1-16-1005/37

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. mai 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number Kohtunik 1-16-1005 Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Ain Tali Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid Maksim Markarjani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu MAKSIM MARKARJAN, isikukood 39901042216, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx, xxxx Karistuse kandmise algus 27.01.2017 ja lõpp 27.01.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 18.04.2018 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta MAKSIM MARKARJAN vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja Maksim Markarjanile. Asjaolud Viru Vangla esitas 21.03.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Maksim Markarjani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 Maksim Markarjan on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 09.03.2016 otsusega KarS § 200 lg 2 p 4, § 214 lg 2 p 1 ning § 323 lg 1 järgi ja teda karistati KarS § 61 lg 1 ning § 64 lg 1 alusel vangistusega 2 aastat 6 kuud, millest koheselt kuulus ärakandmisele 6 kuud vangistust ning ülejäänud 2 aastat vangistust jäeti tingimisi täitmisele pööramata. Kohus määras katseajaks 2 aastat ning allutas Maksim Markarjani kriminaalhooldaja käitumiskontrollile kohustades teda täitma KarS § 75 lg 1 ja lg 2 p 2,2¹,4,8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Viru Maakohtu 27.01.2017 määrusega pöörati kandmata jäänud karistus, so 2 aastat vangistust, täitmisele. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 27.01.
4. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud eelnevalt ühel korral, vanglakaristust kannab teist korda. Käesolevat karistust kannab varalise kasu üleandmise nõudmise eest, mis pandi toime vägivallaga ähvardades isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise või väljapressimise, võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga isiku poolt, kes varem on toime pannud väljapressimise ja vägivalla kasutamise eest õigusmõistmises osaleja vastu. Soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Maksim Markarjan taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et elama hakkab esialgu xxxx, lepingu saab teha 6 kuuks. Tahab vabanedes tegeleda spordiga, minna tööle ja luua pere, lähedasteks on onu, onupojad ja tädipojad. Avaldas, et sõltuvust tal enam ei ole, aga saab veel psühhiaatrilist ravi, mida tuleb jätkata ka vabaduses, kui arst seda nõuab ja on suuteline läbima katseaja nõuetekohaselt. Selgitas, et sai motivatsioonisüsteemi tagasi, kuid oli ennem sealt maha võetud sellepärast, et küsis teise käest burgerit. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kahel korral, vanglas viibib isik samuti teist korda. Korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasem karistus ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist Esmalt rõhutab kohus, et kinnipeetav ei ole ka vangistuse tingimustes suutnud järgida seal kehtivaid reegleid, kuna tal on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Olgugi tegemist vähese tähtsusega rikkumistega (karistuseks noomitused), näitab Maksim Markarjani käitumine, et tal puudub tõsine tahe normikuulekaks eluks. Viimase rohkem kui 5 kuu jooksul on kinnipeetava 2 suhtumises küll märgata paranemist (viimane distsiplinaarkaristus oli 08.12.2017), kuid seda aega ei saa pidada piisavaks järeldamaks tema muutumist. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama aadressile xxxx. Tegemist on MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevik poolt pakutava majutusteenusega, kusjuures vanglast vabanenud isikuga sõlmitakse tähtajaline majutusteenuse leping kestusega 6 kuud ning lepingu tingimuseks on sisekorraeeskirjade täitmine. Kohus on seisukohal, et majutusteenuse kasutamine ei ole samastatav kindla elukoha olemasoluga. Märkimist väärib ka asjaolu, et kuna teenust pakutakse kuni 12-le vanglast vabanenud isikule, siis ei pruugi kriminaalse taustaga keskkond olla mõjutatavale kinnipeetavale elukohaks sobilik. Vähetähtis pole ka asjaolu, et isikul praktiliselt puudub vabanemisel toetav lähisuhtevõrgustik, tema vanemad on surnud ja ta on lapseeast peale elanud lastekodus. Ainsaks lähedaseks on onu, kes on oma võimaluste piires valmis kinnipeetavat vabanemisel toetama. Samas ei saa välistada asjaolu, et isik vabanemisel pöördub tagasi asotsiaalse eluviisi juurde hulkudes tänavatel ja tarvitades narkootikume. Ka puudub Maksim Markarjanil vabanemise korral töökoht. Isikul on ka vähene haridus (põhiharidus) ja puudub eriala, aga samuti puudub tal töökogemus ja -harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline ja seda olukorras, kus kinnipeetav enne vangistust ametlikult töötanud pole ning üldse on töötanud mitteametlikult mõned päevad. Eriala õppimisest ning edasisest hariduse omandamisest isik huvitatud pole. Majandusliku toimetuleku oskus on kohtu hinnangul kesine või lausa puuduv ja selliseks hinnanguks annab aluse asjaolu, et isik kulutas mõtlematult ära suurema osa kohalikust omavalitsusest saadud toetuse (9000 eurot) iseseisva elu alustamiseks – ostis riideid, narkootikume ja jalgratta. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme nii alkoholi kui ka narkootikumide tarvitamisega, isiku enda sõnul oli selles osas sõprade poolt mõjutatav. Kuigi isik on vanglas viibinud sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas, ei saa siiski riskitegurina välistada võimalust, et ta vabanemisel jätkab tutvusringkonna mõjutusel alkoholi kuritarvitamist ja narkootikumide tarvitamist. Maksim Markarjani enda sõnul talle meeldis väga kanepit suitsetada. Positiivseks loeb kohus seda, et kinnipeetav on vangistuses töötanud, toimub regulaarne psühholoogiline nõustamine, talle on määratud psühhiaatriline ravi ning isik on läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Equip. Samas abikoka eriala omandamisest ja riigikeele A2 taseme õppest kinnipeetav keeldus. Vangla hinnangul tegutseb isik impulsiivselt, ei arvesta tegude tagajärgedega ja ootab oma tegutsemisest kiireid positiivseid tulemusi. Kinnipeetav väidab küll end aru saavat, et tema teod on valed, kuid sügavamalt seda analüüsida ei oska. Võib kasutada füüsilist vägivalda ja tekitada kergemaid kehavigastusi kui ei saa oma tahtmist. Oht on kõige suurem siis, kui kinnipeetaval on majanduslikud raskused, tarvitab sõltuvusaineid ning suhtleb negatiivse mõjutusega isikutega. Ka on kinnipeetaval raskusi toimetulekuga konfliktsituatsioonides. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid juba katseaja alguses algasid probleemid talle määratud kohustuste täitmisega. Katseaja kestel esitas kriminaalhooldusametnik neli erakorralist ettekannet ja kinnipeetavale anti korduvalt võimalus oma käitumist parandada. Korduvalt aga rikkus isik kohustusi mitte tarvitada alkoholi ning mitte omada ja tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Viru Maakohtu määrusega määrati talle täiendav 3 kohustus läbida ravi Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskuses, kus ta viibis 09.01.201718.01.2017, kuid ta lahkus sealt omal soovil. Viru Maakohtu 27.01.2017 määrusega pöörati Maksim Markarjani karistus täitmisele. Kohus on seisukohal, et varasem tingimuslik karistus ei ole Maksim Markarjanile mõju avaldanud ning isik ei ole osanud hinnata talle antud võimalust kanda karistust vabaduses. Kriminaalhooldus ja sellega kaasnevad nõuded oleksid ehk asjakohased olukorras, kus kohtul oleks veendumus kriminaalhoolduse tulemuslikkuses. Praegusel juhul puudub igasugune alus arvata, et ainuüksi isiku arvamusest, et ta suudab kriminaalhoolduse nõuetekohaselt läbida, piisaks tema kuritegeliku käitumise mittekordumiseks. Süüdimõistetu osalemine sotsiaalprogrammides, tööhõives, nõustamisel ning raviplaanist kinnipidamine on küll kiiduväärt, kuid sellest ei saa teha järeldust tema muutumisest. Maksim Markarjan peab jätkama karistuse kandmist vanglas ja oma käitumisega näitama, et tema normikuulekus on püsiv ja tagasilangusi ei esine. Selliseks järelduseks annavad aluse tema katseaja tingimuste rikkumine, vangladistsipliini rikkumine ja riskitegurina varasem sõltuvusainete tarvitamine. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4