lg 8 sätestab, et mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäeva saabumisel peatub mootorsõidukijuhi juhtimisõigus, kui talle ei ole tervise infosüsteemi vahendusel väljastatud või kui ta ise ei esita hiljemalt nimetatud tähtpäeval Maanteeametile uut kehtivat tervisetõendit.
lg 1 sätestab, et A, B, BE, C, CE, D ja DE kategooria ning nende alamkategooriate mootorsõiduki, T- kategooria traktori ja liikurmasina, B- kategooria takso ning A,B ja C kategooria alarmsõiduki juhi ja juhtimisõiguse taotleja ning mootorsõidukijuhi õpetaja tervisekontrolli teeb perearst, töötervishoiuarst või tervishoiuteenuse osutaja juurde moodustatud liiklusmeditsiini komisjon (edaspidi liiklusmeditsiini komisjon). Seega nõue 2 omada kehtivat mootorsõiduki juhi tervisetõendit kannab endas liiklusohutuslikku tagamõtet. Mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, mistõttu nõuab selle juhtimine erilist hoolsust ja vastutustunnet liiklusohutust tagavate nõuete järgimisel. Mootorsõiduki juhi hoolimatus liiklusreeglitesse võib varem või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda kui kaasliiklejate suhtes.
Kohtuväline menetleja karistas kaebajat
200 eurot. Seega on kaebajale määratud rahatrahv alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra sh on arvestatud toime pandud väärteo raskusastest, väärteo asjaolusid, menetlusaluse isikut ning õiguskorrakaitsmise huve. Väärtegu on toime pandud ettevaatamatusest (hooletus). Karistusregistri andmetel oli menetlusalusel isikul käesoleva väärteo toimepanemise ajal 3 kehtivat liiklusalast väärteokaristust. Kohtuväline menetleja leiab, et eeltoodud asjaoludest lähtudes, ei ole kaebajast menetlusaluse isiku suhte võimalik kohaldada karistusmäära, mis jääb alla poole poolest sanktsiooni keskmisest määrast, s.o. alla 50 trahviühiku. Kohtuvälise mentleja otsusega määratud rahatrahv kajastab riigi adekvaatset karistusõiguslikku reaktsiooni menetlusaluse isiku teole ja teda iseloomustavatele andmetele. Karsituse määramine on olnud kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatuga, arvesse on võetud nii menetlusaluse isiku süü suurust, teda iseloomustavaid andmeid kui ka üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi. Kohtuväline mentleja palub jätta kaebuse rahuldamata. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, kuna kohtumenetluse pooled on teatanud, et nõustuvad kirjaliku menetlusega ning ei ole kohtule uusi tõendeid esitanud. Kohus, uurinud väärteoasjas olemasolevaid tõendeid ning arvestades kohtumenetluse poolte kirjalikke seisukohti, leiab, PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 06.03.2018.a. otsus väärteoasjas 2317,18,001093 tuleb tühistada ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Antud väärteoasjas on kohus tuvastanud järgmised asjaolud: Kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on kinnitust leidnud, et Margus Valdes juhtis 15.02.2018.a. kell 15:15 Harjumaal, Tallinna linnas, liikudes Hirve tänava suunas mootorsõidukit MB GL350 reg.nr xxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust kui juhtimisõigus on alates 14.12.2017LS § 124 lg 3 p 2 sätete kohaselt peatunud seoses mootorsõiduki juhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäeva saabumisega. Kirjeldatud tegevusega rikkus Margus Valdes liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 06.03.2018.a. otsuse alusel väärteoasjas nr 2317,18,001093 määrati Margus Valdesele karistuseks liiklusseaduse § 201 lg 1 alusel rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot. Kaebaja poolt liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuete rikkumine on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, samuti on väärtegu õigesti kvalifitseeritud. 3 Maanteeameti selgitustaotluse vastusest nähtub, et liiklusregistri andmetel Margus Valdesel 15.02.2018.a. kell 15:15 mootorsõiduki juhtimisõigust ei omanud, kuna isikul oli seoses mootorsõidukijuhi tervisetõendi kehtivusaja lõppemisega juhtimisõigus 14.12.2017.a. peatunud. Uus tervisetõend on edastatud terviseinfosüsteemi kaudu liiklusregistrisse ja juhtimisõigus on taastunud 16.02.2018.a. kell 09:31. Samuti nähtub Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest, et Margus Valdesel puudus 15.02.2018.a. mootorsõiduki juhtimisõigus, kuna see oli peatunud 14.12.2017.a. Menetlusaluse isiku vastulausest võib välja lugeda, et isik tunnistab et tervisetõend oli tegemata, kuna järgmisel päeval isik läks perearstikeskusesse tervisetõendit tegema ning seal selgus ka, et eelnev tervisetõend oli vananenud ning tegi uue. Tunnistaja xxxx ülekuulamise protokolliga, mille kohaselt Margus Valdes juhtis 15.02.2018.a. kell 15:15 mootorsõidukit MB reg.nr xxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kui juhtimisõigus oli alates 14.12.2017
lg 3 p 2 sätete kohaselt peatunud seoses mootorsõiduki juhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäeva saabumisega. Kohus leiab, et esitatud kirjalike dokumentide pinnalt on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku poolt talle liiklusseaduse § 201 lg 1 alusel inkrimineeritava väärteo toimepanemine, tegu on õigesti kvalifitseeritud ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kohus leiab, et väärteoasjas tehtud otsuse võib lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. KrMS § 56 lg 1 mõtte kohaselt tuleb isikule karistuse mõistmisel arvestada tema vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti õiguskorra kaitsmise huvisid. Margus Valdese väärtegu on toime pandud ettevaatamatusest (hooletus), väärteoasja materjalidest nähtuvalt on Margus Valdesele väljastatud uus mootorsõidukijuhi tervise tõend 16.02.2018.a. s.o järgmisel päeva peale väärteo toimepanemist, seega leiab kohus, et Margus Valdese süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Samuti ei kahjusta Margus Valdese suhtes otstarbekusega lõpetamine õiguskorra huve. /allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.