KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. mai 2018, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-3283 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie Kaseorg Proku

§ 76lg 4,5 alusel määrata Kregor Kraasile katseaeg kuni 23.03.2021.

3.

§ 751lg 3 p-le 2 vastavalt määrata Kregor Kraasi elektroonilise valve kestuseks viis

§ 751

lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Kregor Kraasi keha külge. 4.

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 5.

§ 76lg 5 alusel allutada Kregor Kraas käitumiskontrollile kestusega kakskümmend neli

§ 75

lgs 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi:   elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p 21, 4, 7, 8 alusel määrata Kregor Kraasile katseajaks järgmised lisakohustused:  mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;  otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist;  teadvalt mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega (välja arvatud pereliikmed)  osalema sotsiaalprogrammis.

1. Määrata Kregor Kraas katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. Määrus Kregor Kraasi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
3. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale.
4. Vabastada süüdimõistetu Kregor Kraas karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.
5. Välja mõista Kregor Kraas’ilt menetluskuluna riigituludesse 122,40 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Kalju Kutsari poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates makseinfo alusel. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Harju Maakohtu 12.12.
6. otsusega kriminaalasjas nr 1-13-3283 on Kregor Kraas süüdi tunnistatud

§ 184

lg 2 p 1 järgi ja karistatud 5 aasta vangistusega.

§ 65

lg 2 ja § 73 lg 4 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu 16.12.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 11 kuud 15 päeva vangistust ning kohtuotsuste kogumis määrati liitkaristuseks 5 aastat, 11 kuud ja 15 päeva vangistust. 27.03.2018 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Kregor Kraasi isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Tartu vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on rahvatervis. Kui isikule pakutakse võimalust ühelt poolt kerge vaevaga raha teenida, teiselt poolt - demonstreerida oma laialdasi tutvusi ja head organiseerimisoskust. Kriminaalne suhtluskond, grupi mõju, materiaalsest huvist, isiku impulsiivsusest. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 10 %. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, toetab Tartu Vangla kinnipeetava Kregor Kraasi vabanemist elektroonilise järelevalve alla. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu Kregor Kraas selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Vangistuses esimest korda ja narkokuriteo eest. On kanepit tarvitanud pühapäevasuitsetajana ja seekord lihtsalt läks sõbra läkitusele kaasa, aitas pakendada ja tema transportis Eesti Vabariiki. Olid vestlused kontaktisikuga, psühholoogiga, küsis kontaktisikult, mis oleks vanglas võimalik teha, olemas on pagar-kondiitri haridus ja kas oleks võimalik keskharidust omandada. Kontaktisik ütles, et ei ole kuna haridus on olemas ja küpsetab vangidele leiba ja saia. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Elama läheks ema ja väikse 10-aastase õe juurde. Telefoni teel suheldakse ja pikaajalisel kokkusaamisel on käidud. Õde teab, kus kinnipeetav viibib ja ootab teda koju. Veel suhtleb noorema vennaga, isa ning tädiga, hoitakse kokku. Hollandis on endine elukaaslane kellega suhtleb ja kirjutab. Kooselu uuesti hetkel ei planeeri. Hollandisse naasta ei plaani, kavatseb Eestis oma elu korraldada. Tööd on pakutud ja tööandja on teadlik, et on esialgu elektroonilise valve all. Alkohol ei ole probleem, saunas ühe õlle ikka võtab. Narkootikume ei tarvita ja ei taha nähagi. Tarvitamise keelu täitmisega probleeme ei tule. Kuriteokaaslasest sõbraga ei suhtle, suhtleb perega. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Kregor Kraasi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Külli Zimm, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Kregor Kraasi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla, asub seisukohale, et süüdimõistetu peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Isik kannab esimest reaalset vangistust. Tartu Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt ei ole süüdimõistetu käitumises agressiivsust täheldatud. Isiku puhul on positiivne, et ta osaleb tööhõives ja vabanemise korral on isikul lähedase toetus ning kindel elu- ja töökoht. Süüdimõistetu puhul on negatiivne tema isik ja kuriteo sooritamise asjaolud. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Kregor Kraasi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega, sest ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla isiku puhul tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Kregor Kraasi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla koos iseloomustustes toodud kohustuste kohaldamisega. Kaitsja leiab, et kinnipeetav on isik, keda võiks vabastada. Tal on olemas elukoht, tal on võimalus saada tööle ja see töö on talle sobiv ja pakub huvi. Positiivne on, et pere toetab teda. Väga harva juhtub, et sugulased võtavad kaitsjaga ühendust ja uurivad millised tingimused ja võimalused on ja teevad kõik selleks, et Kraas saaks järje peale. Olles tema ja ta vanematega suhelnud leiab kaitsja, et ta saab hakkama ja palub Kraas ennetähtaegselt vangistusest vabastada. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Kregor Kraasi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Kregor Kraas kannab käesolevalt liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest ning

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilisele valvele allumisega. Kregor Kraas on kohtuistungi toimumise ajaks ära kandnud temale määratud karistusest pisut üle 3 aasta 1 kuu, so. üle 1/2 mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav kriminaalhooldusametniku arvamusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressil XXX. Antud aadressile toimus kodukülastus 12.02.2018.a. Tegemist on heas seisukorras 2-toalise korteriga, kus on kõik eluks vajalik olemas. Eeltoodud aadressil asuv korter kuulub kinnipeetava ema C. K. , kes andis ka kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval ei ole ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust ning ta on läbinud vestlused psühholoogiga. Samuti on isik osalenud vangla tööhõives. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul tema suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi ja motivatsiooni naasta õiguskuulekale teele. Kinnipeetaval on vabanemise korral olemas lähedaste tugi. Kinnipeetav asub elama ema ja õe juurde, kellega suhted on head. Samuti on kinnipeetaval toetavad suhted isa ja vennaga. Vangistuses on perekonnaliikmed isikule helistanud ja teda külastanud. Kinnipeetava ema on teda valmis toetama vabanemise järgselt. Toetav lähivõrgustik pakub kinnipeetavale vaimset tuge ning aitab kinnipeetaval probleemide tekkimisel püsida seadusekuulekal teel. Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest nähtuvalt on kinnipeetaval vabanemise korral olemas ka garanteeritud töökoht. 03.01.2018 saatis A. S. Tartu Vanglale garantiikirja, milles toob välja, et garanteerib Kregor Kraasile töökoha peale vabanemist. Töökohaks M. C. T. OÜ, mis tegeleb ujuvüksuste projekteerimise ja ehitamisega. Samuti on kinnipeetav osalenud vangla tööhõives ning alates 17.10.2016 töötab Tartu Vangla köögis, seega on isikul säilinud tööharjumus ka vangistuse jooksul. Töökoha olemasolu vabanemisel tagab isiku edukama majandusliku toimetuleku vangistuse järel ning pakub ka lisamotivatsiooni seadusekuulekaks käitumiseks sisustades isiku aega produktiivselt. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kinnipeetav olnud narkootikumide sage tarvitaja, on proovinud mõnel korral Hollandis kanepit, kuid sõltuvust see ei tekitanud. Kuriteo pani toime enda kinnitusel toime kuna läks sõbra läkitusele kaasa ning aitas pakendamisel. Tulevikus kinnipeetav enda kinnitusel narkootikumidega tegemist teha ei soovi. Sõbraga, kellega isik viimase kuriteo koos toime pani, aga ka teiste kriminaalkorras karistatud isikutega kinnipeetav enda kinnitusel ei suhtle. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Isikul on selge sisemine soov teha oma elus muudatusi seadusekuulekuse suunas ning edaspidi elada seadusekuulekalt. Seega on põhjendatud anda Kregor Kraasile võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et edaspidi elab isik seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine koos elektroonilise valve kohaldamisega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. Menetluskulud Kregor Kraasi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 15.05.2018.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Kalju Kutsar. Kaitsja esitas 15.05.2018.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 122,40 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 122,40 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Kregor Kraasilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik