KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse avalikult teatavaks 27. aprill 2018, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number 3-17-2032 Haldusasi V. R. ka

) § 11 lg 1 p 2 järgi selles asjas menetlusosalised, tulenevad haldusorgani kohustused selles menetluses

-st järelevalve tegemise kohta käivatest sätetest, mitte AvTS-st (p 14). Sama lahendi punktis 15 on ringkonnakohus märkinud, et V. R. on põhjendatud huvi saada järelevalvemenetluses palutud teavet. Järelevalvemenetluse kohta käivad andmed on kuni haldusmenetluse lõppemiseni piiratud juurdepääsuga teave vaid menetlusväliste isikute jaoks (AvTS § 35 lg 1 p 2). AvTS § 15 lg 2 kohaselt on teabevaldaja ametnik või töötaja kohustatud igakülgselt abistama teabenõudjat teabenõude esitamisel ning teabenõudjale vajaliku teabe, selle asukoha ja teabenõudjale sobivamate võimalike juurdepääsuviiside väljaselgitamisel. 2 Keila linnavalitsus on avalik-õiguslik asutus ja seega teabevaldaja. AvTS § 18 lg 1 kohaselt teabenõue täidetakse viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. AvTS § 20, §21, § 23, § 17 kohaselt teabevaldaja vastates teabenõudele on kohustatud, kas väljastama teavet või siis keelduma teabenõude täitmisest. AvTS §-s 20 on sätestatud tingimused, millal loetakse, et teabenõude täidetuks. Vastustaja kinnitas vastuses ja teistes kirjades, et tema valduses on olemas nõutud teave. Vastustaja ei ole väljastanud kaebajale nõutud teavet ja seega ei ole täitnud kaebaja teabenõuet. Kaebaja leiab, et on asjakohatu vastustaja ettepanek tulla Keila Linnavalitsusse, selleks et tutvuda mingi toimikuga ja selgitusega koopiate tegemise kohta. AvTS kohaselt, vastustaja ei saa keelduda teabe väljastamisest ja asendada teabe väljastamist ettepanekuga mingi toimikuga tutvumisega, mis asub Keila Linnavalitsuses. Kaebaja leiab, et vastustaja tegevus on õigusvastane ja selle tegevusega vastustaja rikub kaebaja õigust saada teavet, mis on seotud tema kaasomandiga. 4.

1. Kaebaja on haldusasjas menetlusosaline ja seega temal on õigus saada teavet, mis asub haldusasja toimikus ja vastustaja on kohustatud väljastama kaebajale dokumentide koopiad AvTS sätestatud korras. Kaebaja märgib veel, et vastustaja väide, et kaebaja on menetluses osalenud juba alates 18.05.2016 ja temal on olnud võimalus tutvuda kõikide menetlusdokumentidega ja talle on antud järelevalvemenetluses kogu võimalik informatsioon, ei vasta tegelikkusele. Kaebaja ei olnud
2. aastal kinnistu kaasomanik ja seega ei saanud olla menetluse menetlusosaline. Vastustaja tõepoolest edastas kaebaja kaudu ühe ettekirjutuse eelmisele kaasomanikele. Kuid see oli ainus dokument, mille vastustaja edastas kaebajale. Vastustaja väide, et kaebajale on antud järelevalvemenetluses kogu informatsioon, ei vasta samuti tegelikkusele. 4.
3. Kaebaja leiab, et kuna vastustaja on nõus sellega, et kaebajal on õigus saada teavet haldusmenetluse ja dokumentide kohta, siis puudus vastustajal alus ja õigus kaebajale nõutud teavet mitte väljastada. Ei ole arusaadav, miks vastustaja ei ole kaebajale väljastanud nõutud teavet, kuigi tema ise väidab, et kaebajale on õigus teavet saada. Selline vastustaja tegevus on õigusvastane. 4.
4. Kaebaja toob välja, et Keila Linnavalitsus rikub suheldes kaebajaga süstemaatiliselt ja pahatahtlikult seadust ja kaebaja õigusi. Keila Linnavalitsus hakkas kaebajat sihipäraselt kiusama koheselt pärast seda, kui temast sai kinnistu kaasomanik. Kaebaja oli sunnitud seoses Keila Linnavalitsuse õigusvastase ja pahatahtliku tegevuse jätkamisega pöörduma kaebustega Tallinna Halduskohtusse haldusasjades 3-17-628, 3-17-1206, 3-17-1413, 3-17-
5. Vaatamata sellele rikub vastustaja jälle seadust ja ei väljasta kaebajale teabenõudes nõutud teavet, mis on otseselt seotud kaebaja kinnistuga ja kaasomaniku kohustusega ning vastustaja ettekirjutustega. Keila Linnavalitsus jätkab on ebaseadusliku tegevuse ka kohtumenetluses. Kaebaja leiab, et Keila Linnavalitsus valetab jämedalt kohtumenetluses ja eksitab kohut ilmselt eesmärgil kaebajat mustata. Kaebaja märgib, et oli sunnitud esitama Keila Linnavalitsuse vastu kaebuse valede ümberlükkamiseks. 4.
6. Kaebuse esitaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 630 eurot ja riigilõiv summas 15 eurot vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (tl 36-38). VASTUSTAJA SEISUKOHT
7. Vastustaja kaebusega ei nõustu, vaidleb sellele vastu kogu ulatuses ja põhjendab oma seisukohta järgmiselt: 3 5.
8. Vastustaja leiab, et kuna kaebaja soovib saada teavet riiklikus järelevalvemenetluses kogutud teabe kohta, siis sellise teabe kohta ei laiene avaliku teabe seaduse sätted. Kaebaja eelmise kaebuse läbivaatamisel kohtuasjas 3-16-1206 on Tallinna Ringkonnakohus oma 22.08.2017 lahendis punktis 14 selgitanud, et kui kaebaja soovib saada teavet järelevalvemenetluses, siis kohaldatakse haldusmenetluse seadustiku (

) ja järelevalve menetlust reguleerivatest seadustes sätestatut, mitte avaliku teabe seaduses (AvTS) sätestatut.

§ 7

lõige 3 sätestab, et haldusorgan on kohustatud hoidma riigi- ja ärisaladust ning hoidma saladuses salastatud välisteabe ja asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud andmed. Järelevalvemenetluses kogutud dokumendid ei kuulu AvTS alusel avalikustamisele ja § 35 lõige 1 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks riikliku järelevalve menetluse käigus kogutud teabe kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni.

§ 7

lõige 4 sätestab, et haldusmenetluses tuleb järgida isikuandmete töötlemise korda vastavalt isikuandmete kaitse seadusele. Kuna kaebaja on antud menetluses menetlusosaline, siis on tal õigus saada teavet menetluse kohta vastavalt

kehtestatud korrale.

§ 37lõige 3 sätestab toimiku ja dokumentidega tutvumise korra haldusmenetluses.

Toimikuga tutvumine toimub üldjuhul haldusorgani tööruumides ametiisiku juuresolekul.

§ 37lõige 4 sätestab, et dokumentidest väljavõtete või koopiate tegemine ning kulude hüvitamine toimub Av

TS sätestatud korras. Kuna antud menetlustoimikus olevad dokumendid ei puuduta kaebajat ja ei anna talle mingisugust uut informatsiooni käimasolevas järelevalve menetluses, siis on talle selgitatud, et ta võib järelevalve menetluse toimikus olevate dokumentidega tutvuda Keila Linnavalitsuses. Kaebajale on juba 30.08.2017 saadetud teade, et tal on õigus nende dokumentidega tutvuda menetleja juures Keila Linnavalitsuses. Kaebaja on antud menetluses osalenud juba alates 18.05.2016, talle on väljastatud allkirja vastu ettekirjutus, mis on koostatud kõikidele kaasomanikele, tal on olnud võimalus tutvuda kõikide menetlusdokumentidega ja talle on antud järelevalvemenetluses kogu võimalik informatsioon. Arvestades ülaltoodut jääb vastustaja seisukohale, et ta on käitunud vastavalt kehtivatele seadustele ja kaebajale vastates igati õiguslikult. Vastustaja ei saa teabenõude korras väljastada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet ja haldusmenetluse toimiku materjalidega saab tutvuda haldusorgani tööruumides ametiisiku juuresolekul. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Käesolevas asjas on vaidlus selles, kas Keila linn on õiguspäraselt jätnud kaebuse esitaja teabenõude täitmata märkides, et tegemist on haldusmenetlusega ning kaebajal on võimalik tutvuda asja materjalidega Keila Linnavalitsuse ruumides leppides selleks kokku eelnevalt aeg järelevalvespetsialistiga.
2. Asjas on tuvastatud järgmised faktilised asjaolud. 7.
3. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et V. R., kes on kinnistu asukohaga XXXXXXXXXXX, Keila üks kaasomanikest, esitas Keila Linnavalitsusele 23.08.2017 teabenõude (tl 10), milles palus väljastada Keila Linnavalitsuse poolt XXXXXXXXXXX, Keila kinnistu kaasomanikele tehtud 2016.a. ja 2017.a. ettekirjutused. 7.
4. Keila Linnavalitsuse 07.08.2017 kirjaga nr 4.1-1.3/1093-1 (tl 11) teatas linn, et 03.07.2016 XXXXXXXXXXXXX kinnistu kaasomanikud H. K., K. J., I. L., U. L. ja T. T. esitasid Keila Linnavalitsusele taotluse neile koostatud ettekirjutustes olnud kohustuste täitmise tähtaja osaliseks pikendamiseks. 4 7.
5. Kaebaja esitas Keila linnavalitsusele 23.08.2017 teabenõude (tl 12), milles palus väljastada kinnistu XXXXXXXXXX, Keila kaasomanike H. K., K. J., I. L., U. L. ja T. T. 03.07.2016 taotluse. Teabe palus kaebaja väljastada aadressile XXXXXXXXXX, Keila. 7.
6. Vaidlust ei ole ka selles, et 07.09.2017 sai kaebaja kätte vastustajalt vastuse teabenõudele

§ 37

lg 3) ning, et koopiate tegemine ning kulude hüvitamine toimub avaliku teabe seaduses sätestatud korras (

§ 37lg 4). 8. Kohus märgib, et Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-17-1206 selgitanud, et Av

TS § 2 lg 2 p 4 kohaselt ei kohaldata seda seadust teabele juurdepääsupiirangute, juurdepääsu eritingimuste, korra ja viiside osas, juhul kui need on eriseaduses või välislepingus sätestatud teisiti. Kaebaja soovis saada teavet ehitusseadustiku alusel toimetatavas järelevalvemenetluses. Osundatud menetlus puudutab Haapsalu mnt 47 asuva kinnisasja kõikide kaasomanike õigusi ja kohustusi. Seega on nad (sh kaebaja) haldusmenetluse seaduse (

) § 11 lg 1 p 2 järgi selles asjas menetlusosalised. Haldusmenetluse menetlusosalise õigused saada teavet ning haldusorgani kohustused selles menetluses tulenevad mitte AvTS-st, vaid

-st ja järelevalve tegemise kohta käivatest seadustest. Kohus leiab, arvestades eeltoodud Tallinna Ringkonnakohtu seisukohaga, et ka antud juhul on kaebaja näol tegemist menetlusosalisega haldusmenetluses ning sellest tulenevalt tuli rakendada vastustajal taotluse lahendamisel haldusmenetluse seadust, mitte avaliku teabe seadust. Alljärgnevalt kontrollibki kohus lähtudes haldusmenetluse seadusest, kas vastustaja on käitunud õiguspäraselt jättes kaebajale kui haldusmenetluse menetlusosalisele tema poolt 23.08.2017 küsitud konkreetse haldusmenetlusega seotud teabe väljastamata kaebaja poolt soovitud viisil. Kohus märgib, et vastustaja juhindus seejuures

§ 37lg 3 ja lg 4.

8.1.

§ 5

lg 2 sätestab, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Viidatud sättest tuleneb hea halduse põhimõte. Kohus leiab, et kaebaja taotlusele väljastada talle tema poolt palutud teave teda puudutavas haldusmenetluses konkreetsel viisil (isik palus edastada dokumendid posti teel), vastamist selliselt, et kaebaja peab teabe saamiseks kokku leppima aja ning tulema palutud dokumentidega tutvuma linnavalitsusse, ei saa pidada efektiivseks ja isikule üleliigseid ebameeldivusi vältivaks menetluseks. Kohus lähtub siinkohal asjaolust, et vastustaja ei ole vaidlustanud kaebaja õigust tutvuda menetluse dokumentidega ja saada neist koopiaid. Kirjadele vastamist kirjaga, et isik saab tutvuda dokumentidega linnavalitsuse ruumides, ei saa pidada antud taotluse lahendamisel sobivaks (asjakohaseks) tegevuseks arvestades kaebaja esitatud taotlust ja

§ 25

lg 1.

§ 5

lg 2, mis seondub ka hea halduse põhimõttega, eeldab isiku taotluse lahendamisel tõhusat ja tulemuslikku tegevust. Kohus leiab, et selle asemel, et hakata kaebajale kirjutama, et vastavad dokumendid on linnavalitsuses, oleks tulnud vastustajal hea halduse põhimõtet järgides kaebajale koheselt palutud dokumendid edastada. Ka Keila Linnavalitsuse 17.09.2009 määrus nr 8 „Keila linna asutuste ühtne asjaajamiskord“ (Kord) sätestab hea halduse põhimõtte järgimise kohustuse. Muuhulgas on nimetatud Korras märgitud, et asutuse asjaajamises lähtutakse heast haldustavast, mille üldpõhimõtete hulka kuuluvad ka proportsionaalsus: otsuseid tehes tagab ametnik/töötaja, et võetavad meetmed on sobivad, vajalikud ega välju taotletava eesmärgi raamest ja õiglus: ametnik/töötaja tegutseb õiglaselt ja mõistlikult (vt Korra § 3 lg 5 p 3 ja p 8). Korra § 3 lg 4 sätestab, et asutuse asjaajamine peab aitama kaasa asutuse töö efektiivsuse tagamisele ning isikute ladusale teenindamisele. Kohus leiab, et antud juhul ei ole neid põhimõtteid järgitud. 5 Vastustaja viide

§ 37

lg 3 ei ole kaebaja nõuet silmas pidades ka asjakohane, sest nimetatud lõikega ei keelata isikule, kes on haldusmenetluse osaliseks, väljastada dokumente kirja teel, elektrooniliselt või muul palutud viisil arvestades menetlusosalise soove. Kohus leiab, et vastustaja on oluliselt rikkunud hea halduse põhimõtet ning seetõttu tuleb kaebus rahuldada ning vastustajal tuleb kaebajale tema poolt palutud dokumendid edastada kaebaja poolt soovitud viisil. 8.3. Kohus märgib, et

§ 37

lg 4 näeb ette, et dokumentidest väljavõtete või koopiate tegemine ning kulude hüvitamine toimub avaliku teabe seaduses sätestatud korras. Kaebaja on taotlenud teda puudutavas haldusmenetluses, milles ta on menetlusosaline, dokumentidest koopiate saamist. Vastustaja neid talle kaebaja poolt soovitud viisil edastanud ei ole ega ole ka näidanud ära, millisel õiguslikul alusel tal on alus keelduda kaebaja poolt taotletud dokumentide koopiate väljastamisest (vt AvTS § 23). Järelikult on vastustaja rikkunud AvTS § 18 lg 1, mille kohaselt teabenõue täidetakse viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. Samuti on vastustaja rikkunud AvTS § 17 lg 1 p 2, mille kohaselt täidab teabevaldaja teabenõude teabenõudja poolt soovitud viisil. Seega on kaebus põhjendatud ja tuleb rahuldada.

1. Kaebaja poolt esitatud väited kaebaja kiusamise kohta vastustaja poolt jätab kohus käesolevas asjas tähelepanuta kui asjasse puutumatud.
2. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tehti otsus vastustaja kahjuks. Kaebaja on palunud hüvitada menetluskulud summas 630 eurot õigusabikulud ja 15 eurot riigilõiv. HKMS § 108 lg 12 sätestab, et menetluskulude jaotusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 173 ja 175 sätestatut. Kohus kontrollib volitatud esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust ka juhul, kui kuludele ei ole esitatud vastuväidet. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et tehtud tööle kulutatud aeg on suures osas vastavuses asja mahu ja keerukusega. Küll aga ei pea kohus põhjendatud menetluskuludeks kohtu menetlusse võtmise määruse ja asja kirjalikku menetlusse määramise määrusega tutvumisele ja analüüsile kokku kulutatud aega 30 min. Kohus leiab, et põhjendatud on viidatud kahe määrusega tutvumiseks kulutatud aeg kokku 15 minutit. Samuti ei saa pidada tervikuna põhjendatuks vastustaja 15.12.2017 vastuse ja tõendiga tutvumise ning analüüsile kulutatud aega kokku üks tund, arvestades, et vastustaja sisuline vastus on ühe lehekülje pikkune ning selles ei ole esitatud sisuliselt uusi väited võrreldes teabenõudele saadetud vastusega, tõendiks on vastus teabenõudele, mis oli kaebajal olemas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et nimetatud vastusega tutvumisele ning analüüsimisele sai maksimaalselt kuluda 30 min. Kohus on seisukohal, et põhjendatud menetluskulud on kokku 4 h 40 min (mitte 5,25 h). Järelikult tuleb õigusabikulusid vähendada 540 eurole, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Põhjendatud on vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista ka kaebuselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 6