) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 2. Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub tagastamisele kaebeõiguse puudumise tõttu. 3.Antud juhul on vaidluse all Setomaa Vallavolikogu otsus 29.03.2018 nr 18 „Vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamistingimustele vastamine“, mis kohtu arvates ei riku kuidagi kaebaja õigusi, kuna vaidlustatud otsusega on tunnistatud, et Eve Eerik-Kolpakov tegeleb põllumajandusliku tootmisega ning vastab kuni 01.01.2003 kehtinud maareformi seaduse § 231 ja 232 kehtestatud nõuetele. Kohus on seisukohal, et nimetatud haldusakt võinuks rikkuda ainult Eve Eerik-Kolpakovi õigusi juhul kui teda poleks nõuetele vastavaks tunnistatud. Kohus selgitab kaebajale, et viidatud otsusega ei ole otsustatud loa andmine maa erastamiseks, vaid otsustatud on isiku maa erastamise õigustatud subjektiks tunnistamine. 4.Maareformiseaduse (MaaRS) § 20 lg 1 kohaselt kuulub erastamisele maa, mida sama seaduse alusel ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. MaaRS § 21 lg 1 sätestab, et Eesti kodanikud ja muud isikud tulenevalt MaaRS § 21 lg 2-4 (nimetatud isikud) on maa erastamise õigustatud subjektid koos seadusest tulenevate piirangutega. 5.Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 44 lg 1 sätestab, et isik võib kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks.
lg 1 sätestatu tähendab eelkõige seda, et kaebajal peab olema isiklik puutumus kaevatava haldusakti või toiminguga, mis väljendub tema subjektiivsete õiguste riives. Haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 sätestab, et haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Antud asjas ei tekitata, muudeta ega lõpetata haldusaktiga kaebaja õigusi ega kohustusi, haldusakt puudutab vaid Eve Eerik-Kolpakovi, keda on tunnistatud maa erastamise õigustatud subjektiks. 6.Kohus märgib, et kaebaja poolt kohtusse pöördumine on ennatlik. Kui kaebaja soovib tegelikult õiguskaitset kogu menetluses eeldatava lõpptulemuse vastu, tuleb reeglina lõpptulemus ära oodata. Seega tuleb kaebajal ära oodata maa erastamisotsustus. Seda, kas isik tegelikult vastab maa erastamise õigustatud subjekti nõuetele, kas isik tegeleb asukohajärgselt põllumajandusliku tootmisega ja kas ta on ettevõtja ja kantud äriregistrisse, tuleb kontrollida erastamise korraldajal, küsides selleks vajadusel vajalikke tõendeid nii maa taotlejalt kui ka kohalikult omavalitsuselt. 7.Asjaolu, et kaebaja soovib ka FIE Eve Eerik-Kolpakovi erastamisega seonduvat maad, kohus käesoleva kaebuse raames läbi vaadata ei saa. 8.
lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kuna kohus tuvastas, et kaebajal puudub õigus vaidlustada FIE Eve Eerik-Kolpakovi maa erastamise õigustatud subjektiks tunnistamist, tagastab kohus kaebuse selle esitajale. 9.Kohus selgitab, et vastavalt
lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse seadusega sätestatud korras. 10.Kohus märgib oma algatusel, et jõustunud kohtulahend käesolevas asjas kuulub avalikustamisele muutmata kujul selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus, kuni kaebaja ei ole esitanud teistsugust taotlust (
(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.