) § 46 lg 1 kohaselt esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ning lg 2 kohaselt võib kohustamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Kaebajale ei ole Vara Vallavolikogu 21.06.2017 otsust nr 15 ja 03.05.2017 otsust nr 12 teatavaks tehtud ning tuleb eeldada, et kaebaja sai haldusaktidest teada muul viisil.
lg 7 alusel tuleb kaaluda, kas kaebaja on ebamõistlikult viivitanud tühistamis- ja kohustamiskaebuse esitamisega, mistõttu on kaebetähtaeg möödunud. Eve ja Margus Lemming allkirjastasid 30.06.2017 volikirja, millega volitasid vandeadvokaati Andrus Lillot esindama end Vara Vallavolikogu ja Vara Vallavalitsuse eest UueLombi kinnistu võõrandamisega seonduvalt. 03.07.2017 esitas Andrus Lillo Vara vallale taotluse müügilepingu sõlmimiseks, milles märgib, et Vara Vallavolikogu 03.05.2017 otsuse nr 12 p 1 kohaselt otsustas Vara Vallavolikogu võõrandada otsustuskorras Eve Lemmingule Uue-Lombi kinnistu müügihinnaga 8000 eurot. Seega on kaebaja esindaja 03.07.2017 kinnitanud, et kaebaja on teadlik Vara Vallavolikogu 03.05.2017 otsusest nr
lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kohus kontrollis 17.04.2018 määruses , kas Margus Lemming on kohtule esitanud kaebuse Vara Vallavolikogu 21.06.2017 otsuse nr 15 p 1 tühistamiseks ja 03.05.2017 otsuse nr 12 täitmiseks kohustamiseks tähtaegselt ning leidis, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades (vt käesoleva määruse p 13). 16. Üldjuhul on tühistamis- ja kohustamiskaebuse esitamisel kaebuse tähtaegsuse hindamisel määravaks haldusaktide teatavakstegemise aeg
lg-te 1 ja 2 kohaselt, kuid kuna kaebajale vaidlustatud otsuseid teatavaks ei tehtud, pidi kohus
lg 7 alusel kaaluma, kas kaebaja on ebamõistlikult viivitanud kaebuse esitamisega, saades otsustest teadlikuks muul viisil. Kuigi kaebaja väidab, et sai vaidlustatud otsustest teada alles 06.04.2018, ei vasta see tõele, arvestades, et kaebaja esindaja on 03.07.2017 kinnitanud, et on teadlik Vara Vallavolikogu 03.05.2017 otsusest nr 12, ning et kaebaja on 16.09.2017 omakäeliselt allkirjastanud Vara Vallavalitsuse 15.09.2017 vastuse nr 14-5/414-1, milles märgitakse, et Vara Vallavolikogul tuli teha uus otsus, millega võõrandatakse Uue-Lombi kinnistu enampakkumisel (21.06.2017). Kui kaebaja sai 16.09.2017 teadlikuks, et kinnistu võõrandatakse enampakkumisel ning et tegemist on jõustunud ja kehtiva otsusega, pidi ta ka teadma, et tal ei ole võimalik Vara Vallavolikogu 03.05.2017 otsuse nr 12 alusel ning selles esitatud tingimustel Uue-Lombi kinnistut soetada. Isegi 3 kui valla selgituste kohaselt oli teatud juhul Uue-Lombi kinnistu müük otsustuskorras veel võimalik. Kuna kaebaja esitas kaebuse enam kui üheksa kuud pärast Vara Vallavolikogu 03.05.2017 otsusest nr 12 teadasaamist ning ligikaudu seitse kuud pärast Vara Vallavolikogu 21.06.2017 otsusest nr 15 teadasaamist, on selge, et kaebaja on kaebuse esitamisega ebamõistlikult viivitanud. Kaebaja ei ole kohtule esitanud ka väiteid või tõendeid, mis eeltoodu ümber lükkaksid, mistõttu jääb kohus 17.04.2018 määruses esitatud seisukohtade juurde. 17.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebaja ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis põhjendaksid kaebetähtaja ületamist. Seetõttu puudub kohtul alus kaebetähtaja ennistamiseks.
lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt
lg-le 2.
lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. 18. Eeltoodust tulenevalt ning lähtudes
lg 1 p-st 2 ja
Kohus selgitab, et vastavalt
lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. 19. Arvestades, et kohus lõpetab haldusasja menetluse, ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav, kuna taotlusega seonduvalt ei toimu
Kohtu hinnangul ei kohaldu käesoleval juhul analoogia korras ka Riigikohtu halduskolleegiumi 17.05.2017 määruse nr 3-3-1-88-16 p-s 15 väljendatu, mille kohaselt kaebuse tagastamise korral on esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik, sest kaebuse tagastamise määrus jõustub alles pärast edasikaebevõimaluse ammendumist. Seega jätab kohus taotluse
20.
lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Peipsiääre vald ei ole kohtule esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks ning kohus ei pea vajalikuks anda selleks ka täiendavat võimalust. Riigikohtu halduskolleegium on oma praktikas korduvalt väljendanud, et haldusorganil ei ole küll keelatud halduskohtumenetluses välise õigusabi kasutamine, kuid kohtuasi peab olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv, et oleks õigustatud kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulud väljamõistmine (Riigikohtu halduskolleegiumi 14.01.2009 otsus nr 3-3-1-62-08, p-d 15-16; 19.05.2011 otsus nr 3-3-1-14-11, p 21; 27.10.2011 otsus nr 3-3-1-53-11, p 31; 21.06.2012 otsus nr 3-3-1-26-12, p 29 jne). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid ning poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. 21.
lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse
Kuna kohus lõpetab menetluse
lg 1 p 2 alusel ning kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt on 10.04.2018 tasutud riigilõivu 30 eurot, on kaebajal õigus riigilõivu tagastamisele.
lg 8 kohaselt tagastatakse riigilõiv menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivu on tasunud OÜ Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus. Kui kaebaja soovib riigilõivu tagastamist viimati nimetatud isikule, tuleb tal sellest kohtule teada anda. Kui kaebaja soovib riigilõivu tagastamist endale või muule isikule, tuleb tal kohtule teatada, kellele ja millisele arvelduskonto numbrile riigilõiv tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.