Obsah (8)

§ 367§ 163§ 657§ 654§ 652§ 173§ 171§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing Otsuse kuupäev 30.04.2018, Tallinn Kohtuasja number 2-17-729 Kohtuasi XX hagi If P&

) §-ga 367 palus hageja 5 074 euro tasumisega viivitamise tõttu kostjalt välja mõista viivis alates 12.07.

1. Muude kulude puhul sattus kostja viivitusse alates hagi esitamisest 14.01.2017, millest alates palus hageja arvestada viivist seadusjärgses määras. Kostja vastuväited
2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja kirjeldatud liiklusõnnetus toimus 22.03.2016 kella 21.40 paiku ja selle põhjustas hageja, kes ei veendunud Männiliiva tänavalt ristmikule välja sõites oma tegevuse ohutuses, mistõttu sõitis otsa Ehitajate teel liikunud sõidueesõigust omavale sõidukile Honda. Ehitajate tee ja Männiliiva tänava ristumisala ei saanud lugeda ristmikuks, vaid Männiliiva tänavat tuli lugeda teega külgnevale alale juurdesõiduteeks. Nimelt oli alale sõites näha, et tegu on tupikuga ja liikleja tajus, et sõidab hoonestatud kinnistule. Seega põhjustas kahju hageja, mistõttu hüvitas kostja Honda omanikule kahju. Eelnevale lisaks ei saanud hageja sõidukile tekkinud kahju olla 5 000 eurot. Hageja esitatud hindamiseaktis välja toodud sõiduki väärtust väidetavalt tõstvad teostatud remonttööd olid tegelikult osa sõiduki tavapärasest hooldusest. Samas jättis ekspert sõiduki väärtuse hindamisel tähelepanu pööramata sõiduki läbisõidule (läbisõit lähenes 400 000 km-le). Eelnevale lisaks ei olnud praegusel juhul põhjendatud arvestada sõiduki väärtuse kindlakstegemisel teiste riikide müügikuulutustega, sest Eesti turul oli sarnaseid sõidukeid piisavalt. Arvestades avariiliste sõidukite müügipraktikat, oli avariilise sõiduki turuväärtus vähemalt 1 500 eurot, sest sõidukil oli palju terveid detaile. Lisaks tuli väärtuse kindlakstegemisel arvestada sellega, et hageja sõiduk oli osalenud vähemalt viies liiklusõnnetuses. Hageja sõiduki kindlustusjuhtumi eelne väärtus oli 3 500 eurot ja kindlustusjuhtumi järgne väärtus 1 500 eurot. Seega kuuluks hagi rahuldamise korral hagejale hüvitamisele 2 000 eurot. Maakohtu otsus
3. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja sõiduki hävimisega tekkinud kahju 4 000 eurot, kahju suuruse kindlakstegemise ja nõude esitamisega seotud kulu 262 eurot ja tasu puksiirabi eest 74 eurot, s.o kokku 4 336 eurot. Samuti mõistis kohus välja sissenõutavaks muutunud viivise 165,7 eurot ja alates 14.01.2017 viivise seadusjärgses määras 4 074 eurolt kuni selle tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 3 908,3 eurot. Menetluskulud jättis kohus 81% ulatuses kostja kanda ja 19% ulatuses hageja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1 909 eurot ja hagejalt kostja kasuks 133,1 eurot. 3 Poolte vahel puudus vaidlus selles, et Tallinnas Männiliiva 9 juures toimus 22.03.2016 kell 21.40 liiklusõnnetus, kus põrkasid kokku hageja juhitud Audi ja YY juhitud Honda. Hageja esitas kostjale kahju hüvitamise nõude ja kostja keeldus kahju hüvitamisest 08.09.
4. Pooled vaidlesid selle üle, kummal liiklusõnnetuses osalenud juhul oli kohustus teed anda ja kui suur sõiduki kahju hagejale tekkis. Vaidluse lahendamiseks tuli välja selgitada, kas Männiliiva tänavat sai lugeda teega külgnevaks alaks või tuli Männiliiva tänava ja Ehitajate tee ristumisala lugeda ristmikuks. Kohus oli veendumusel, et liiklusõnnetuse sündmuskoht Männiliiva tänava ja Ehitajate tee ristumisala oli ristmik. Männiliiva tänava nimi oli määratud Tallinna Linnavalitsuse 11.11.2009 määrusega nr 82, kusjuures tänav algas Ehitajate teelt Ehitajate tee 2 kinnistu kõrvalt ja lõppes Ehitajate teel Ehitajate tee 8/12 kinnistu kõrval. Samuti kinnitas Maanteeameti ametnik, et Männiliiva tänavat ei saanud lugeda teega külgnevaks alaks ja teede ristumiskohta tuli lugeda ristmikuks. Männiliiva tänavale sisenemisel paiknev tupiku märk ja tänava alguses olevad väravapostid ei andnud alust asuda seisukohale, et tegemist oli juurdesõiduteega teega külgnevale alale. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli nimetatud ristmik reguleerimata LS § 2 p 68 tähenduses, s.t puudus foor või „Anna teed“ märk. Kuivõrd hageja juhitud Audi liikus Ehitajate tee suunas ja paiknes Ehitajate teel liikuva Honda suhtes paremal, oli LS § 17 lg 5 p 5 kohaselt tee andmise kohustus Honda juhil. Seega rikkus Honda juht LS § 17 lg 5 p-s 5 sätestatud tee andmise kohustust ja vastutas hagejale põhjustatud liikluskahju eest. Vastavalt LKindlS §-le 12 ja § 23 lg-le 1 võib hageja esitada hagi otse kindlustusandja vastu ja kindlustusandja kohustub hüvitama kindlustatud isiku (Honda juhi) asemel hagejale kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärjel. Kahju suuruse vähendamiseks alused puudusid. Järgnevalt tuli tuvastada sõiduki väärtus enne kahjujuhtumit. Hageja oli veendumusel, et sõiduki kindlustusjuhtumi eelne väärtus oli 5 000 eurot. Kostja arvas, et see oli 3 500 eurot. Mõlemad hinnangud põhinesid asjatundjate arvamusel. Kohtu määratud eksperdi AJ ekspertarvamuse järgi oli sõiduki väärtus 4 400 eurot ja kordusekspertiisi teostanud eksperdi RR arvamuse järgi 3 000 eurot. Vastavalt VÕS § 127 lg-le 6 otsustab hüvitise suuruse kohus, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha. Arvestades sõiduki seisukorda, turusituatsiooni ja sarnaste sõidukite müügitehinguid oli sõiduki liiklusõnnetuse eelne väärtus
5. aasta märtsis 4 000 eurot. Kuivõrd hageja kinnitas, et annab LKindlS § 26 lg 8 alusel peale sõiduki väärtuse hüvitamist sõiduki jäänuki kostjale üle, puudus vajadus tuvastada sõiduki jäänuki väärtust. Eelnevast tulenevalt tuli kostjal hagejale hüvitada sõiduki hävimisega tekkinud kahju 4 000 eurot. Pooled ei vaielnud sõiduki liiklusõnnetuse sündmuskohalt ära toimetamise kulu (puksiirabi) 74 euro ja FIE-le AL Ekspertiisid tasutud eksperdiarvamuse koostamise tasu 262 eurot suuruse üle. Nimetatud kulutused olid põhjendatud ja tulid VÕS § 128 lg 3 alusel kostjalt hagejale välja mõista. Perioodil 12.07.2013-13.01.2017 kogunes 4 074 eurolt viivist seadusjärgses määras 165,70 eurot. Samuti oli põhjendatud alates 14.01.2017 lisanduva viivise väljamõistmine

§ 367alusel 4 074 eurolt.

Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei saanud viiviseid välja mõista suuremas ulatuses kui põhinõue. Menetluskulud jättis kohus

§ 163lg 1 alusel 81% ulatuses kostja kanda ja 19% ulatuses hageja kanda.

Hageja põhjendatud menetluskulud olid 2 357 eurot ja kostja põhjendatud menetluskulud 700,8 eurot. Seega tuli proportsiooni arvestades kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitise 1 909 eurot ja hagejalt kostjale 133,1 eurot. 4 Apellatsioonkaebus

1. Kostja palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus lahend, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kohus tuvastas ebaõigesti, kes põhjustas liiklusõnnetuse. Kohus lähtus tuvastamisel, kummal juhil oli tee andmise kohustus, üksnes Tallinna Kommunaalameti kirjast, Tallinna Linnavalitsuse määrusest ja Maanteeameti spetsialisti seisukohast, kuid jättis tähelepanu pööramata reaalsele liiklussituatsioonile, sh sellele, et Männiliiva tänav oli tupiktänav ja tänava alguses olid väravapostid. Kuni liiklusõnnetuseni toimus liiklus heas usus teadmisel, et Ehitajate teel liiklejatel puudub tee andmise kohustus Männiliiva tänaval liikuja suhtes, sest tegu ei olnud ristmikuga, vaid sõidutee ja teega külgnevale alale juurdesõidutee lõikumisega. Seda ilmestab asjaolu, et pärast õnnetust võeti maha väravapostid ja paigaldati Männiliiva tänavale liiklusmärk “Anna teed”. Kohtul tuli jätta LS § 17 lg 5 p-s 5 sätestatud tee andmise kohustuse säte kohaldamata, sest VÕS § 6 lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Samuti oli praegusel juhul LS § 17 lg 5 p 5 kohaldamine vastuolus mõistlikkuse põhimõttega. Kostja ei vaidlustanud kohtu õigust otsustada hüvitise suuruse üle, sest tal puudus hüvitamise kohustus. Vastus kaebusele
2. Hageja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja

§ 654

lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

§ 652

lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kahju suurust ja viivise arvestust ei ole apellant vaidlustanud. Maakohtus ei olnud pooltel vaidlust selles, et 22.03.2016 toimus Tallinnas, Männiliiva tänav 9 liiklusõnnetus, kus põrkusid kokku hageja juhtimisel olnud sõiduk ja YY juhitud sõiduk, millise valdaja vastutus oli kindlustatud kostja juures. Kostja keeldus hagejale kahju hüvitamast ja hageja pöördus 13.01.2017 hagiga maakohtusse. Maakohtus vaidlesid pooled selle üle, kumba sõiduki juht põhjustas liiklusõnnetuse. Maakohus tuvastas, et sõidukijuhid olid kohustatud juhinduma LS § 17 lg 5 p-st 5 ja liiklemiseks kehtestatud reegleid rikkus YY ning kostjal oli kohustus võtta üle kahju põhjustanud juhi kahju hüvitamise kohustus (LKindlS § 12). 5 Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles ta leiab, et maakohus tuvastas ebaõigesti liiklusõnnetuse põhjustaja. Kaebuse põhiväiteks on, et maakohtu poolt LS § 17 lg 5 p 5 kohaldamine on vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega ning sel põhjusel oleks maakohus pidanud eelnimetatud normi jätma kohaldamata. Kostja väitel toimis liiklus enne liiklusõnnetuse toimumist heas usus teadmisel, et tegemist ei olnud ristmikuga ja ehitajate teel liiklejal puudus tee andmise kohutus Männiliiva tänaval liikuja suhtes. Ringkonnakohus apellandi väidetega ei nõustu ja leiab, et kohustus käituda heas usus tähendab kohustust lähtuda eelkõige seaduses sätestatud reeglitest. LS § 14 lg 2 kohaselt peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid. Liiklusreeglid on sätestatud liiklusseaduses ja liiklejatel kehtib kohustus neid järgida. Liiklusreeglitele vastavat käitumist tuleb pidada kooskõlas olevaks ka hea usu põhimõttega. Ekslik on apellandi seisukoht, mille kohaselt tuleks jätta antud vaidluse puhul kohaldamata LS § 17 lg 5 p 5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatuga, et Ehitajate tee ja Männiliiva tee lõikumiskoht moodustasid samaliigiliste teede ristmiku. Kuna nendel teedel liikuvate juhtide vastastikune teeandmise kohustus ei olnud liiklusseaduses muud moodi reguleeritud, siis olid juhid kohustatud ja õigustatud järgima LS § 17 lg 5 p-s 5 sätestatud reeglit (mitterööbassõiduki juht peab andma teed juhi suhtes paremalt lähenevale või paremal asetsevale sõidukijuhile). Nimetatud reegli kohaldamine maakohtu poolt ja selle järgimine juhtide vastastikkuses suhtes ei saa olla vastuolus hea usu põhimõttega. Samuti ei ole õige apellandi seisukoht, mille kohaselt oleks praeguse vaidluse asjaoludel LS § 17 lg 5 p 5 kohaldamine vastuolus mõistlikkuse põhimõttega. Apellant on leidnud, et heas usus käituv isik lugenuks käesolevas liiklussituatsioonis mõistlikuks, et tee andmise kohustus oli vastavalt LS § 17 lg 3 teega külgneva ala juurdesõiduteelt teele sõitnud hagejal. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mille kohaselt on liiklusõnnetuse toimumiskoht Männiliiva tänava ja Ehitajate tee ristumisala ristmik. Kostja on ka ise pidanud 07.04.2016 otsuses liiklusõnnetuse toimumise kohta ristmikuks (I kd, lk 6). Sarnaselt on sama vaidluse asjaolusid hinnates leitud Eesti Liikluskindlustuse Fondi 1.11.2016 otsuses. Kohus on piisavalt põhjendanud, miks ei saa lugeda Männiliiva tänavat teega külgnevaks alaks ja ringkonnakohus nõustub motiividega, neid kordamata (

§ 654lg 6).

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb täiendada, sest kohus on jätnud kohaldamata väljamõistetud menetluskulude osas tasaarvestuse. Maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb selles osas täiendada, muutmata seejuures otsuse sisu. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 1909 eurot ja hagejalt kostjale 133 eurot 10 senti, st tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1775 eurot 90 senti (1909133,10). Kohtuotsuse täitmise selguse huvides sõnastab ringkonnakohus maakohtu otsuse tervikresolutsiooni. Menetluskulud 8.

§ 173

lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Vastavalt

§ 171

lg-le 1 kannab apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata, s.t kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Vastavalt

§ 174

lg-le 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja õigusabi kulu apellatsiooniastmes 480 eurot (sh käibemaks), mille raames tutvus hageja õigusabi osutaja 6 kostja apellatsioonkaebusega ja koostas sellele vastuse 4 tundi tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades dokumentide mahtu ja sisu, on hageja kulud õigusabile täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud ning tuleb vastaspoolelt tervikuna välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 7