Obsah (7)

§ 120§ 3312§ 361§ 64§ 65§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08.mai 2018, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-6594 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Triin Harak Krimina

§ 120

lg 1 järgi mõisteti karistuseks 7 kuud vangistust;

§ 3312

järgi 4 kuud vangistust ja

§ 361

lg 1 järgi 7 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti nimetatud kuritegude eest liitkaristuseks 9 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 15.12.2015 Pärnu Maakohtu kohtuotsusega 1-15-7868 mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 7 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11-12.08.2016 ja 78.02.2017, so 4 päeva ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 aastat 4 kuud ja 24 päeva vangistust alates 25.05.2017. Tartu Vangla esitas 08.03.2018 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Urmo Viira vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kõrgohtlik konkreetsele täiskasvanule ehk elukaaslas(te)le ja väheohtlik avalikkusele - risk ühiskonnas. Oht tuleneb lähisuhte vägivallast ja huligaansusest, viimane kuritegu on ka avalikkuse suhtes toime pandud. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 41 % ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 33 %. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest ei toeta Tartu vangla kinnipeetava Urmo Viira vabanemist elektroonilise järelevalve alla. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve alla. Kannab esimest reaalset vangistust ähvardamise ja ebaseadusliku vähipüügi eest. Kõik tegevused, millised ITK-ga määrati on läbitud. Sotsiaalprogrammiks oli Viha juhtimine, mis õpetas seda, et edaspidi saab eeskujulikult probleeme lahendada ilma endast välja minemata. Alkoholi ja narkootikume ei tarbi. Samuti töötas 2 kuud vanglas koristajana, distsiplinaarkaristusi ei ole. Elama kavatseb asuda ema juurde XXX, milline on XXX külast 13 km kaugusel. Viimases kriminaalasjas oli üheks kanntanuks A. T. ja temaga suhtles süüdlane telefonitsi hiljuti ühel korral. Helistas, kuna sai teada, et A.T. on jälle rase ja selle üle oli vaja lõõpida. Kinnipeetav tahtis A.T. tögada, et see on igal aastal rase. Midagi ebaviisakat ei öelnud, ebaseaduslikku ka. Lähenemiskeeldu rikkus, kuna poolte vahel oli pisike sõda ja T. ise võttis selle keelu maha, jooksis süüdlase järgi. Vabaduses läheks mõne aja pärast kopa peale tööle, aga el.valve aja oleks kodus, teeks kodutöid. Vabaduses suhtleb paljude inimestega, suhted õdede-vendadega ja emaga on head. Vabaduses käis ka kliinilise psühholoogi juures ja on nõus vabaduses ravile alluma, kui seda tasuta tehakse, sest tasulisse ei jõua minna. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Urmo Viira tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Külli Zimm, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Urmo Viira tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, asub seisukohale, et nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta U.Viira vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Kaitsja on seisukohal, et materiaalsed ja formaalsed eeldused vabastamiseks elektroonilise valve alla on täidetud. Selle eitamiseks materjalidest tõsiseid argumente ei leia. Tundub nagu iseloomustuse koostab robot, või on see arvutiprogramm. Välja tuleb mingi tekst, millest on keeruline mõista, millest eitus tuleb. Kas risk on see, et läheb ema juurde elama või see, et A. T. juurde, kumb on. On varasemaid suhteprobleeme. Algas vastastikkusest kummide lõikumisest, esmaselt lõikas proua A. T. ja käis noa ja kurikaga. Loll oli, et vastu tegi ja temale tagajärjed saabusid. Ei olnud ühene klassikaline perevägivald. Vangla iseloomustusest on raske välja lugeda, miks nii suur 41% ja 33% risk eksisteerib kui isik elab ema juures. Samuti märgitud, et tegutseb impulsiivselt. U.Viiral pole kooselu ajal probleeme tekkinud. Probleemid tekkisid suhte karile jooksmisel. Selle klaarimisega ei ole ta tulnud adekvaatselt toime. Seega psühholoogi juurde käimine võiks siiski kaitsja hinnangul olla vajalik, ka isik vastu pole. Uut suhet pole silmapiiril. Kaks kuud on see ka raskendatud. Igatpidi arvan, et ohtu ühelegi elukaaslasele pole. Kooselu ajal probleeme ei nähtu. Pere toetus olemas. Ka seda, et suhted perega head on, tuleb harva ette. Siin on õed ja vennad, ema, kõik huvitatud kinnipeetava käekäigust. Elektroonilise valve tingimised on täidetud. Distsiplinaarkaristused puuduvad, töökoht olemas. Alkoholi- ja narkoprobleemid puuduvad. Kohtul on võimalik määrata ka suhtlemiskeeld. Kui kohus seda vajalikus peab, siis sellele vastu ei vaidle. Minu initsiatiivil ja U. Viira nõusolekul palun, et teha elu selgemaks, määrata keeld suhelda A. T. mis tahes viisil. Parem kui ei suhtle. Eelmise krim.asja materjalidest on näha ka kannatanu enda vägivaldsus, kurikad ja road ning kummide lõhkumine, mis algas kannatanust. Palun isik vabastada ja kohaldada elektroonilist valvet. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Urmo Viira vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla ei ole põhjendatud. Urmo Viira kannab käesoleval ajal liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilisele valvele allumisega. Urmo Viira on kohtuistungi toimumise ajaks ära kandnud temale määratud karistusest pisut üle 11 kuu so. üle 1/3 mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Samuti on nõustunud elektroonilise järelevalvele allumisega. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama aadressil XXX. Tegemist on 5-toalise eramajaga, mis kuulub kinnipeetava ema U. V. Antud eluasemel elab U. V. üksi ning on andnud enda kirjaliku nõusoleku valveseadme paigaldamiseks antud eluasemele. Antud eluasemel on tagatud kõik elektroonilise valve seadme paigaldamiseks vajalikud tingimused -üldine elektriga varustatus, GSM-i levi, elukoha üldine seisukord on hea ning olemas on sobiv koht. Isikul on antud eluasemel omaette tuba. Seega eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning kõik vajalikud nõusolekud isiku sinna elama asumiseks on olemas. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust ning seda saab prognoosida eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. Urmo Viira on elu jooksul toime pannud erinevat liiki kuritegusid: varavastased kuriteod (aegunud), väärkohtlemine ja ähvardamine. Käesolevat karistust kannab esmakordselt reaalselt ja taas ähvardamise eest, samuti ka lähenemiskeelu rikkumise ja loodusliku loomastiku kahjustamise (röövpüügi ) eest. Nimetatud kuriteod on toime pandud ka katseajal. Kõik see viitab aga tõsiasjale, et U.Viira ohtlikkus on ajapikku üha kasvanud, sest kuritegude ampluaa on muutnud laiemaks ning nende toimepanemise soodusteguriks on olnud jätkuvalt probleemide lahendusoskuse puudumine ning materiaalse kasu saamine. Eelöeldu tähendab seda, et U.Viira saab vabastada üksnes juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht on väga väike, kuid paraku kohus leiab selle vastupidise olevat. Tõsi, terve rida asjaolusid viitavad sellele, et U.Viira kasuks räägivad mitmed asjaolud. Kinnipeetav on end vangistuse ajal väga hästi ülal pidanud: osalenud programmis Viha juhtimine ning on osalenud majandustöödel. Süüdlasel on vabanemisel olemas korralik elukoht, toetav ema, samuti suhtleb isa ja õdedega. Samuti on OÜ G. P. nõus pakkuma kinnipeetavale raietöölisena tööd alates 1.juulist
3. Eelöeldu siiski ei anna alust leida, et kinnipeetavast lähtuv uute kuritegude risk on väga madal. Nagu eelpool viidatud, siis U.Viirat on varasemalt karistatud, kehtivaid karistusi on 2, vangistuses on esimest korda. Käesolevale karistusele eelnes tingimisi karistamine ilma kriminaalhooldusele allutamiseta, kuid kahjuks ei suutnud kinnipeetav kohtu poolt pakutud võimalusest kinni hoida ning sooritas katseajal erinevaid liiki kuritegusid, kokku 6 episoodi, millised kvalifitseeriti kolme erineva paragrahvi järgi. U.Viira puhul ühiseks jooneks varasema süüdimõistmisega on ähvardamiste toimepanemine erinevate elukaaslaste suhtes. Kuigi kinnipeetav avaldas, et on läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine ja peaks oskama oma seetõttu enda väitel emotsioonidega toime tulla, on ta prokuratuuri teatel 7.aprillil 2018 kahel korral helistanud käesoleva kriminaalasja kannatanu A. T.. Kannatanu A.T. on pöördunud seejärel Tõrva politseijaoskonda ja avaldanud, et U.Viira oli esitlenud A.T. ennast suure armastusena, kelle A. T. vangi pani ja oli samuti avaldanud, et vabaneb 2 nädala pärast ning siis vaatab, kui hästi T. läheb. Ka oli lisanud, et teab, et A.T. käis keskkonnaametis süüdlase poole kaebamas. Otseseid ähvardusi kõnes polnud, kuid A.T. kardab, et kui U.Viira vabaneb, siis hakkab ta taas käima kannatanu elukohas. Kohtuistungil möönis süüdlane, et oli helistanud A.T. rasedusuudise tõttu ning soovis viimast tögada. Kohus järeldab eeltoodust aga seda, et U.Viira pole endiselt mõistnud, milliste õigusrikkumiste eest ta karistust kannab ning ei suuda endiselt oma emotsioone taltsutada ega austada teiste inimeste õigusi ja vabadusi. Kohus ei ole veendunud, et U.Viira suudaks elektroonilise valve ja kriminaalhooldusele allutatuna hoiduda suhtlemast kõigest 13 kilomeetri kaugusel elava kannatanuga. Sellele viitab ilmekalt kinnipeetava soov „tögada pommuudise tõttu“ kannatanut isegi vangistusasutusest. Seega on enam kui tõenäoline, et senise mõtteviisi ning käitumismustri jätkudes ebaõnnestub ennetähtaegne vabastamine ning eksisteerib suur oht, et süüdlane katseajal sooritab uue kuriteo. Nii vangistusasutuse kui ka kriminaalhooldaja iseloomustusest kumab läbi seegi, et tegelikult peale ema ei ole kinnipeetaval selliseid lähedasi või sõpru, kes suudaksid teda piisavalt ohjata, mõjutada või toetada sotsiaalselt aktsepteeritavateks suhtlusteks. Tegemist on kinnise ja impulsiivse inimesega, kes ei soovi oma probleemidest rääkida, kuid pingeline ja stressi tekitav olukord võib esile kutsuda agressiivse käitumise. On ilmselge, et U.Viira vajab sotsiaalset ja/või psühholoogilist abi/toetust selleks, et mitte sattuda ühiskonnas mitteaktsepteeritavasse ja õigusvastasesse olukorda. Kokkuvõtvalt saab kohus järeldada, et U.Viiral tuleb karistuse kandmisega jätkata, sest retsidiivsusrisk on jätkuvalt piisavalt kõrge, mis ei anna hetkel lootust sellele, et süüdlane suudaks vabaduses õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduda. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise järelevalvele allutamisega ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise piisavaks riskide maandamiseks. Varasem käitumine viitab suure tõenäosusega selle ebaõnnestumisele. Kohus leiab, et karistuse kandmise jätkamise jooksul on võimalik koostöös vangla sotsiaaltöötajatega isiku taasühiskonnastamist paremini ette valmistada ja nt suhelda jätkuvalt spetsialistidega oma meeleoluhäiretest, emotsioonidest, millega ei suuda toime tulla. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik