KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.mai 2018, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-5255 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie Kaseorg Prokur

§ 76lg 4,5 alusel määrata Gerd Tammele katseaeg kestusega kuus

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 4.

§ 76lg 5 alusel allutada Gerd Tamm käitumiskontrollile kestusega kuus

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – XXX;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; ajavahemike järel 

5. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2, 21, 4, 5, 7 alusel määrata Gerd Tammele katseajaks järgmised lisakohustused:  mitte tarvitama alkoholi;  mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;  otsima endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist;  olles andnud selleks eelneva nõusoleku, alluma ettenähtud sõltuvusravile;  mitte suhelda teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega (välja arvatud pereliikmed). Määrata Gerd Tamm katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrus Gerd Tamme suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale. Vabastada süüdimõistetu Gerd Tamm karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Gerd Tamm tunnistati Tartu Maakohtu 26.06.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-5255 süüdi

§ 424

järgi ning talle mõisteti 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 19.03.2015. a otsusega nr 1-15-1645 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 2 aastat 8 kuud ja 25 päeva vangistust, ning kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 3 aastat ja 25 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistuse kandmise algust tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 25.06.

1. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb seega 20.07.
2. 15.03.2018 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Gerd Tamme isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Tartu vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele ja lastele (risk ühiskonnas). Ohustatud on ühiskond tervikuna ning alaealised, toime pannud rahvatervisevastaseid kuritegusid, ohustatud kaasliiklejad. Ohtlikkus seisneb enda ja kaasliiklejate turvalisuse ohustamises, narkootikumide levikule kaasa aitamises, alaealiste kallutamises narkootiliste ainete tarvitamisele, võimalikus füüsilises vägivalla kasutamises. Oht kõige tõenäolisem kui isik jätkab narkootikumide ja alkoholi kuritarvitamist. Materiaalsete raskuste tekkimisel. Kui jätkab suhtlemist kriminaalkorras karistatud ja sõltuvusprobleemidega isikutega ning sellest tulenev negatiivne grupi mõju. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 58% ja vägivaldsete kuritegude toime panemise tõenäosus 42%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Tartu vangla kinnipeetav tingimisi ennetähtaega vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu Gerd Tamm selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Vangistuses § 424 eest ja neljas reaalne vangistus. Varasemalt on narkootikumide ebaseaduslik käitlemine. Vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammid Õige Hetk, Eluviisitreening ja Tagasilangus. On saanud ka psühholoogilist nõustamist. Programmidest oli ikka kasu, et vabaduses mitte narkootikumidega kokku puutuda. Ise tarvitas amfetamiini, vahel igapäevaselt 1 gramm. On ka ravil olnud Viljandis Jämejalas, oli ka abiks. Enam narkootikume tarvitada ei soovi. Abi loodab saada Pauluse, Luteri kiriku kaudu. Distsiplinaarkaristused määrati, kuna oli palju tööd, mis põhjustas ärevust. Töötas siis XXX ja oli avavanglas. Elama asuks isa juurde. Vanematega on läbisaamine hea, suheldakse omavahel, emaga lausa igapäevaselt. Vabaduses hakkaks bussiga tööl käima XXX. On nõus sellega, et kohus määrab ravile. Kuriteokaaslastega ei suhtle. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Gerd Tamme tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Külli Zimm, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Gerd Tamme tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Gerd Tamme vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Gerd Tamm kannab käesolevalt liitkaristust esimese ja teise astme kuriteo toimepanemise eest ning

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Gerd Tamm on kohtuistungi toimumise ajaks ära kandnud temale määratud karistusest pisut üle 2 aasta 10 kuu, so. üle 2/3 mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav kriminaalhooldusametniku arvamusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressil aadressile XXX. Antud aadressil asub väike talumaja, kus on talle ette nähtud tuba. Lisaks on võimalik välja ehitada eraldi sissekäiguga ruum. Ema väitel ei ole ehitamiseks kuluv raha probleemiks. Talus on palju töid, mida ema sõnul Gerd Tamm teha saaks, mis piiraks tema vaba aega. Kõik vajalikud nõusolekud isiku sinna elama asumiseks on olemas. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus üldjoontes täidetud. Kinnipeetaval on küll 4 kehtivad distsiplinaarrikkumist, kuid kõik rikkumised jäävad ühe kuu sisse ega viita iseloomult isiku agressiivsusele või ohtlikkusele. Kinnipeetava enda selgitusel tingis rikkumised, milleks kaks olid näitena nõuetekohaselt nimesildi kandmise kohustuse rikkumine, suure töökoormusega kaasnev ärevus. Gerd Tamm on läbinud kolm sotsiaalprogrammi, osalenud avavanglas olles vanglast väljas tööhõives ning vanglas majandusabitöödel. Iseloomustused rehabiliteerivate tegevuste kohta kajastavad isiku valmidust ja soovi muutuste tegemiseks edasises elus. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul tema suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi ja motivatsiooni naasta õiguskuulekale teele. Kinnipeetaval on vabanemise korral võimalik tööle asuda ettevõttesse XXX, kus töötas ka avavanglas viibimise ajal. Firma on andnud nõusoleku isiku tööle võtmiseks. Töökoha olemasolu tagab isiku edukama majandusliku toimetuleku vangistusest vabanemisel ning pakub ka lisamotivatsiooni seadusekuulekaks käitumiseks sisustades isiku aega produktiivselt. Positiivne on ka toetava lähivõrgustiku olemasolu. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitustest nähtuvalt on kinnipeetaval väga toetavad suhted oma emaga. Suhted isaga on probleemsemad kinnipeetava kriminaalsete valikute tõttu, kuid suheldakse omavahel siiski. Kuriteokaaslastega isik enda kinnitusel ei suhtle ning kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt, ei ole vabanemisjärgse elukoha läheduses elavad Gerd Tamme vanused tuttavad isiku ema sõnul kriminaalkorras karistatud. Seega toetab kinnipeetava suhtlusringkond ning vabanemisjärgne elukoht isiku soovi käituda edaspidi seadusekuulekalt. Suurim murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on joovastite, peamiselt narkootikumide, tarbimine. Samas nähtub kohtule kinnipeetava ütlustest ning käitumisest vangistuse jooksul, et isik on siiski teadvustanud endale probleemi ning mõistab, et eduka edasise toimetuleku seisukohalt on oluline loobuda nii alkoholi kui narkootikumide tarvitamisest. Gerd Tamm on istungil selgitanud, et tulevikus kavatseb tuge saada kiriku kaudu. Samuti nõustus ta kohtu määratavale ravile allumisega. On positiivne, et isik teadvustab oma probleemi ning selle raskust. Samuti on antud juhul näha, et isikul on soov konkreetset riski maandada ja loobuda mõnuainete tarbimisest lõplikult. Seetõttu on põhjendatud määrata isikule

§ 75

lg 2 p 7 lisakohustus alluda sõltuvusravile, et täiendavalt toetada isiku soovi loobuda narkootikumide tarvitamisest. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Isikul on selge sisemine soov teha oma elus muudatusi seadusekuulekuse suunas ning edaspidi elada seadusekuulekalt. Seega on põhjendatud anda Gerd Tammele võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et edaspidi elab isik seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik