Obsah (9)

§ 121§ 63§ 274§ 200§ 213§ 120§ 64§ 75§ 76

1 Kriminaalasi nr 1-16-3585 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. mai 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-3585 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enj

§ 121

lg 2 p 3 ja § 119 lg 1 järgi.

§ 63

lg 1 alusel, arvestades raskema sanktsiooni määra

§ 121lg 2 p 3 järgi, mõisteti 2 talle karistuseks 3 aastat vangistust.

Etkar Tammekivi tunnistati süüdi

§ 274

lg 2 p 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust, tunnistati süüdi

§ 200

lg 2 p 4,8 järgi ning talle mõisteti karistuseks 6 aastat vangistust, tunnistati süüdi

§ 213

lg 2 p 1 - § 25 lg 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust, tunnistati süüdi

§ 120

lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti talle liitkaristuseks 7 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati Etkar Tammekivile mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 2 aasta 4 kuu võrra, mõistes talle karistuseks 4 aastat 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 21.11.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 10 korral ning reaalset vangistust kannab ta viiendat korda. Isik on sooritanud väga erinevat laadi kuritegusid: röövimised, vargused, ähvardamine, aidsi nakatumise ohtu seadmine, narkootikumide tarvitamine vanglas, võimuesindaja solvamine ja vägivalla toimepanemisega ähvardamine, kehaline väärkohtlemine, arvutikelmus, kelmus. Praegune kuritegu on raske tervisekahjustuse tekitamine ettevaatamatusest, kehaline väärkohtlemine, ähvardamine, röövimine, vägivald võimuesindaja vastu. Soodusteguriks enamuse kuritegude puhul on alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Kuritegude toimepanemise põhjuseks on enamasti majandusliku kasu saamise soov. Isik võib sooritada kuritegusid täiesti impulsiivselt ja hetketuju ajel. Vangistuses on kinnipeetav läbinud sõltuvusteemalise programmi Eluviisitreening ning temaga on läbi viidud psühholoogiline vestlus ühiskonnas aktsepteeritud väärtushinnangutest. Samuti on ta olnud hõivatud majandustöödel koristajana alates 17.10.
2. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 5 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 2 aastat 2 kuud vangistust. Enne vangistust elas kinnipeetav üksinda aadressil xxxx. Peale vabanemist soovib ta elama asuda aadressile xxxx. Elukoht on garanteeritud ja vastab elektroonilise valve tingimustele. Kinnipeetav omandas põhihariduse vanglas. Vangistuse ajal 2013.a lõpetas ta B2-taseme riigikeele õpingud. Ta valdab riigikeelt suhtlustasandil. Eelmise vangistuse ajal alustas ta keevitaja eriala õpinguid, kuid loobus õppest. Isiku käitumisraskused avaldusid juba 11-12 aastaselt, kui ta hakkas tarvitama narkootikume. Esimest korda sai ta kriminaalkorras karistada 16-aastaselt. Enne vangistust puudus isikul kindel sissetulek, ta tegi harva juhutöid. Toimetulekut mõjutasid võlad ja narkootikumide tarvitamine. Kinnipeetav on korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil, mis näitab puudulikku majandusliku toimetuleku oskust. Isikul on tasumata võlanõudeid 19218,43 eurot. Väidetavalt maksis ta vabaduses olles nõudeid. Peale viimast vanglast vabanemist asutas ta 2014.a viimistlustöödega tegeleva ettevõtte xxxx. Oli tellimusi ja ka tööd ning majanduslikke muresid polnud. Samas viimane kuritegu on ka röövimine. Peale vabanemist asub kinnipeetav tööle xxxx. Isiku lähisuhtevõrgustikku kuuluvad ema, isa ja õde. Suhted lähedastega on head, üksteisele helistatakse. Enamus isikuid, kellega kinnipeetav suhtleb, on kriminaalkorras karistatud. Ta on korduvalt sooritanud kuritegusid grupis, mis näitab, et on teiste poolt mõjutatav. Riskivale elustiilile viitavad korduvad kuri- ja väärteod, samuti käitumiskontrolli ajal väärtegude toimepanemine ja registreerimistele mitteilmumine. Praeguse kuriteo üks episoode oli elukaaslase kehaline väärkohtlemine. Kinnipeetava sõnul on tänaseks nende suhe lõppenud ja omavahel ei suhelda. Isik väidab, et probleeme seoses alkoholi kuritarvitamisega tal ei ole ja ühtegi kuritegu ta alkoholijoobes sooritanud ei ole. Samas nähtub viimasest kohtuotsusest, et ta sooritas osa vägivallakuritegusid alkoholijoobes. Alkoholisõltuvust diagnoositud ei ole. Vanglas 3 on diagnoositud narkosõltuvus. Kinnipeetav on läbinud sõltuvusele suunatud tugigrupi Convictus 2011.a ja Eluviisitreeningu 2014.a. Aastal 2008 läbis ta ka kohtu poolt määratud narkovõõrutuskuuri. Kinnipeetav mõistab, et narkootikumide tarvitamise ja tema poolt sooritatud kuritegude vahel on otsene seos. Mõned praeguse kuriteoga seotud vägivaldsed episoodid on sooritatud narkojoobes olles. Isik on tarvitanud paljusid erinevaid aineid. Põhiliseks aineks oli fentanüül, mida ta süstis enne vangistust 2015.a igapäevaselt. Kinnipeetaval on diagnoositud mitmed kroonilised haigused ja psühhiaatrilised probleemid ning ta saab ravi. Isik on olnud varem ning on ka praegu vangistuses agressiivne ja impulsiivne. Viimase kuriteo üks episoode on politseiniku löömine. Isik ei ole teinud enda varasemast käitumisest järeldusi ning kordab oma vigu. Probleemide ilmnedes võib tarvitada narkootikume ja enda tahtmise saavutamiseks võib kasutada vägivalda. Kinnipeetav saab aru, et kõik tema mured on seotud narkootikumide tarvitamisega, kuid sellest loobumiseks ei ole ta senini midagi ette võtnud. Kuritegelikule teele asus isik alaealisena. Korduv karistatus viitab kriminaalsetele hoiakutele. Kinnipeetav on korduvalt sooritanud kuritegusid ametiisikute suhtes. Vabaduses rikkus ta kriminaalhoolduse tingimusi. Ta on hoidnud kõrvale kohtumäärusega määratud kohustuste täitmisest. Isiku suhtes on kohaldatud VangS § 69 sätteid seoses kambrikaaslasel avastatud vigastustega. 14.02.2018 on alustatud kriminaalmenetlus

§ 121lg 1 tunnustel.

Samuti on kinnipeetav solvanud ametnikku, millega seoses on alustatud väärteomenetlust. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 73%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 69%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust (väga kõrge risk) ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Juhul kui kohus peab otstarbekaks Etkar Tammekivi tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata käitumiskontrolli pikkuseks 24 kuud alates vanglast vabastamisest ning katseaja pikkuseks kandmata karistuse osa kuni 21.07.2020. Vangla teeb ettepaneku määrata Etkar Tammekivile käitumiskontrolli ajaks

§ 75

lg 2 p 2,21,4,7,8,9 sätestatud kohustused ning elektroonilise valve pikkuseks määrata 4 kuud. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et rahvastikuregistri andmetel sündis Etkar Tammekivi xxxx, rahvuselt on ta eestlane, Eesti kodakondsusega ja vallaline. Rahvastikuregistri andmetel on isikul põhiharidus. Kinnipeetava ema G T sõnul elab ta koos mehe V T xxxx üürikorteris ja enda juurde ei saa nad poega elama võtta. Nad elavad kahekesi. Tervisega tekkisid probleemid 3 aastat tagasi ning ta on xxxx ja vaevalt kõnnib. Kinnipeetava isa on pensionil, kuhu ta läks xxxx kaevandusest xxxx. Ema pension on väike ja ta ei tahtnud summat nimetadagi. Isa pension on xxxx eurot. Isa ei ole poega vanglas vaatamas käinud, ema käis viimati 3 aastat tagasi enne xxxx. Ema sõnul tahavad nad peagi teise kohta kolida, et ta saaks esimeselt korruselt iseseisvalt õues käia. Ema sõnade kohaselt teab ta, et pojal oli xxxx enne vanglasse minekut elukaaslane, kuid nime ta ei tea. Ühiseid lapsi neil ei olnud. Ema sõnul õppis poeg Kohtla-Järve Vahtra põhikoolis, kus omandas põhihariduse. Enne vangistust tarvitas ta narkootikume. Taotluse andmetel on Etkar Tammekivi vabanemise järgseks elukohaks xxxx. Vestluses 26.01.2018 andis sotsiaaltöötaja R K nõusoleku selle kohta, et Etkar Tammekivil on võimalik peale vabanemist sinna elama asuda. Talle eraldatakse üks lukustatav tuba suurusega umbes 12 m2. Seal on tema jaoks ühiskasutuses ka puhkeruum, pesuruum ja köök. Isikuga sõlmitakse tähtajaline majutusteenuste leping pikkusega 6 kuud, erandkorras 12 kuuks. Kohustuseks on sisekorraeeskirjade täitmine. Kohapeal teostatakse pistelist kontrolli sõltuvust tekitavate ainete tarvitamise suhtes. Xxxx kindlustab ööpäevaringse elamise. Telefonivestluses xxxx juhatuse liikme S P selgus, et nad pakuvad kinnipeetavale tööd xxxx minimaalse kuupalgaga, kuna esialgu on tööle võtmisel vaja Etkar Tammekivi tööks välja õpetada. Ettevõte ehitab maju ja hiljem võidakse pakkuda ka suuremat palka. Isa ja ema suhtlevad pojaga telefoni teel, olles moraalselt nõus teda toetama. Võimalusel on talle raha, umbes 50 eurot, üle kandnud. Etkar Tammekivi tegusid iseloomustab vägivaldsus ning oskamatus oma emotsioonidega toime tulla. 4 Isik ei pea vajalikuks oma käitumist piirata ja seda just eelkõige alkoholijoobes olles. Kinnipeetav on olnud varem kriminaalhooldusel, kuid rikkus kontrollnõudeid ja karistus pöörati täitmisele. Kuritegusid toime pannes kordab isik oma vigu ega mõtle oma tegude tagajärgedele. Alkohol ja narkootikumid on elustiili osa. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Etkar Tammekivi tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg kuni 21.07.2020 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll kuni 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Etkar Tammekivile

§ 75lg 2 p 2,21,4,7,8,9 sätestatud kohustused.

17.04.2018 edastas Viru Vangla kohtule õiendi, millest nähtub, et Viru Vangla koostas kinnipeetava Etkar Tammekivi kohta 05.03.2018 iseloomustuse, milles on märgitud, et isik on vangistuses viibinud 5 korda. Viru Vangla täpsustab, et kinnipeetav on vanglas neljandat korda, aga ühel korral on olnud arvel kriminaalhoolduses. Etkar Tammekivi kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta saab eesti keelest aru. Ta läheb elama xxxx ja hakkab sealt tööl käima. Töökoht asub xxxx, nad praegu remondivad xxxx. Tema probleemiks on narkootikumid. Nende tarvitamisest vabanemiseks on olemas grupid, ta hakkab nendes osalema ja kui vangla pakkus elektroonilise valve pikkuseks 4 kuud, siis ta ise tahab, et pandaks 8 kuud. Ta on valmis kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi täitma, kui kohus ta vabastab. Tema suhtes VangS § 69 ei kehti, sest see asi lahendati juba ära. Vanemad tal külas ei käi, kuna tervis ei luba, ema on halvatud. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Etkar Tammekivi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Etkar Tammekivi ennetähtaegset vabastamist.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Etkar Tammekivi ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Karistusregistrist nähtuvalt on isikut kriminaalkorras karistatud 10 korral, reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav on sooritanud väga erinevat laadi kuritegusid, mille toimepanemise soodusteguriteks oli alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Vanglas on isikul diagnoositud narkosõltuvus, mistõttu võib narkootikumide tarvitamise jätkamist pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Lisaks on isik korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil, mis näitab tema puudulikku majandusliku toimetuleku oskust. Kinnipeetaval on tasumata võlanõudeid 19218,43 euro ulatuses. Isikul on vabanemisel küll olemas töökoht xxxx, kuid tema majanduslikku toimetulekut võivad siiski mõjutada võlad ja sõltuvusainete tarvitamine. Peale viimast vanglast vabanemist oli tal olemas töökoht, kui ta asutas viimistlustöödega tegeleva ettevõtte xxxx ning majanduslikke muresid tal väidetavalt ei olnud. Ometi nähtub viimasest kohtuotsusest, et sellele vaatamata pani kinnipeetav toime röövimise. Enamus isikuid, kellega kinnipeetav suhtleb, on kriminaalkorras karistatud ning 5 arvestades, et ta on korduvalt sooritanud kuritegusid grupis, võib järeldada, et isik on teiste poolt mõjutatav. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Lisaks sellele nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et 14.02.2018 on tema suhtes alustatud kriminaalmenetlus

§ 121lg 1 tunnustel.

Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et isik on varasemalt olnud allutatud kriminaalhooldusele, kuid ta rikkus kontrollnõudeid ning karistus pöörati täitmisele. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral suudab järgida kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning edukalt läbida talle määratava katseaja. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et Etkar Tammekivi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole käesoleval hetkel põhjendatud. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et vangistuses on ta olnud hõivatud majandustöödel, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning osalenud psühholoogilises vestluses ühiskonnas aktsepteeritud väärtushinnangutest. Samuti selle, et tema suhted lähedastega on head ning vabanemisel on tal olemas elukoht Aktiviseerimiskeskuses Tulevik ja töökoht. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik