1-17-3664/36

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. mai 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-17-3664 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Tõlk Jelena Laas Prokurör Ain Tali Kaitsja Matti Reinsalu (määratud korras) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Johannes Gaabriel Seppari vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu JOHANNES GAABRIEL SEPPAR, isikukood 39803292215, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx, xxxx Karistuse kandmise algus 24.07.2017 ja lõpp 23.03.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 18.04.2018, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta Johannes Gaabriel Seppar vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Välja mõista Johannes Gaabriel Sepparilt menetluskuluna riigituludesse 140,88 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99917700038793, selgitusse märkida: „Johannes Gaabriel Seppar, 1-17-3664, menetluskulu“. 1 Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Matti Reinsalu kasuks 140,88 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu Johannes Gaabriel Seppari kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, Johannes Gaabriel Sepparile ja tema kaitsjale ning jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.03.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Johannes Gaabriel Seppari vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Johannes Gaabriel Seppar on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu
4. mai 2017 otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7, 9 järgi ning kohus mõistis talle karistuseks 1 aasta vangistust, mida KrMS § 238 lg-st 2 juhindudes vähendas 8 kuuni. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu
5. juuni 2016 otsusega mõistetud 1 aasta pikkuse vangistuse võrra ja mõistis liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus karistusaja hulka eelvangistusaja, so 3 päeva ning luges lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistust. Johannes Gaabriel Seppar on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Vanglas kannab karistust esimest korda. On karistatud võõra vallasasja ära võtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud avalikult, vägivalda kasutamata, grupiviisiliselt ning süstemaatiliselt. Kuritegu sooritas põnevusest, grupi mõjul, sõltuvusprobleemide ning keerulise majandusliku olukorra tõttu. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla Johannes Gaabriel Seppari tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Johannes Gaabriel Seppar taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja avaldas, et tema plaanid vabanemise korral on kõige paremad – elab ema juures ja aitab teda, läheb tööle, võimalus on tööd saada nii xxxx lihakombinaadis kui ka xxxx piimatööstuses, samas soovitas kriminaalhooldusametnik end arvele võtta Töötukassas. Tulevikus tahab õppida keevitajaks, hetkel on oluline teha lihttööd, et kiiresti ära maksta võlad Avaldas arvamust, et kindlasti jääb see esimeseks ja viimaseks vanglas viibimise karistuseks, kuigi uue vanglas toimepandud kuriteo eest karistust veel ei tea, aga soovib, et see oleks tingimisi. Kinnitas, et sotsiaalprogrammidest on kasu olnud ja kohustub täitma kõiki tingimusi. 2 Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur toetab Johannes Gaabriel Seppari ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kaitsja oli seda meelt, et kuna Johannes Gaabriel Seppar on kuritegusid toime pannud mitte initsiaatorina, vaid kaasajooksikuna otsides põnevust ja seda saab pidada poisikeselikuks käitumiseks, siis tuleks talle anda võimalus näidata, et ta on vangistuses asjade üle järele mõelnud ning hinnanud ümber oma käitumise. Teda toetavad lähedased, tal on elukoht, tal on tulevikuplaanid ja ta soovib sellest negatiivsest ringist välja pääseda. Kaitsja palus kohtul kaaluda võimalust vabastada Johannes Gaabriel Seppar tingimisi enne tähtaega. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ning prokuröri seisukohaga, ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Johannes Gaabriel Seppari käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas, tal on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega on käesoleval juhul see tingimus täitmata. Olgugi tegemist vähese tähtsusega rikkumistega, näitab kinnipeetava käitumine, et tal puudub tõsine tahe normikuulekaks eluks. Kohus leiab, et kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Johannes Gaabriel Sepparit iseloomustab ka see, et teda on kriminaalkorras karistatud 2-l korral ning väärteokorras 10-l korral, seega ei ole uute süütegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava eelnevat käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisel elama ema juurde. Tegemist on kinnipeetava emale kuuluva 8-toalise korteriga, mis sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Negatiivne on sealjuures asjaolu, et korteril on võlgnevus 26 000 euro suuruses summas. Kinnipeetava lähedasteks on peale ema veel vennad ja õed ning vanaema, kuid suhete kohta lähedastega andmed puuduvad. Samas on märgitud, et kinnipeetava suhtlusringkond vabaduses koosnes peamiselt kriminaalkorras karistatud ja negatiivse mõjuga isikutest. Võimalust, et kinnipeetav vabanemise korral taasühineb negatiivse mõjuga sõpruskonnaga, kellega koos tarvitada sõltuvusaineid ning tegevusetusest tingituna otsida teravaid elamusi, välistada ei saa ja seda olukorras, kus vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kohati mõjutatav (kuritegusid on toime pannud grupis). Keskkonnavahetust ei ole kinnipeetav kaalunud. Ka 3 kinnipeetava ema on avaldanud muret, et poeg võib hakata jälle suhtlema probleemse käitumisega tuttavatega ning satub siis uuesti pahandustesse. Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Kohus märgib, et olukorras, kus kinnipeetav on varasemalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ei ole töökoha puudumisel isiku vabastamine põhjendatud. Isikul on ka vähene haridus ja puudub eriala, aga samuti puudub tal töökogemus ja -harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline ja seda olukorras, kus kinnipeetav enne vangistust ametlikult töötanud praktiliselt pole. Töökoha ja regulaarse sissetuleku puudumine mõjutab ilmselgelt kinnipeetava iseseisva toimetuleku oskust ja seda olukorras, kus pere ainsaks sissetulekuks on ema palk ja alaealise venna elatisraha ning korteril on märkimisväärne võlgnevus ning kinnipeetaval endal tasumata nõudeid 1213 eurot. Oluline on siinjuures ka asjaolu, et Johannes Gaabriel Seppar on eelnevalt kuritegusid toime pannud just pere keerulise majandusliku olukorra tõttu ja see olukord ei ole lahenenud/paranenud, seega töökoha ja isikliku sissetuleku puudumine suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Positiivseks loeb kohus aga asjaolu, et Johannes Gaabriel Seppar on vanglas läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Sotsiaalsete oskuste treening“ , kus osales aktiivselt ning tegeleb riigikeele õppega, samuti töötab kinnipeetav vanglas koristajana. Samas tuleb negatiivsena märkida, et 15.01.2018 seisuga eemaldati isik koolist keevitaja eriala õppest seoses sellega, et kutseõpetaja ei olnud rahul tema käitumisega tunnis, samuti olid hinded puudulikud. Negatiivne on veel asjaolu, et Johannes Gaabriel Sepparil on diagnoositud kanepisõltuvus. Kohus ei sea küll kahtluse alla Johannes Gaabriel Seppari sõnades väljendatud motivatsiooni sõltuvusainete vabaks eluviisiks, kuid peab eeltoodut siiski oluliseks riskifaktoriks, kuna sõltuvusainete tarbimise ja kuritegude vahel on otsene seos – isik pani toime varavastaseid kuritegusid ka selleks, et osta mõnuaineid. Seega tuleb kohtu hinnangul nimetatus näha ohtu vaatamata süüdimõistetu lubadustele hoiduda alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest. Vangla iseloomustuse kohaselt on Johannes Gaabriel Sepparil tulevikuplaanid küll olemas, kuid konkreetne tegevusplaan eesmärkide elluviimiseks puudub. Johannes Gaabriel Seppar on varem kahel korra olnud kriminaalhooldusel, kuid katseajad on mõlemal korral kulgenud probleemselt, sest kinnipeetav rikkus oluliselt käitumiskontrolli nõudeid ning lisakohustust mitte omada ja tarvitada narkootilisi ning psühhotroopseid aineid. Kohtul puudub veendumus, et käesoleval juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi probleemitult täita. Süüdimõistetu osalemine sotsiaalprogrammides ja tööhõives on küll kiiduväärt, kuid sellest ei saa teha järeldust tema muutumisest. Ka märgib kohus, et õppetööst eemaldamine viitab siiski korrale allumatusele vangistuse ajal ja kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu veelgi süvendab kahtlust Johannes Gaabriel Seppari võimekuses ja motiveerituses tingimusteta alluda karmile korrale käitumiskontrollile allutamise ajal. Ka ei pea kohus Johannes Gaabriel Sepparile mõistetud karistuse eesmärke veel täidetuiks, so puudub veendumus, et ta vabaduses käitub seaduskuulekalt ja ei pane toime uusi kuritegusid. Selliseks järelduseks annavad aluse tema varasem korduv karistatus (nii kriminaal- kui ka väärteo korras), käitumiskontrolli nõuete rikkumine, kriminaalne suhtlusringkond ja riskitegurina varasem sõltuvusainete tarvitamine. 4 Kohus ei pea ka põhjendatuks esimese võimaluse avanemisel Johannes Gaabriel Sepparit ennetähtaega vangistusest tingimisi vabastada. Karistusaja lõpuni on jäänud veel üle 10 kuu, seega on isikul võimalik järgmise ennetähtaega tingimisi vangistusest vabanemise võimaluse avanemiseni näidata oma käitumisega, et tema positiivsed hoiakud on püsivad ja tagasilangust ei esine (näiteks distsiplinaarkaristuste puudumine jne). Lisaks märgib kohus, et kuna isik viibib vangistuses esimest korda, siis peaks vanglakaristuse mõju tema edaspidisele käitumisele olema eriti tugev. Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 5