KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 29.03.2018 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-16-9077 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Olga NÕMMEMEES Kaitsja vandeadvokaat Epp LANDBERG Asja läbivaatamise kuupäev 22.03.2018 Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Vitaly MEREMINSKIY elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Vitaly MEREMINSKIY sünd.23.03.1989, isikukood 38903235242, Vene Föderatsiooni kodanik, elukoht xxx, töökoht xxx Karistuse kandmise algus 24.04.2016 ja lõpp 20.11.2019 Jätta Vitaly MEREMINSKIY elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 05.02.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Vitaly Mereminskiy elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vitaly Mereminskiy on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 09.05.2017 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.1, 2 järgi ning karistatud KarS §65 lg,1, 3; §64 lg.1 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 6 kuud 27 päeva alates 24.04.
- 1 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Käesolev kuritegu on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil ning kinnipeetav tarvitas ka ise narkootikume. Kuritegude muster kordub, kinnipeetav on neist saanud üha suuremat tulu, kinnipeetava käitumine on sarnane varasema käitumisega. Soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Vangistuses on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja jätkab selle jätkutegevusega, töötab koristajana ning paikneb avavanglaosakonnas. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama elukaaslase emale kuuluvasse eramusse, mis vastab elektroonilise valve paigaldamiseks vajalikele tingimustele. Kinnipeetaval on põhiharidus, keevitaja sertifikaat ja riigikeele B2 tase. Vabanemise korral soovib asuda tööle xxx, kuid see võimalus selgub alles pärast sealset vestlust. Tasumata rahalised kohustused kinnipeetaval puuduvad, vabanemisfondis on xxx €. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, vanaema, elukaaslane ja elukaaslase ema, suhted on head ja toetavad, suheldakse kokkusaamiste, telefoni ja kirja teel. Kinnipeetaval on poeg, kellega suhted on head, kuid kes ei tea, et isa on vangis. Kinnipeetav täidab igakuiselt ülalpidamiskohustust. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Kinnipeetava riskivat ja hoolimatut elustiili iseloomustavad korduvad väär- ja kuriteod ning katseajal toimepandud kuritegu. Kinnipeetava kinnituse kohaselt peale 2010 probleeme alkoholiga ei ole, narkootikumidest on tarvitanud amfetamiini, ecstasyt ja kanepit, sõltuvust diagnoositud ei ole. Kinnipeetaval on adekvaatne enesehinnang, kuid kordab tehtud vigu, probleeme lahendab ebaseaduslikke võtteid kasutades, otsib kiireid tulemusi ja kasu. Ükskõikset suhtumist ühiskonda ja kehtivatesse õigusnormidesse iseloomustavad tema korduvad kriminaal- ja väärteokaristused, s.h. uue kuriteo toimepanemine katseajal. Kinnipeetav on avalikkusele ohtlik. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 14%. Viru Vangla tegi Politsei- ja Piirivalveametile 24.01.2018 ettepaneku kinnipeetava pikaajalise elamisloa kehtetuks tunnistamiseks ja lahkumisettekirjutuse tegemiseks, mistõttu Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedasteks isikuteks vabaduses on tema elukaaslane, viimase ema, kinnipeetava enda ema ja vanaema. Elukaaslase sõnul on suhted lähedaste vahel head ja üksteist toetavad. Võimaliku vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama 5-toalisesse eramusse, mis kuulub elukaaslase emale. Selles eramus elavad kinnipeetava elukaaslane ja elukaaslase ema. Elamispind vastab elektroonilise valve paigaldamiseks vajalikele tingimustele, kirjalikud nõusolekud on antud. Kinnipeetav soovib peale vabanemist asuda tööle xxx, kuid sealse esindaja sõnul tuleb kinnipeetaval kõigepealt sinna pöörduda ja töökoha võimaldamine selgub peale vestlust. Vajadusel tuleb kinnipeetaval end arvele võtta Töötukassas. Kriminaalhoolduse seisukohalt on oluline, et kinnipeetav muudaks oma hoiakuid ja mõtlemist seoses kuritegeliku käitumisega ning teadvustaks tingimisi karistuse ja vangistuse erisusi ja oleks motiveeritud vabanedes elama seaduskuulekalt. Juhul, kui kohus leiab, et kinnipeetav tuleb vabastada vangistusest ennetähtaegselt, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata kinnipeetavale katseaeg kuni tema karistusaja lõpuni, elektrooniline valve 3 kuud ja käitumiskontroll 10 kuud koos järgmiste lisakohustustega – KarS §75 lg.2 p.2, 2-1, 4, 7, 8,
- Maakohtu istung 2 Kinnipeetav Vitaly Mereminskiy seletas maakohtu istungil, et on vanglas palju ümber hinnanud ja käesoleval ajal on ta tagasi üle viidud kinnisesse vanglasse. Prokuröri abi Margit Luga maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja vandeadvokaat Epp Landberg toetas maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist ja viitas sellele, et elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse tõttu kinnipeetava vabastamata jätmine on ebainimlik. Kaitsja viitas ka sellele, et kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus kinnitas ka prokurör, et juhul, kui vangla toetab kinnipeetava vabastamist enne tähtaega, toetab seda ka prokuratuur. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid kahe lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sellist abiprokuröri seisukohta on maakohtul raske arvestada ja hinnata, kuivõrd see seisukoht on täiesti põhistamata. Ilma põhistuseta väiteid maakohus aga ei arvesta. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.2 p.1 võib kohus süüdlase tahtlikus esimese astme kuriteos katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud sama seadustiku §75 lg.2 p.9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Lisaks sellele peavad olema täidetud justiitsministri 22.02.2007 määruses nr.15 Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord sätestatud elektroonilise valve seadmise tingimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavale mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud 27 päeva vangistust. Käesolevaks ajaks on ta sellest ära kandnud natuke enam kui 2 aastat 10 kuud. Asja materjalides on olemas kinnipeetava kirjalik nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on asja materjalides olemas kriminaalhooldusametniku arvamus koos lisadega selle kohta, et elamispind vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja selleks valveks vajalikku on kinnipeetava elukohta võimalik paigaldada. Seega on käesolevas asjas formaalsed alused kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega täidetud. Samas ei tähenda vaid formaalsete aluste täitmine kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, sest ainuüksi seaduses nimetatud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda enne tähtaega. Vabanemine vangistusest eeldab ka materiaalsete aluste täidetust. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, 3 süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda (kaks karistust on arhiveeritud), reaalset vangistust kannab esimest korda. Viimased kaks kuritegu on seotud narkootikumide käitlemisega, kusjuures tulu on viimasel korral suurem. Kinnipeetav mõisteti eelmisel korral süüdi Pärnu Maakohtu 13.06.2016 otsusega samuti narkootilise aine käitlemisega seotud kuriteo eest ja karistati vangistusega 3 aastat 6 kuud 27 päeva tingimisi katseajaga 4 aastat 6 kuud. Viru Maakohtu 09.05.2017 otsuse kohaselt pani ta uued kuriteod käesolevas kriminaalasjas toime perioodil 01.01.2015 – 24.04.2016, seega ajal, mil tema suhtes oli eelmine kriminaalasi menetluses. Lähtuvalt eeltoodust on maakohus seisukohal, et kinnipeetav ei ole teinud mingeid järeldusi ning parandanud oma käitumist ja eluviisi. Seetõttu leiab maakohus, et kriminaalhoolduse nõuetekohase läbimise tõenäosus edaspidi on pigem negatiivne. Korduv kriminaalkorras karistatus, sh. samaliigiliste kuritegude jätkuv toimepanemine viitab otseselt sellele, et kinnipeetav ei ole oma käitumist korrigeerinud õiguskuulekuse suunas. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegu toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, kuritegude muster kordub ja kinnipeetava käitumine on sarnane varasema käitumisega. Riigikohus on oma 28.04.2017 lahendis kohtuasjas nr.3-1-1-12-17 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Käesolevas asjas nähtub, et kinnipeetav on ennast vanglas üleval pidanud hästi, distsiplinaarkaristused tal puuduvad, seega ei ole alust arvata, et tegemist on loomult täiesti allumatu inimesega. Kinnipeetav on vanglas töötanud ning läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening koos jätkutegevusega. Kinnipeetava enda kinnituse kohaselt maakohtu istungil on ta käesoleval ajal tagasi viidud üle kinnisesse vanglasse. Samas aga ei tähenda kinnipeetava õiguskuulekas käitumine vangistuses ja individuaalses täitmiskavas seatud eesmärkide täitmine koheselt seda, et ta tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus peab arvestama ka teisi KarS §76 lg.4 sätestatud asjaolusid. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama elukaaslase juurde xxx valda. Alalise elukoha olemasolu ja elukaaslase toetus on küll antud asjas positiivsed asjaolud, kuid maakohus arvestab siinjuures ka seda, et alaline elukoht ja pere olid kinnipeetaval olemas ka vahistamisel ja antud kriminaalasjas süüdimõistmise ajal. Seega ei takista ega välista alalise elukoha olemasolu ja elukaaslase toetus uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Lisaks sellele nähtub 4 kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et kinnipeetava suhtlusringkonda vabaduses kuulusid kriminaalkorras karistatud isikud. Kuigi kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et vabanemise korral ei ole kinnipeetavale töökohta xxx garanteeritud ja see selgub peale vestlust, esitas kaitsja maakohtu istungil xxx teatise, mille kohaselt on antud firma nõus kinnipeetava võtma tööle katseajaga 4 kuud, alalise töökoha olemasolu sõltub katseaja läbimise edukusest. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt töötas kinnipeetav enne vangistust ametlikult 3 kuud, enne seda samuti. Katseajaga töökoha olemasolu loeb maakohus küll antud asjas positiivseks, kuid peab oluliseks märkida, et töökoht oli kinnipeetaval ka kuritegude toimepanemise ja süüdimõistmise ajal. Seega ei välista töökoha olemasolu kinnipeetava poolt uute, s.h. narkokuritegude toimepanemist. Viru Maakohtu 09.05.2017 otsusest nähtub, et liitkaristuse mõistmisel luges maakohus kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega. Seega kannab kinnipeetav sisuliselt ühte karistust kahe narkokuriteo eest. Maakohus möönab, et ainuüksi see asjaolu ei tingi kinnipeetava vabastamata jätmist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kuriteo toimepanemisega seotud asjaolude kaal ajas väheneb, kuid leiab siiski, et arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuritegu, korduvaid karistusi, s.h. samaliigiliste kuritegude toimepanemist, samuti uue kuriteo toimepanemist kriminaalmenetluse läbiviimise ajal, ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal põhjendatud ja oleks ennatlik. Maakohtul puudub igasugune veendumus selles osas, et antud kinnipeetava puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja jätkanud kuritegude toimepanemist, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna kinnipeetav on jätkanud kuritegelikku eluviisi vaatamata sellele, et teda on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, leiab maakohus, et katseaeg ja kriminaalhooldus ei osuta kinnipeetavale piisavat mõju, vältimaks uute kuritegude toimepanemist. Maakohus, arvestades kõike käesolevas kohtumääruses eelpooltoodut, leiab, et antud kinnipeetava karistuse eesmärgid ei ole käesolevaks ajaks veel täidetud. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei toeta vangla kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna ta on avalikkusele ohtlik ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosus antud kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 14%. Maakohus antud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Ülalnimetatud Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse üheks eesmärgiks ka õiguskorra kaitsmine. Maakohus leiab, et siinkohal tuleb muuhulgas arvestada ka ühiskonna üldise õiglustundega. Kuigi tegemist on abstraktse ja raskesti hinnatava kriteeriumiga, leiab maakohus, et antud kinnipeetava vabastamisel vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal saaks ühiskonna õiglustunne kindlasti riivatud. Maakohus arvestab siinkohal ka kinnipeetava korduvkaristatust narkokuritegude toimepanemise eest. Maakohus on seisukohal, et ka üldpreventiivsed kaalutlused on kinnipeetava vangistusest vabastamisel tingimisi enne tähtaega olulised ja nendega tuleb samuti arvestada. 5 Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et antud kinnipeetava poolt on uute kuritegude toimepanemise risk käesoleval ajal vabanemisel endiselt suur ja tema retsidiivsusriski suurendavad asjaolud ülekaalus, mistõttu tema vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Kinnipeetav peab jätkama karistuse kandmist vanglas. Vastuseks kaitsja väitele märgib maakohus, et kinnipeetava elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlust maakohus antud juhul tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta. Kuigi kaitsja tõi maakohtu istungil välja rea asjaolusid kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega ja maakohus nõustub, et tegemist on positiivsete asjaoludega, ei pea maakohus siiski põhjendatuks vabastada kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6