmade, nina kuju järgi noormehe numbri all 3 kui Sergei, kellega M G ja V K plaanisid xxx röövida 01.03.2015 S asuvat pandimaja. Ära on tuntud Sergei Jegorov. Ka kannatanu S K ütlused tõendavad seda, et Sergei Jegorov pani toime süüdistuses toodud ajal ja kohas talle inkrimineeritava kuriteo. Nimetatud kannatanu ütluste kohaselt toimus röövimine 02.03.
5. aastal pandimajas aadressil xxx umbes kella 20-st kuni 21-ni õhtul. Kannatanu oli tööl, oli tema töövahetus. Kuna nende pandimajas puudub WC ruum, siis käivad nad naabermajas, mis asub Maxima pool. Ta väljus töökohalt ja lukustas ust. Väljudes panevad nad signalisatsiooni alla ja panevad ukse lukku. Sellel ajal kui ta pani signalisatsiooni alla tungiti talle kallale tagant. Algul tungis tagant üks isik, võttis tal kaelast tagant kinni ja hoidis. Seejärel jooksis veel üks isik juurde, kes pani nende turvakaamera, mis asus koridoris, alla poole. Alguses oli neid isikuid kaks, hiljem aga oli veel üks isik, kes oli nende eesruumi ukse taga. Üks isik hoidis teda kaelast kinni, teine otsis ta läbi ja kolmas pritsis gaasiga tema silmadesse ja selle juures istus ta põrandal. See isik, kes teda kaelast hoidis, sisuliselt muud ei teinud, kuid selle juures ta on karjunud, sest emotsionaalselt suhtus sellesse. Kogu selle aja vältel löödi teda ja pritsiti gaasiga. Isik, kes teda hoidis kinni, ainult hoidis. Eelneva ülekuulamise aegadel ta ütles, et kui politsei tuli kohale, ta ütles, et talle tundus, et tegemist oli tema hea tuttavaga. Kõige jõhkram isik, kelle nimi oli hiljem öeldud, oli Jegorov, kes lõi teda kõige rohkem ja talle tundus tol ajal, et see isik oli lühikest kasvu. Häälest tal oli tunda, et kõik olid noored poisid. Kui kaks isikut lukustasid keskust, jooksid nad vahetult pandimajja. Ta ei näinud, mida nad seal tegid, sest ta ise oli eesruumis, kus kolmas isik hoidis teda kinni. Kannatanu käes oli häirenupp, kuid mingisuguse põhjuse pärast ehk juhuslikult ei hakanud see nupp tööle, kuid ta on seda kogu aeg vajutanud. Kolmas isik, kes hoidis teda kinni, nägi, et kannatanu võttis selle välja ja ei teadnud, mida tuleb teha. Kannatanu vajutas nuppu, kinnihoidja nägi seda ja karjus siis neile kahele, et kohe saabub politsei. Siis nad jooksid välja. S. Jegorov oli väga jõhker. Ta lõi, hüvastijätuks lõi ka. Politseis on ta öelnud, et kaks isikut olid ühe kasvuga ja kolmas oli väiksema kasvuga ja tegemist oli kõige jõhkrama isikuga, keda kannatanu tunneb. Algul tegutsesid isikud korraga, üks hoidis kannatanut, teine oli siis ukse juures ja ta ei oska öelda, kumb neist kes oli, kuid kõige väiksema kasvuga isik oli kõige jõhkram. See isik, kes teda kinni hoidis, oli keskmist kasvu, ta ei mõõtnud ju teda. Tema arvates ei olnud S. Jegorov see, kes teda kinni hoidis. Ta ei näinud nende isikute nägusid, sest neil olid ees maskid suu ja silmade avadega. Kannatanu ütluste kohaselt oli pandimajas pärast röövimist kadunud: Samsunug N7100 IMEI kood 356261056831157 (150 eurot); mobiiltelefon Nokia 309, IMEI kood 352841056283162, see on töötelefon (kannatanu ei tea maksumust); mobiiltelefon Samsung I9300, IMEI kood 358018054729025, need on klientide telefonid, mis on panditud (140 eurot). Mobiiltelefon Samsung I9100 IMEI kood 352605052516663 (100 eurot); mobiiltelefon Samsung S5360 IMEI 14 kood 357649048790417 (10 eurot); mobiiltelefon Sony Ericsson E15I IMEI kood 358452044803840 (25 eurot); mobiiltelefon LG KP500 IMEI kood 359131036492635 (20 eurot); fotoaparaat NIKON L27 (30 eurot) ja sularaha summas 1540 eurot. Järgmisel päeval toimus meil revisjon ja tuvastati kõik need esemed. Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitab isiku läbivaatuse protokoll 02.03.2015 (tl 24-25), mille kohaselt läbivaatusega tuvastati S K tervisekahjustused näo piirkonnas. Hematoom silma piirkonnas, naha kriimustus kaelal. Tulenevalt kannatanu S K ütlustest ei olnud tema arvates see isik, kes teda kinni hoidis Sergei Jegorov. Samas tunnistaja V K ütluste kohaselt oli isikuks, kes kannatanut kinni hoidis just Sergei Jegorov. Kohus leiab, et nimetatud tunnistaja ja kannatanu ütlustes ei esine vastuolu, mis annaks aluse pidada nende ütluseid ebausaldusväärseks ning mitte kooskõlas olevaks, kuna kannatanu ütlustest tuleneb ka see, et tegemist on ainult tema oletusega, kuna ta ei näinud nende isikute nägusid, sest neil olid ees maskid suu ja silmade avadega. Kohus leiab, et tunnistaja Vitali Kuznetsovi ütlustega on tõendatud, milline oli süüdistatava Sergei Jegorovi roll grupiviisilise röövimise toimepanemises vastavalt ühisele teoplaanile. Kannatanu S K ütlustega haakuvad kannatanu O I ütlused, mille tegelikkusele vastavuses pole kohtul samuti alust kahelda. Nimetatud ütluste kohaselt S K helistas talle ja karjus nii õudsalt torusse, et teda rööviti. Kui ta kohale jõudis, siis juba töötas politseigrupp ja ei tohtinud seal midagi puutuda ja ta nägi S , kellel oli nägu nii sinine, et õudne. S selgitas, et kolm isikut tungisid sisse, üks nendest hoidis teda kinni ja kaks lõid ja lisas ka, et üks väiksemat kasvu oli nii jõhker ega saanud aru toimunust ka. See oli 02.03.2015, S helistas talle 20:30 õhtul, täpsemalt kellaaega ei tea. Pandimajast olid kadunud sularaha, mobiiltelefonid ja üks fotoaparaat. Ka tunnistaja O K ütlused, mis haakuvad eeltoodud tõenditega, on kohtu hinnangul usaldusväärsed ja tõendavad seda, et Sergei Jegorov pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. Nimelt tema ütluste kohaselt enamus osa 2015.a märtsis toimunud röövimisest S pandimajas ei ole talle teada, sest mõned päevad enne seda lahkus ta Sillamäelt, sest läks oma noormehega – V K riidu. Ta kohtus nendega ainult
6. märtsil kella 23.00 paiku õhtul. Ta kohtus M G, K V, Sergei Jegoroviga, M R , V G baari Imbise juures. Pärast seda kui kohtas neid kuulis ta, et neil tekkisid mobiiltelefonid ja raha ning need olid pandimajast. Nende all mõtleb ta G, K ja Jegorovit. Ta teab, et need olid pandimajast, sest kuulis nende jutust, kui nad tegid suitsu ja ta oli koridoris. Nad rääkisid, et nad kaotasid palju raha K tõttu ja midagi kullaga seonduvat. Pärast läksid nad korterisse, mida nad üürisid ööpäevaks välja, kuid täpselt aadressi ta ei tea. See asus Narvas. Seoses röövimisega G ütles, et Jegorov pingutas üle siis kui lõi naisterahvast. G ütles kõik ühes väljaütlemises, et nad kaotasid palju raha Jegorovi tõttu ja Jegorov pingutas üle. Eeltoodud tõenditega haakuvad ka tunnistaja A G ütlused, mis on kohtu hinnangul usaldusväärsed ja mille kohaselt kuulub talle korter xxx. See korter kuulus talle ka 2015.a. Ta ei elanud selles korteris ise, ta üüris ööpäevaks välja. 2015.a märtsis üüris ta seda korterit välja heledate juustega noormehele. Ta tuli õhtul, tal oli kott ja tüdruk kaasas. Ta andis neile võtmed üle umbes kell 23:00 paiku. Tasumine lepiti kokku, et toimub sularahas. Peale nende ei olnud veel isikuid juures. Hommikul helistati ja nad leppisid kokku, et saavad linnas kokku ja et ta üürib korterit veel ööpäevaks ja kõik. Pärast seda kohe helistas talle politseitöötaja, et mitte hoiatada, et avada korteri ust ja et kiiresti korteri juurde tulla. Politsei sisenes, seal oli kaks noormeest ja neiu. Politsei võttis nad kaasa. 15 Seda, et süüdistatav täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu tõendab ka läbiotsimisprotokoll koos fototabeliga 03.03.2015 (tl 30-59), mille kohaselt läbi on vaadatud ühetoaline korter aadressil xxx ning sellest korterist leiti mobiiltelefonid ja fotoaparaat Nikon, mis rööviti 02.03.2015 xxx asuvast pandimajast. Eeltoodud tõendiga haakuvad ka tunnistaja A J ütlused (tl 1-5). Kohtu hinnangul on tegemist lubatud tõendiga, kuna tunnistaja on kinnitanud seda, et talle on selgitatud õigust mitte tunnistada enda ja oma venna Sergei Jegorovi vastu. Süüdistatava venna ütluste kohaselt 2015.a märtsikuu esimestel kuupäevadel, täpset kuupäeva ta ei mäleta, helistati talle hilja õhtul. Ta enam ei mäleta, kes helistas. Teatati, et S rööviti pandimaja. Hommikul öeldi talle juba, et selle röövimise panid toime G , st M G , G tuttav, kelle nime talle ei öeldud ja tema vend Sergei Jegorov. Paar päeva hiljem tuli vend tema juurde ja teatas, et ta peeti kinni, kuid vahi alla ei võetud. Röövimise toimepanemise üksikasju vend talle ei teatanud, kuid ka ei eitanud, et pani antud kuriteo toime. Kui tunnistaja tundis huvi, mida nad pandimajast võtsid, ütles vend, et võtsid, mida jõudsid. Rohkem ei tea ta midagi. Pärast seda elab vend tema juures xxx asuvas tema poolt üürile võetud korteris. Praktiliselt vend ainult ööbib ja käib pesemas. Millega vend õhtuti tegeleb, ta ei tea. Vend ei räägi talle, kuigi suhted on nende vahel normaalsed. Midagi sellest, et vend võttis pandimajast röövimise ajal raha, ta ei tea. Tunnistaja ei ole vennalt raha saanud. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas ka sündmuskoha vaatlusprotokoll 02.03.2015 (tl 26-29), mis kinnitab tunnistaja V K ütluste tegelikkusele vastavust ja mille kohaselt on vaatluse all pandimaja OÜ N ruum, mis paikneb aadressil xxx. Pandimaja asub kahekorruselise hoone keldriruumis. Tänavapoolne sissepääs hoonesse on varustatud klaasuksega. Vaatluse hetkel on uks avatud olekus ilma nähtavate väliste kahjustusteta. Sissepääsul viivad alla kaks trepisüvikut, mis koosnevad kaheksast ja kümnest trepiastmest, mis viivad väiksesse ristkülikukujulisse ühiskoridori, milles on kaks ust poe ruumidesse ja pandimaja ruumidesse. Poe klaasuks on kinni ja väliseid nähtavaid kahjustusi sellel ei ole. Pandimaja metalluks on avatud olekus. Vaatluse hetkel pandimaja uksel ja lukul välised kahjustused puuduvad. Ukse välisküljel on silt pandimaja tööajaga 10.00-22.
7. Pandimaja ukse vastas oleval seinal on lae all valvekaamera mulaaž, mis on vaatluse hetkel alla keeratud ning on suunatud põrandale. Seda, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo tõendab ka vaatlusprotokoll 04.03.2015 koos fototabeliga (tl 72-147), kust nähtub, et vaadeldi korterist xxx ära võetud mobiiltelefone ja V K kinnipidamisel 03.03.2015 võeti talt ära gaasiballoon. Samuti leiti kviitungi 972 koopia Sergei Jegorovi nimele telefoni Samsung S7560 IMEI-koodiga 357508062827392 viimisest tema poolt 25.02.2015 pandimajja aadressil xxx. Nimetatud kviitung suurendab kohtu veendumust selles, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo, kuna sellest nähtub, et pärast vanglast vabanemist on süüdistatav pantinud enda telefoni pandimajja, mida üldteada asjaoluna tehakse piisavate rahaliste vahendite puudumisel. Eeltoodud tõenditega haakuvad ka tunnistaja A M ütlused, mis on kohtu hinnangul usaldusväärsed ja mis tõendavad kaudselt seda, et ka Sergei Jegorov osales pandimaja röövimises. Nimetatud ütluste kohaselt tuli M G tema juurde õhtul, ta oli koos abikaasaga. Kuna ta elas naabersissekäigus, 16 siis tuli M tema juurde õhtul ja palus, et ta viiks M Narva. Viimane selgitas seda sellega, et isa ei ole rahul, et nad elavad kõik koos selles korteris, nad peavad välja kolima ja sõitma Narva. M ütles, et ei ole üksi, vaid koos oma mingi tütarlapse, mingi tuttava ja kahe noormehega ja ta maksab tee eest sinna ja tagasi. Ta mäletab, et oli kaks tütarlast ja kaks noormeest, kokku oli 5 inimest. Neil olid kotid kaasas. Varemalt oli see Võidu tänav, ei tea, mis nimega praegu, kuhu ta nad Narvas viis. Ta mäletab, et see oli umbes kl 22:
8. Ta mäletab seda sellepärast, et oli 6 inimest autos, see ei ole turvaline liikluse mõttes. See oli veebruari lõpp-märtsi algus. Ta ei tundud ega näinud pimedas neid noormehi, kes G kaasas olid. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis leidis tõendamist see, et süüdistatav Sergei Jegorov 02.03.2015 kella 20.30 paiku aadressil xxx osales röövimises, kus kannatanu S K kehalise väärkohtlemise abil, millega suruti maha tema vastupanu, võeti ära võõraid vallasasju (mobiiltelefoni, fotoaparaat, raha) ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et Sergei Jegorov pani röövimise toime kavatsetult.

§ 16

lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kohus leiab, et süüdistatav koos kaastäideviijatega kavandasid ühiselt röövimise toimepanemist, jagades ära ka ülesanded, mida keegi konkreetselt tegema peab, et saavutada soovitud eesmärk ning parandada enda majanduslikku olukorda. Ka vägivalla kasutamine oli kohtu hinnangul kooskõlastatud varasemalt, arvestades seda, et süüdistatav V K võeti ära kinnipidamisel ka gaasiballoon. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja Sergei Jegorov pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuivõrd tunnistaja V K ja kannatanu S K ütluste kohaselt pandi röövimine toime ühiselt ja kooskõlastatult, siis on tegemist röövimisega grupi poolt.

§ 21

lg 2 kohaselt kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Kohus leiab, et kõik röövimise toimepanijad lisasid tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi saavutamine. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse koosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Kaastäideviimisena on tegemist isikute puhul, kellest üks kasutab kannatanu kallal vägivalda ja teine võtab ära tema asja (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-108-13 p 6). Käesoleval juhul on tunnistaja V K ja kannatanu S K ütlustega tõendatud ka see, et kannatanu suhtes kasutatud vägivald oli ajaliselt seotud asja hõivamisega ning kuriteo toimepanijad kasutasid röövimise toimepanemisel gaasiballooni, mille puhul on tegemist relvana kasutatava muu esemega. Kohtuliku uurimise tulemusena leidis eeltoodud tõenditega tõendamist seega see, et Sergei Jegorov pani toime röövimise grupis, ta on varasemalt pannud juba toime röövimise (Viru Maakohtu 17.05.2011 otsus), see kuritegu oli toime pandud relvana kasutatava muu esemega ning sissetungimisega pandimajja, kuna sisenemine oli õigusvastane. Seega tuleb Sergei Jegorovi poolt toime pandud kuritegu kvalifitseerida

§ 200lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi.

17 Sergei Jegorov süüdistatuna

§ 349

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises Kohus leiab, et Sergei Jegorovi poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda ütlustega, mille kohaselt ta on tunnistanud ennast süüdi selles kuriteoepisoodis. Tema ütluste kohaselt oli ta kodus, vend jättis teda luku taha. Vend tahtis, et ta ei tarvitaks alkoholi. Vend elas esimesel korrusel. Aknale koputas P T , kes küsis, kas ta võib välja tulla. Ta läks aknast välja, sest uks oli lukus. Siis sai ta M tuttavaks esimest korda. P tegi ettepaneku. Ta näitas ID kaarti. Tol ajal ei olnud ta niivõrd kiilakas ja P ütles, et ta oli pildiga sarnane. Nad läksid Jõhvi. Ta tahtis selle ID-kaardi abil osta telefoni, mis maksis 120 eurot mitte rohkem. M oli nendega koos ja ta palus teda, et osta mitte kalli hinnaga, vaid head, kuid see ei õnnestunud. ID-kaart oli ära võetud ja nad lahkusid. Ta tuli müüja juurde ja ütles, et kas tohib mobiiltelefoni järelmaksuga osta. Müüja ütles jah ja küsis dokumenti. Ta esitas selle müüjale. Müüja vaatas ja ütles, et ei ole sarnane. T andis talle sõidukis selle ID-kaardi. Kui ta oleks ostnud mobiiltelefoni, siis loomulikult oleks pantinud pandimajja või kuskile. Siis oleks aidanud poisse rahaliselt ja ise oleks ka rahaga. Loomulikult seda ta ei rääkinud neile, kui see õnnestuks, siis oleks nii. Nad ei ole rääkinud selle kaardi kohta midagi täpsemalt omavahel. Eelnevalt ei olnud neil T ja Moltšanoviga juttu, kuidas seda raha jagada. Lisaks süüdistatava ütlustele tõendavad tema poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist kannatanu J G ütlused, mille kohaselt võttis süüdistatav Vjatšeslav Moltšanov talt ära 31. mail ID-kaardi ja ta ei ole ID-kaarti tagasi saanud. Talle on teada, et tema ID-kaarti on soovitud kasutada pärast seda kui see talt varastati, seda öeldi politseis hiljem. Samuti tõendavad seda, et süüdistatav kasutas J G ID-kaarti süüdistuses toodud ajal ja kohas ning süüdistuses toodud asjaoludel eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest tunnistajate P T, L R ja T V ütlused. Samuti kaassüüdistatava Vjatšeslav Moltšanovi ütlused. J G nimele välja antud ID-kaardi puhul on tegemist tähtsa isikliku dokumendiga, mida kuritarvitas Sergei Jegorov eesmärgiga liisida sülearvuti ilma kohustuseta tasuda liisingulepingu kohaseid makseid. Seega täitis süüdistatav enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu. Inkrimineeritav kuriteokoosseis eeldab tahtlust süüteokoosseisu objektiivsete asjaolude suhtes. Kohus leiab, et Sergei Jegorov tegutses kavatsetult

§ 16

lg 2 mõttes, kuna ta läks kauplusesse AS K koos Vjatšeslav Moltšanoviga kindla eesmärgiga omandada kelmusega sülearvuti, sõlmides liisingulepingu teise isiku nimelt ja vabanedes seega kohustusest hiljem selle eest tasuda. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja Sergei Jegorov pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Sergei Jegorov süüdistatuna

§ 25

lg 2 - § 209 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises Süüdistatav Sergei Jegorov ennast süüdi ei tunnistanud talle inkrimineeritavas kuriteos. Tema ütluste kohaselt oli ta kodus, vend jättis teda luku taha. Vend tahtis, et ta ei tarvitaks alkoholi. Vend elas esimesel korrusel. Aknale koputas P T , kes küsis, kas ta võib välja tulla. Ta läks aknast välja, sest uks oli lukus. Siis sai ta Moltšanoviga tuttavaks esimest korda. P tegi ettepaneku. Ta näitas ID kaarti. Tol ajal ei olnud ta niivõrd kiilakas ja P ütles, et ta oli pildiga sarnane. Nad läksid Jõhvi. 18 Ta tahtis selle ID-kaardi abil osta telefoni, mis maksis 120 eurot mitte rohkem. Moltšanov oli nendega koos ja ta palus teda, et osta mitte kalli hinnaga, vaid head, kuid see ei õnnestunud. IDkaart oli ära võetud ja nad lahkusid. Ta tuli müüja juurde ja ütles, et kas tohib mobiiltelefoni järelmaksuga osta. Müüja ütles jah ja küsis dokumenti. Ta esitas selle müüjale. Müüja vaatas ja ütles, et ei ole sarnane. T andis talle sõidukis selle ID-kaardi. Kui ta oleks ostnud mobiiltelefoni, siis loomulikult oleks pantinud pandimajja või kuskile. Siis oleks aidanud poisse rahaliselt ja ise oleks ka rahaga. Loomulikult seda ta ei rääkinud neile, kui see õnnestuks, siis oleks nii. Nad ei ole rääkinud selle kaardi kohta midagi täpsemalt omavahel. Eelnevalt ei olnud neil T ja Moltšanoviga juttu, kuidas seda raha jagada. Tema mäletamist mööda küsis ta järelmaksu ainult telefoni kohta. Arvatavasti küsis ta müüjalt ka sülearvuti kohta, ta nimetas rahasumma ja lõplikult otsustas ta ikka telefoni võtta. Taotleda tahtis ta ainult telefoni. Talle andis G kaardi P. Kohus leiab, et süüdistatav Sergei Jegorov pole andnud selles kuriteoepisoodis täielikult tegelikkusele vastavad ütlused. Tema ütluste eesmärgiks on vähendada enda süüd ning seetõttu jätab kohus need tõendikogumist välja. Kohtule annab aluse asuda seisukohale, et süüdistatava Sergei Jegorovi ütlused ei ole selles kuriteoepisoodis usaldusväärsed see, et ta on andnud diametraalselt erinevaid ütluseid selle kuriteoepisoodi kohta, oskamata usutavalt ja arusaadavalt selgitada erinevate ütluste andmise põhjuseid. Kohus rahuldas prokuröri taotluse ja KrMS § 293 lg 1 ja § 289 lg 1 alusel avaldas süüdistatava poolt kohtueelsel uurimise antud järgmised ütlused: „P ja Moltšanov tegid mulle üks kord teise ettepaneku sõita nendega Jõhvi linna ja osta sealt sülearvuti J G nimele esitades tema kaardi. Seda pakkusid mulle teha nii üks kui teine. Selle eest lubasid nad mulle 100 eurot“. Süüdistatav selgitas seda vastuolu sellega, et kohtueelsel uurimisel antud ütlused on jama. Kui ta võtab telefoni 120 euro eest, mis kasum on poistel kui annab neile 20 eurot ja endale jätab siis

1. Selle tehingu mõte, milline on. Talle ei lubatud mingit 100 eurot. Hoopis tema pidi neid aitama. Mitte neid vaid P T . Kohtule annab aluse asuda seisukohale, et süüdistatava ütlused pole usaldusväärsed ka see, et kohus rahuldas veel kahel korral süüdistatava ülekuulamisel prokuröri taotlused KrMS 289 ja § 293 lg 1 alusel avaldades süüdistatava poolt kohtueelsel uurimisel antud järgmised ütlused: 1) „Moltšanov ütles mulle, et ma ostaksin selle sülearvuti. Seejärel läksin ma kaupluse töötaja juurde ja ütlesin, et tahan osta sülearvutit järelmaksuga koos laenu vormistamisega“. Süüdistatav on selgitanud seda vastuolu kohtueelsel uurimisel ja kohtus antud ütluste vahel sellega, et ta küsis sülearvuti kohta, kuid tahtis osta telefoni. 2) „Ainuke parandus on mu ülekuulamise esimese osa juurde selles osas, et autos andis mulle G ID kaardi ei T, aga Moltšanov“. Süüdistatav on seda vastuolu kohtueelsel uurimisel ja kohtus antud ütluste vahel selgitanud sellega, et nimelt T tuli tema juurde koju ja koputas aknale, Moltšanov teda üldse ei tundnud. Ta nägi Moltšanovit tol päeval esimest korda ja kõik. T andis talle ID kaardi, kes seda jama kirjutas. T autos andis selle. Kohus leiab, et süüdistatava selgitused erinevas menetlusstaadiumis antud ütluste erinevuse kohta ei ole arusaadavad ja usutavad ning arvestades mitmete vastuolude esinemist tema kohtueelsel uurimisel ja kohtus antud ütluste vahel leiab kohus, et tema ütlused kui ebausaldusväärsed tuleb jätta tõendikogumist selles kuriteoepisoodis täielikult välja, kuna need on ka vastuolus teiste kohtu poolt usaldusväärseks peetavate tõenditega. Süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemine on tõendatud asitõendi vaatlusprotokolliga koos fototabeliga 26.08.2015 (tl 159-165), mille kohaselt CD-plaadil on 19 videofail, mille avamisel avaneb videosalvestis, millel on kujutatud K T aadressil xxx asuva kaupluse OÜ K ruum. Salvestusel on märgitud kellaaeg alates kella 15:25 ja kuupäev 31.05.20015.a. Salvestiselt on näha, kuidas Sergei Jegorov räägib kaupluse müüjaga, lähedal on ka Vjatšeslav Moltšanov, kes vaatab riiulitel asuvat kaupa. Peale seda kui Sergei Jegorov rääkis müüjaga, ta astus Vjatšeslav Moltšanovi juurde ja hakkas vaatama riiulitel olevat kaupa, kus on üles pandud silt: „parimad nutiseadmed“. Pärast seda tuli Sergei Jegorov jälle müüja juurde, samas kui Vjatšeslav Moltšanov hakkas rääkima mobiiltelefoniga. Edasi Vjatšeslav Moltšanov ja Sergei Jegorov seisid müüja lähedal ning Sergei Jegorov midagi kirjutas formaadis A4 paberi lehel letil, peale mida andis paberilehe müüjale üle. Paberilehel on kujutatud ID kaardi koopia. Seejärel tuli ka teine müüja ning kaks müüjat hakkasid vaatama arvutisse, hoides enda ees Sergei Jegorovi poolt üle antud paberilehte ja täites midagi arvutis. Sel hetkel asuvad Sergei Jegorov ja Vjatšeslav Moltšanov lähedal. Edasi hakkas müüja rääkima Sergei Jegoroviga, peale mida esmalt läks Vjatšeslav Moltšanov poest ära ja mõni aeg hiljem ka Sergei Jegorov, jättes ID-kaardi müüjate kätte. Sel hetkel on märgitud kellaaeg 15:
2. ID kaardi peal on nimi ja perekonnanimi, isikukood „J G xxxxxxxxxx, number xxxxxxxxxxx ja teised tunnused, mis on ette nähtud isikutunnistuse jaoks. Seda, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo grupis tõendavad ka tunnistaja P T ütlused (tl 193-197 ), mille kohaselt
3. aasta mai lõpus, umbes 30.
4. või 31.05.2015 hommikul kella 10 ajal tuli tema juurde koju tema tuttav Vjatšeslav Moltšanov ja küsis, kas tal pole tuttavaid, kes tahaksid teenida. Ta ütles talle, et võib-olla tema tuttav Jegorov Sergei saab millegagi aidata. Milles Moltšanov abi tahtis, ta ei teadnud. Sellesse Moltšanov teda ei pühendanud. Moltšanov palus talt vaid abi auto osas, et temal autot pole, aga vaja on sõita Jõhvi. Ta ütles Moltšanovile, et aitab. Nad läksid Moltšanoviga samal päeval Sergei Jegorovi juurde. Moltšanov rääkis millestki Jegorov Sergeiga. Ise ta vestlusest osa ei võtnud. Ta ei jälginud eriti vestlust, nii et Jegorovile Moltšanovi pakutud töö mõttest ta aru ei saanud. Jegorov oli nõus Moltšanovit aitama. Kui Moltšanov oli Jegoroviga kokku leppinud, siis leidis ta kas samal päeval või järgmisel päeval auto ja nad sõitsid Jõhvi, st tema, Moltšanov ja Jegorov. Nendega oli veel auto peremees, kuid tema andmeid ta ei mäleta, seetõttu ei tea ta, kuidas teda leida. Jõhvi jõudes läks Moltšanov koos Jegorov Sergeiga kauplusesse, mis asub keskväljaku lähedal. Tema aga jäi tänavale. Seejärel tulid Moltšanov ja Jegorov varsti tagasi ning Moltšanov hakkas Jegorovile esitama pretensioone, et too olevat käitunud nagu ohmu, et pettus tuli välja. Siis saigi ta Moltšanovilt teada, et viimasel oli kellegi noormehe Id-kaart, mille ta oli temalt justkui tagatiseks võtnud. Moltšanov leppis Jegoroviga kokku, et sõita temaga Jõhvi kauplusesse, et Jegeorov vormistaks liisinguga justkui televiisori selle noormehe nimel, esitades tolle ID-kaardi. Moltšanov nagu ta selgitas – õpetas Jegorov Sergeid, kuidas kaupluses käituda, kuidas müüja küsimustele vastata. Jegorov aga ilmselt ei suutnud müüja esitatud küsimustele vastata. Seetõttu tuli pettus välja ning Moltšanov ja Jegorov jäid kõigest ilma. Samuti sai ta teada, et Moltšanov oli lubanud Jegorovile maksta eduka ettevõtmise eest umbes 100 eurot. Seejärel sõitsid nad tagasi Sillamäele. Ise ta mingit kuritegu toime ei pannud. Kui ta oleks algusest peale teadnud, et Moltšanovil oli vaja Jegorovit kuriteo toimpanemiseks, siis oleks ta keeldunud teda aitamast nii Jegorovi leidmisel kui selles osas, et leida auto. 20 Lisaks tõendavad süüdistatava poolt grupis talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist tunnistaja L R ütlused, mille kohaselt pöördus ta kliendi poole ja viimane küsis, kas ta saab arvuti võtta liisingusse. Ta ütles kliendile, et kui dokument on kaasas, siis saab ta teha laenutaotluse. Klient andis ID-kaardi ja ta asus tegema. Talle tundus, et see inimene ei ole ikkagi päris see ja ta tegi dokumendi koopia ja palus kliendil kirjutada sinna nimi ja allkiri. Need olid küll sarnased aga mitte päris üks ühele. Siis ta politsei kodulehelt kontrollis dokumendi kehtivust ja see oli kehtiv. Kui ta hakkas seda taotlust täitma ja seal on vaja täita ka isikuandmeid ja kui küsis, mis on tema elukoht sissekirjutuse järgi, siis klient hakkas kuidagi keerutama ja ta ei tahtnud seda öelda. Ta küsis kliendilt ka teist dokumenti ja viimane ütles, et tal pole seda kaasas. Siis tuli tema kolleeg T V sinna ja ta näitas, et tema meelest on see kuidagi kahtlane ja kolleeg vaatas dokumenti ja inimest, et ei see ei ole see inimene seal. Ta küsis samuti, kas kliendil on teist dokumenti ning viimane ütles, et ei ole kaasas ja siis T ütles kohe, et aga siis nad seda taotlust ei tee ja siis klient lahkus. Dokument jäi nende kätte ja tagasi ta ei tulnud. Nad edastasid selle dokumendi kohalikule turvamehele, turvamees kutsus politsei ja andis selle edasi. Selle sündmuse ajal töötas ta xxx Jõhvi T, kaupluses K. See sündmus oli 31.05.2015 peale lõunat. Ta ei oska seda noormeest täpselt kirjeldada, aga ta oli selline noor mees ja mitte pikka kasvu, selline lühemat kasvu. Klient vaatas sülearvuteid, seal oli neid kaks tükki, üks maksis 460 eurot ja teine 600 eurot. Dokument, mis talle esitati, oli J G nimele. Tema meelest tuli see isik kauplussesse kahekesi. Ta teise inimesega ei rääkinud. Ta mäletab, et nad vaatasid koos neid arvuteid aga hiljem kui läks juba liisingu tegemiseks, siis ta juba teist inimest ei mäleta. See juhtunu jäi ka kaamerate vaatevälja. Tõenäoliselt sai see salvestus politseile edastatud. Eeltoodud tõenditega haakuvad ka tunnistaja T V ütlused, mille kohaselt 2015.a töötas ta firmas E K AS, mis asub xxx. Ta mäletab, et nende poodi sisenesid kaks noormeest, kes olid huvitatud võtta arvutit liisingusse. Nad läksid tema kolleegi, L R , juurde, et soovida liisingut. L võttis nende poolt pakutud dokumendi vastu ja vaatas, et kuidagi kahtlane tundus talle see inimene, kes andis dokumendi ja see, kes oli dokumendi peal. L R kutsus välja tema, et kas ta arvab samamoodi, et kas see inimene ühtib ikka sellega, kes on dokumendil. Talle tundus ka kahtlane ja ta hakkas küsima kontrollküsimusi, et mis aastal ta on sündinud. Isik vastas õigesti. Ta küsis kliendilt teist dokumenti ja seda tal ei olnud pakkuda ja nad lahkusid poest. Nad ootasid kuni õhtuni, et äkki nad tulevad tagasi ja annavad teise dokumendi, et äkki nad eksisid ja on ikkagi sama inimene. Inimest tagasi ei tulnud, nad kutsusid välja turvamehe ja andisid talle ID-kaardi, turvamees kutsus välja politsei ja nad kirjutasid protokolli ning andsid ID-kaardi neile üle. See sündmus toimus 31.05.
5. Seletuskirjas on kirjas, et see oli pool
6. Ta mäletab, et ID-kaardil oli J nimi, aga perekonnanimi oli vist G . Nad soovisid arvutit võtta liisingusse, mis oli 17 tolline, et eks see kusagil 500 euro kanti oli, et summat ta küll täpselt ei oska öelda. Nende poes on ka kaamera ja nende isikute tegevus jäi videosalvestisele. Ka kaassüüdistatava Vjatšeslav Moltšanovi süüd omaksvõtvad ütlused haakuvad eeltoodud tõenditega ning eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et süüdistuses toodud ajal ja kohas S. Jegorov pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamise katse tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ning eesmärk oli võtta liisingusse sülearvuti.

§ 25

lg 4 kohaselt kaastäideviimise korral algab süüteokatse hetkest, mil vähemalt üks isikutest vastavalt kokkuleppele vahetult alustab süüteo toimepanemist. Eeltoodud tõenditega on 21 tõendatud see, et süüdistatav Sergei Jegorov asus kelmust toime panema esitades selleks võõra IDkaardi müüjale. Kelmus jäi aga süüdistatavatest sõltumatute asjaolude tõttu katse staadiumisse. Kohus leiab, et Sergei Jegorov pani kelmuse katse toime kavatsetult. Sergei Jegorov seadis enda eesmärgiks kelmuse toimepanemise ja pidas võimalikuks, et tal õnnestub kelmuse teel vormistada liisnguleping sülearvuti liisimiseks. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Sergei Jegorov pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Arvestades seda, et süüdistatava poolt toime pandud kelmus jäi katse staadiumi, süüdistatav on varem toime pannud röövimise ja selle kuriteo pani ta toime grupis koos Vjatšeslav Moltšanoviga, siis tuleb tema pool toime pandud kuritegu kvalifitseerida

§ 25lg 2 - § 209 lg 2 p 1, 4 järgi.

Vjatšeslav Moltšanov süüdistatuna

§ 200

lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises Süüdistatav Vjatšeslav Moltšanov ennast süüdi ei tunnistanud talle inkrimineeritavas kuriteos. Tema ütluste kohaselt tulles oma sõbranna juurest kella 3 paiku hommikul kohtus ta J . Ta läks trepist ülesse kultuurimaja juurde, kõndides pisut edasi nägi pingil istuvat noormeest. Noormees kutsus teda. Ta läks noormehe juurde. Noormees küsis temalt raha võlgu. Ta vaatas rahakotist ja ütles, et tal on 20 eurot, mida võib laenata. Kuna ta ei tundud seda noormeest, siis küsis, mida viimane võib talle pandiks jätta ja mis ajaks ta tahab raha võtta. Noormees ütles, et hommikul ehk kella kümneni, siis helistab ja tagastab. Ta ütles noormehele, et jätku dokumendid ja telefon pandiks. Ta kirjutas noormehele oma telefoninumbri paberilehele, mille rebis suitsupaki küljest ära või veel mujalt, jättis raha ja läks koju. Telefon oli Sony Ixperia, väärtusega 200 euro kandis. Peale telefoni ja dokumendi ta muud midagi talt pandiks ei võtnud. Noormees andis ID kaardi koos rahakotiga, milles olid kaardid. Vaadates noormest nägi ta tema nägu üsna hästi, mingeid vigastusi ei olnud. Rohkem ei näinudki seda noormeest. Tundus justkui tavapärane korralik noormees, oli juba pisut purjus, enamat ei ole öelda. Tal ei ole hetkel meeles, kas noormees selgitas, miks tal on vaja seda 20 eurot, võib olla seletas, võib olla mitte. Järgmise päeva hommikul ei helistanud G kokku lepitud ajal. Peale kella 10 umbes kell 11 paiku läks ta pandimajja ja pantis seal telefoni. Ta pantis telefoni enda nimele. Ta tunnistab seda, et oleks võinud veel natuke aega oodata. Samuti võis ta teda leida, sest tegemist on väikse linnaga. Ta tunnistab, et on süüdi omastamises. G osas muud tegevust ei teinud. G sõnadest oli arusaadav, et tal oli kahju rohkem sellest, et ta jäi telefonist ilma. Pärast politseis toimunud ülekuulamist sai ta aru, et oleks parem kui kõik tagastada G , et see asi ei läheks edasi. Ta kirjutas G , leides viimase Facebookist ja kirjutas, et on valmis tagastama talle kõik, kuna telefon ei olnud enam tema käes, siis kirjutas, et on valmis talle raha tagasi andma, et G poleks pretensioone. Ta ei tahtnud suruda talle peale ega ähvardada. Ta sai aru lihtsalt nii, et G süüdistab teda selles, mida ta ei ole toime pannud. Ta otsustas, et räägib G Facebooki kaudu ja siis lähevad teineteisest lahku nii öelda rahus. 22 Kohus leiab, et süüdistatav Vjatšeslav Moltšanov tunnistades ennast süüdi kannatanu J G vara omastamises pole andnud täielikult tegelikkusele vastavad ütlused. Kohtule annab aluse asuda sellisele seisukohale see, et tema ütlused ei haaku teiste kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega ning lisaks leiab kohus ka, et süüdistatava ütlused pole eluliselt usutavad, arvestades seda, et kannatanult võeti ära kõik väärtuslikud esemed, sh mobiiltelefon maksumusega 200 eurot, kui laenusummaks oli 20 eurot ning süüdistatav ei mäleta, mis põhjusel kannatanul öisel ajal oli vaja raha laenata võõralt inimeselt. Süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemine süüdistuses toodud ajal ja kohas on kohtu hinnangul tõendatud kannatanu J G ütlustega, mille tegelikkusele vastavuses pole kohtul alust kahelda, kuna need haakuvad ka teiste tõenditega. Nimetatud ütluste kohaselt röövimine toimus

1. mail kell 3 öösel Kultuurimaja juures, Kesk ja Kalda tänavate vahel Sillamäe linnas. Ta läks koju, läks trepiastmetest ülesse ja üleval nägi Moltšanovit, kes pritsis pipragaasi balloonist talle näkku. Hakkas asjade vahelt otsima midagi väärtuslikku. Kannatanu hakkas osutama vastupanu, süüdistatav lasi veel korra. Ta üritas ära põgeneda ja siis lõi ta elektrišokkeriga kaela ja pärast seda võttis esemeid ära: telefoni, pangakaardid, ID-kaardi, pääsuloa. Dokumendid olid jopes. Telefon oli kas jope või pükste taskus, täpsemalt ei mäleta. Ostuajal maksis telefon 600 eurot, ID-kaart 25 eurot. Ülejäänu osas ei mäleta ta. Ta veel unustas öelda, et lisaks võttis süüdistatav ära JBL kõrvaklapid. Kõrvaklappide maksumuseks oli 20 eurot. Kui ta praegu vaatab süüdistatavat Moltšanovit, siis ta saab kinnitada, et tegemist on sama isikuga, kes teda tol õhtul röövis. Ta oskab seda öelda välimuse, kasvu, hääle järgi. Pärast gaasiballooni kasutamist on ta näinud nädala jooksul tänasest halvemini. Pärast elektrišokkeri kasutamist oli tal halb enesetunne ja kõrge vererõhk 3-4 päeva järjest. 3 tundi enne röövimist jõi kannatanu ära kaks õllepudelit. Sellel ajal oli ta enamasti väsinud ja väga tahtis koju saada. Pärast seda, kui süüdistatav lasi gaasi välja, siis hakkas asju otsima ning ütles kannatanule: „Anna siia seda, mis sul on“. Süüdistatav võttis ise need asjad. Ta vabatahtlikult midagi ei andnud. Süüdistatav kui oli asjad kätte saanud jooksis minema. Kannatanu jäi asfaldile lebama pärast elektrišokkeri kasutamist seni kuni tuli inimeste grupp juurde. Tal on raske vastata mitu inimest seal oli, kuid häältest oli kuulda 2-3 isikut. Algul need isikud küsisid, mis juhtus ja seejärel aitasid kannatanul koju jõuda. Pärast seda sündmust kirjutas Moltšanov talle Facebookis 28.08.2015 vabandused ja et neil toimub vastastamine. Süüdistatav tahtis leppida temaga kokku ja ära lahendada kui seda on võimalik. Ta oli valmis andma kogu kahju ära ja isegi oli valmis ka notari juures tegema kokkulepet. Kõike seda selleks, et tal kasvab tütar ja on rase abikaasa ning kui teda pannakse kinni, siis ta ei hüvita kahju. Kohus rahuldas kaitsja taotluse KrMS § 289 lg 1 alusel ning avaldas kannatanu poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused kaitsja poolt taotletud ulatuses kontrollimaks kannatanu ütluste usaldusväärsust. Kohtueelsel uurimisel on kannatanu andnud järgmised ütlused: „„30.05.2015 umbes kella kolme ajal liikusin ma üksi mööda tänavat. Kultuurimaja juures tuli minu juurde mulle tuttav noormees V D , umbes 33-aastane. Kuna V on kaksikvend J, siis võis see ka J olla, kuid tõenäoliselt oli see minu arvates just V . V elab maja xxx, kolmas trepikoda, spordikompleksi poolt, viies korrus, kolmas korter. V olid jalas teksad ja seljas tume jope. Teretasin teda ja tema teretas vastu. Siis valas ta mulle balloonist gaasi näkku. Tundsin seejärel põletust silmades ja ninas ega saanud silmi lahti. V ütles, et „mis sul siin on?“ ja hakkas mind läbi otsima. Hakkasin vastu ja proovisin ära joosta. Tegin mõned sammud, tundsin elektrišokkeri lööki kaelal, kukkusin selle tõttu, kuid teadvust ei kaotanud. Kui ma olin pikali võeti minult ära telefon Sony Xperia 21, must korpus, numbriga, telefonil on all osas kriimustused, maksumus 600 eurot, mälukaardiga“. Kannatanu selgitas vastuolusid kohtmenetluses antud ütluste ja kohtueelsel uurimisel antud ütluste vahel sellega, et kuupäeva kohta, kas 30-l või 31-l, võib-olla jättis kahe silma vahele. V. D nime 23 kohta võib ta öelda, et sel päeval, kui ta nägi teda, mõtles, et tõepoolest on viimasega tegemist. Hääl oli väga sarnane ja välimuse järgi ka. Hiljem aga kohtueelses menetluses osutas ta Moltšanovile, sest tal oli samasugune hääl ja välimus ning viimane kirjutas talle Facebookis ja tema käes oli telefon. Ta tunneb vendasid D umbes 7 aastat. Avalduse koostamisel oli ta jätkuvalt šokis ja teda kiirustati ka. Kui see sündmus toimus oli pisut pime, kuid hakkas juba valgeks minema. Selle isiku näojooned olid talle näha, kuid ta võis seda hinnata ainult enne gaasiga pritsimist ehk väga kiiresti. Tal tuli meelde ka, et sõites Tallinnast Sillamäele nägi ta D ka bussis. Enne seda ei näinud ta seda isikut 3-4 aastat. Ta jõudis järeldusele, et tegemist on siiski Moltšanovi mitte aga D kohtueelses menetluses. Menetleja ei veennud teda, kuid kõik tõendid tõendasid, et tegemist oli Moltšanoviga. Menetleja ütles ise ka, et tõepoolest on sarnased näojooned ja tema hinnangul ka hääletoon. Kohus hinnates kannatanu selgitusi leiab, et kannatanu on arusaadavalt ja usutavalt selgitanud erinevusi enda kohtueelsel uurimisel antud ütluste ja kohtus antud ütluste vahel ning ei esine selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse pidada tema kohtuistungil antud ütluseid ebausaldusväärseteks. Üldteada asjaoluna leidub inimesi, kes on välimuselt ja hääle poolest sarnased ning arvestades seda, et kannatanu nägi öisel ajal röövijat lühikese aja jooksul, siis on erinevused tema kohtueelsel uurimisel ja kohtus antud ütluste vahel röövija isiku kohta selgitatavad inimliku eksimusena. Kannatanu ütluste tegelikkusele vastavust selles osas, et toimus röövimine ja mitte omastamine tõendab ka isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga 30.05.2015 (tl 149-153), mille kohaselt on 30.05.2015 teostatud J G läbivaatus. Isikul visuaalselt näha vigastused kaela peal. Kaela peal on punast värvi kriimustused. Samuti isikul on vigastused kätel. Vasakul käel on kaks kriimustust. Parem käsi visuaalselt suurendatud ja peopesal on kaks kriimustust. Seda, et süüdistatav ja mitte V. D pani toime süüdistuses toodud ajal ja kohas kannatanu röövimise tõendavad ka väljatrükid Facebookist (tl 154-158), mille kohaselt on süüdistatav 28.08.2015 kell 19:02 kirjutanud järgmise teksti: „J tere… see on slava see kelle kohta sa avalduse kirjutasid ANNA MULLE ANDEKS … meil tuleb reedel vastastamine … tahan sinuga kokku leppida ja lahendada kõik sõbralikult kui see on võimalik … olen valmis sulle ära andma kogu kahju ja võib notari juures koostada allkirja … saa ise aru mul kasvab tütar ja naine jäi rasedaks no mitte kuidagi ei tohi ma vanglasse … aga see sõltub meie vastastamisest … vabanda mind veel kord … kirjuta kui läbi loed palun sind väga.“28.08.2015 kell 19:24 on süüdistatav kirjutanud kannatanule: „no ja kui mind kinni pannaksegi kuidas ma sulle kahju tagasi annan?! J palun lepime kokku palun sind!!!“. 31.08.2015 kell 7:00 on süüdistatav kirjutanud kannatanule: „jura räägime miks vaikida … nagunii on probleem vaja kuidagi lahendada … ma tahan seda kõike kuidagi heaks teha …“. Seda, et süüdistatav Vjatšeslav Moltšanov pani toime talle inkrimineeritava kuriteo tõendab ka laenulepingu koopa (tl 148), mille kohaselt 30.05.2015 sõlmitud OÜ N ja Vjatšeslav Moltšanovi vahel leping, kus pantija pantis järgmise vara – Sony C6903 –
2. Nimetatud telefoni pantimist tõendavad ka tunnistaja N M ütlused, kes käis politseis ja andis üle dokumendid, millest nähtub, et telefoni pantis süüdistatav. Eeltoodud kannatanu ütlustega on kooskõlas ka tunnistaja E F ütlused, mis on kohtu hinnangul usaldusväärsed ja mis haakuvad kannatanu ütlustega, kuid ei haaku süüdistatava ütlustega. Nimetatud ütluste kohaselt 2015.a mais jalutasid nad koos sõpradega pargis Sillamäel ja siis sai ta 24 ühe poisiga kokku, kes oli pingil istumas. Tal olid silmad punased, sest keegi lasi pipragaasi ja sisuliselt saatsid nad ta koju ja kõik. Noormees ei suutnud silmi lahti teha ja tal justkui hing jäi kinni. See noormees ütles lõpus enda nime, ta jättis enda kontaktandmed ja siis ta vaatas sotsiaalvõrgustikust, et noormehe nimi on J . Oli tema ja tema sõber D L . Noormees selgitas, et temalt võeti ära telefon. Noormees oli šokis. Ta ei mäleta täpselt mida, kuid telefon oli ära võetud kindlasti. Järgmisel päeval kirjutas see noormees talle ja ütles, et kõik on korras, kõik on hästi ja tänas. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis leidis tõendamist see, et süüdistatav Vjatšeslav Moltšanov 30.05.2015 kella 03.00 paiku aadressil xxx pani toime röövimise, kuna kannatanu J G kehalise väärkohtlemise abil, millega suruti maha tema vastupanu, võeti kannatanult ära võõrad vallasasjad: mobiiltelefon Sony Xperia koos mälukaardiga, rahakott, milles olid ID-kaart, pangakaardid ja JBL kõrvaklapid ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et Vjatšeslav Moltšanov pani röövimise toime kavatsetult.

§ 16

lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kohus leiab, et süüdistatav seadis endale eesmärgiks röövimise toimepanemise, arvestades tal öisel ajal kaasas olnud gaasiballooni ja elektrišokkerit ning teadis, et nimetatud esemete abil on tal võimalik see tegu toime panna. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja Vjatšeslav Moltšanov pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Käesoleval juhul on kannatanu J G ütlustega tõendatud ka see, et kannatanu suhtes kasutatud vägivald oli ajaliselt seotud asjade hõivamisega ning süüdistatav kasutas röövimise toimepanemisel nii gaasiballooni kui ka elektrišokkerit. Nimetatud esemete puhul on tegemist relvana kasutatavate muude esemetega. Kohtuliku uurimise tulemusena leidis eeltoodud tõenditega tõendamist seega see, et Vjatšeslav Moltšanov pani toime röövimise, ta on varasemalt pannud toime väljapressimise (Viru Maakohtu 10.06.2009 otsus), see kuritegu oli toime pandud relvana kasutatava muu esemega. Seega tuleb Vjatšeslav Moltšanovi poolt toime pandud kuritegu kvalifitseerida

§ 200lg 2 p 4, 8, järgi.

Vjatšeslav Moltšanov toimepanemises süüdistatuna

§ 349

järgi kvalifitseeritava kuriteo Kohus leiab, et Vjatšeslav Moltšanovi poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda ütlustega, mille kohaselt ta on tunnistanud ennast süüdi selles kuriteoepisoodis. Süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist tõendavad ka kannatanu J G ütlused, mille kohaselt võttis süüdistatav talt ära 31. mail ID-kaardi ja ta ei ole ID-kaarti tagasi 25 saanud. Talle on teada, et tema ID-kaarti on soovitud kasutada pärast seda kui see talt varastati, seda öeldi politseis hiljem. Samuti tõendavad seda, et süüdistatav kasutas J G ID-kaarti süüdistuses toodud ajal ja kohas ning süüdistuses toodud asjaoludel eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest tunnistajate P T , L R ja T V ütlused. Juri Grigorjevi nimele välja antud ID- kaardi puhul on tegemist tähtsa isikliku dokumendiga, mida kuritarvitasid süüdistatavad eesmärgiga saada sülearvuti ilma kohustuseta tasuda liisingulepingust tulenevaid makseid. Seega täitis süüdistatav enda tegevusega tall inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu. Inkrimineeritav kuriteokoosseis eeldab tahtlust süüteokoosseisu objektiivsete asjaolude suhtes. Kohus leiab, et Vjatšeslav Moltšanov tegutses kavatsetult

§ 16

lg 2 mõttes, kuna ta läks kauplusesse AS K koos Sergei Jegoroviga kindla eesmärgiga omandada kelmusega sülearvuti, sõlmides liisingulepingu teise isiku nimelt ja kohustuseta hiljem selle eest tasuda. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja Vjatšeslav Moltšanov pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Vjatšeslav Moltšanov süüdistatuna

§ 25

lg 2 - § 209 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises Kohus leiab, et Vjatšeslav Moltšanovi poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda ütlustega, mille kohaselt ta on tunnistanud ennast süüdi selles kuriteoepisoodis. Tema ütluste kohaselt soovis ta järelmaksuga võtta sülearvutit. Ta tuli oma sõbra T juurde ja ütles talle, kust ja kuidas, et mida juhtus öösel ja kust tekkis see kaart. Ta selle aja jooksul soovitakski isikut Jegorovit, kelle juures on nad käinud. Ta soovitas Jegorovit, et tundub, et sarnane ID-kaardil oleva isikuga. P leidis sõiduauto ja kõik koos läksid J K poodi, mis asub Vabaduse väljakul. Ta läks koos Jegoroviga poodi, vaatas ja valis endale sülearvuti. Sergei käis seal ei tea mida vaatamas. Ta näitas Jegorovile sülearvutit ja läks eemale, seisis eemal. Nad ei saanud seda sülearvutit järelmaksuga kätte, sest müüjad kahtlustasid, et Jegorovile ei kuulu see ID kaart. Arvatavasti öeldi Jegorovile, et ta vaatab sülearvuti välja ja siis tuleb taotleda. Täpsemalt ta ei mäleta. Vist seda ütleski või midagi taolist ütleski. Ta oleks Sergei Jegorovile võib olla pakkunud telefoni, mida viimane tahtis sealt osta. ID kaardi plaanid olid tema algatusega. Kauba valimise osas näitas ta Jegorovile sülearvutit, mida soovis. Edasi ta ei tea, läks eemale. Jegorov oli nõus sülearvuti taotlemisega. Kui ta läks lepingut taotlema, siis oli nõus. Süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemine on tõendatud ka asitõendi vaatlusprotokolliga koos fototabeliga 26.08.2015 (tl 159-165). Seda, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo grupis tõendavad ka tunnistaja Pavel Terentjevi ütlused (tl 193-197 ) ja ka tunnistaja L R ning T V ütlused, mis on omavahel kooskõlas ja mille tegelikkusele vastavuses pole kohtul alust kahelda. 26 Kohus leiab, et Vjatšeslav Moltšanov pani kelmuse katse toime kavatsetult, kuna ta seadis endale eesmärgiks kelmuse toimepanemise ja pidas võimalikuks, et tal õnnestub kelmuse teel koos Sergei Jegoroviga sõlmida liisinguleping sülearvuti liisimiseks. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Vjatšeslav Moltšanov pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Arvestades seda, et süüdistatava poolt toime pandud kelmus jäi temast sõltumatul põhjusel katse staadiumi, süüdistatav on varem toime pannud röövimise ja selle kuriteo pani ta toime grupis koos Sergei Jegoroviga, siis tuleb tema pool toime pandud kuritegu kvalifitseerida

§ 25lg 2 - § 209 lg 2 p 1, 4 järgi.

IV Kohtu seisukoht karistuse osas Tulenevalt

§-st 56 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus peab süüdistatavatele karistuse mõistmisel vajalikuks juhtida ka tähelepanu Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-10-09 väljendatud seisukohale, et kuigi kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest ja esitama vastavalt KrMS § 312 p-le 5 mõistetava karistuse kohta põhistused, on sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Süüdistatavad on toime pannud tahtlikult ja süüvõimelistena neile inkrimineeritavad kuriteod. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka süüdistatavate varasemat karistatust ning ka süüdistatavate süü astet kuritegude toimepanemisel, mis kohtu hinnangul mh sõltub süüdistatavate rollist grupiviisiliste kuritegude toimepanemisel. Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Sisuliselt tähendab see isiku suhtes teatud prognoosotsuse tegemist – kohus usub, et isik ei pane enam toime uusi õigusrikkumisi, mis võimaldabki jätta mõistetud karistuse täitmisele pööramata. 27

§ 63

lg 1 järgi kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Süüdistatavale Sergei Jegorovile mõistetav karistus Süüdistatavale karistust mõistes ei esine ei karistust kergendavaid ega ka raskendavaid asjaolusid. Arvestades seda, et süüdistatav ei tööta, teda on juba varasemalt karistatud reaalse vabaduskaotusega, siis kohus ei pea võimalikuks karistada teda kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistusega, arvestades karistuse eripreventiivset eesmärki.

§ 199

lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus leiab, et arvestades süüdistatava süü suurust on põhjendatud karistada Sergei Jegorovit vangistusega alla keskmäära, s.o 1 aasta pikkuse vangistusega.

§ 200

lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse kolmekuni viieteistaastase vangistusega. Kohus leiab, et põhjendatud on arvestades süüdistatava süü suurust, mida suurendavad röövimise kvalifikatsioonid, karistada teda vangistusega alla keskmäära, s.o vangistusega 6 aastat.

§ 349

ja § 209 lg 2 p 1, 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest karistatakse

§ 63lg 1 kohaldades ühe- kuni viieaastase vangistusega.

Kohus leiab, et põhjendatud on karistada süüdistatavat alammäära lähedase karistusega, s.o 1 aasta ja 1 kuu pikkuse vangistusega, arvestades ka seda, et kuritegu jäi katse staadiumi, mis vähendab süüdistatava süüd. Vastavalt

§ 64

lg 1, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, peab kohus põhjendatuks mõista Sergei Jegorovile liitkaristuseks 6 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 03.03.2015 kuni 05.03.2015, mis nähtub isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (tl 60-67), s.o 3 päeva ning mõista lõplikuks karistuseks 5 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Süüdistatavale Vjatšeslav Moltšanovile mõistetav karistus Süüdistatav ei tööta ametlikult ning teda on varasemalt karistatud reaalse vabaduskaotusega ning seega karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades ei ole võimalik karistada teda kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistusega. Kohus leiab, et süüdistatavale karistust mõistes ei esine karistust raskendavaid asjaolusid ning kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna süüdistatava poolt süü tunnistamist süüdistuses

§ 349

ja

209 lg 2 p 1, 4 - § 25 lg 2 järgi.

§ 200

lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse kolme- kuni viieteistaastase vangistusega. 28 Kohus leiab, arvestades süüdistatava süü suurust, mida suurendavad röövimise kvalifikatsioonid, et põhjendatud on teda karistada vangistusega alla keskmäära, s.o 4 aasta pikkuse vangistusega.

§ 349

ja § 209 lg 2 p 1, 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest karistatakse

§ 63lg 1 kohaldades ühe- kuni viieaastase vangistusega.

Kohus leiab, et arvestades süüdistatava süü suurust, karistust kergendavat asjaolu ja karistuse mõistmise eesmärke on põhjendatud karistada teda vangistusega alammääras 1 aasta. Vastavalt

§ 64

lg-le 1, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, peab kohus põhjendatuks mõista Vjatšeslav Moltšanovile liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Süüdistatavale Vjatšeslav Moltšanovile karistust mõistes tuleb

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liita mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 28.06.2016 kohtuotsusega mõistetud karistusega – 4 kuud vangistust ning lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega peab kohus põhjendatuks mõista Vjatšeslav Moltšanovile liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KrMS § 414 lg 1 kohaselt teatab maakohus süüdistatavatele kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse nad peavad karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks süüdistatavate vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetud ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse. V Tsiviilhagi KrMS § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 p 2 kohaselt võib isik, kellele on kuriteoga tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju, esitada kriminaalmenetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist maa- või linnakohtus tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 127 lg 1 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 alusel isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 alusel hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. (lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. (lg 3). VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Süüdistusakti kohaselt on kriminaalasjas esitatud üks tsiviilhagi: kannatanu J G on esitanud tsiviilhagi 680, 92 euro väljamõistmiseks. 29 Süüdistatav Vjatšeslav Moltšanov ja tema kaitsja ei ole kohtumenetluse käigus tsiviilhagi osas mingeid vastuväiteid esitanud ning ta võttis tsiviilhagi õigeks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg-st 4 järeldub, et kostja õigeksvõtt ei ole kohtule siduv üksnes abielu- või põlvnemisasjas või asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Eeltoodust tulenevalt on kohus seotud kostja õigeksvõtuga ning rahuldab kannatanu J G poolt esitatud hagiavalduse täies ulatuses mõistes Vjatšeslav Moltšanovilt välja kuriteoga tekitatud kahju kannatanu J G kasuks 680, 92 eurot. VI Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas olevad asitõendid, milleks on CD-plaadid, tuleb jätta kriminaalasja juurde. VII Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetutelt välja mõista kohtukulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel kuulub Sergei Jegorovilt väljamõistmisele sundraha esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 1175 eurot , milline summa vastab 2,5 kuupalga alammäärale. Kohus leiab, et Vjatšeslav Moltšanov tuleb vabastada sundraha 1175 eurot tasumisest osaliselt, kuna talle karistust mõistes tuleb moodustada liitkaristus

§ 65

lg 1 alusel ning Viru Maakohtu Narva kohtumaja 28.06.2016 kohtuotsusega mõisteti talt välja sundraha 645 eurot ning nimetatut arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud mõista talt välja sundrahana 530 eurot. Kohus peab tulenevalt KrMS §-st 175 lg 1 p 4 põhjendatuks välja mõista süüdistatavalt Sergei Jegorovilt ka määratud kaitsjale väljamakstava tasu kaitsja Igor Belugini poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 916, 20 eurot, kaitsja Igor Belugini poolt 19.12.2016 eelistungil osutatud õigusabi eest 312 eurot, kaitsja Igor Belugini poolt 19.01.2017 eelistungil osutatud õigusabi eest 24 eurot ja kaitsja Igor Belugini poolt 16.06.2017 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 1008 eurot. Arvestades seda, et süüdistatavat Sergei Jegorovit kokku süüdistati seitsmes erinevas kuriteoepisoodis ning kohus leidis, et põhjendatud on tema süüdimõistmine neljas kuriteoepisoodis, siis seda tuleb arvestada ka süüdistatavalt õigusabikulude väljamõistmisel. Käesoleval juhul pole võimalik kindlaks teha, milline süüdistatavale õigusabi osutamise kulu on tekkinud konkreetses kuriteoepisoodis osutatud õigusabiga seoses ning sellest tulenevalt loeb kohus põhjendatuks asuda seisukohale, et kõikides kuriteoepisoodides osutatud õigusabi kulu on 30 võrdne. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et osutatud õigusabi kogukulust 2260, 20 eurost tuleb seoses Sergei Jegorovi osalise õigeksmõistmisega jätta riigi kanda 968,70 eurot. Tulenevalt KrMS §-st 175 lg 1 p 4 tuleb süüdistatav Vjatšeslav Moltšanovilt välja mõista riigituludesse kaitsja Tatjana Massalina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 168 eurot, kaitsja Tatjana Massalina poolt 19.12.2016 eelistungil osutatud õigusabi eest 312 eurot, kaitsja Tatjana Massalina poolt 16.06.2017 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 960 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades menetluskulude kogusummat, määrab kohus, et süüdistatavatel on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul. Sõrmejäljeekspertiisi (ekspertiisiakt nr 15E-SS0056) kulu summas 663 eurot jätta riigi kanda, kuna see ekspertiisiakt ei oma käesolevas kriminaalasjas tõenduslikku tähendust. Otsuse tegemisel juhindub kohus ülaltoodust ja KrMS §-dest 311-315. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Eesistuja kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Kool Rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Dmitry Zavjortkin Rahvakohtunik Tartu Ringkonnakohus 10.novembril 2017.a o t s u s t a s : 1. Jätta Viru Maakohtu 11. augusti 2017 otsus muutmata ning apellatsioonid rahuldamata. 2. Määrata Advokaadibüroole Lillo&Lõhmus (Narva osakond) vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugini poolt süüdistatav Sergei Jegorovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 288 eurot, sealhulgas käibemaks 48 eurot. 3. Välja mõista Sergei Jegorovilt menetluskulu 288 eurot Eesti Vabariigi kasuks kaitsjale makstud tasu katteks. 4. Sergei Jegorovilt väljamõistetud summa 288 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest kohtuotsusele lisatud makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Viru MK 11.08.2017 kohtuotsus nr 1-16-4268 jõustus 07.02.2018 Riigikohtu määrusega. 31