alusel mõista Remo Klimovilt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 90 € (üheksakümmend eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele.
lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse Remo Klimovile eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. 2 Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 20.03.2018.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Remo Klimovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Remo Klimov tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 30.01.2017.a otsusega KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistati KarS § 65 lg 2 alusel 2 aasta 7 kuu ja 22-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 06.09.2016.a ja lõpp on 28.04.2019.a. Remo Klimovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, vangistuses teist korda. Vangistuse ajal osales sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, alustas õppimist kutsekoolis, 3 distsiplinaarkaristust. Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Remo Klimovi kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et suhted lähisuhtevõrgustikuga on head ja toetavad. Remo Klimovi suhtlusringkonna moodustavad valdavalt kriminaalkorras karistatud isikud. Paljud neist liigtarvitavad alkoholi. Juuakse koos ja koos on toime pandud ka kuritegusid. Remo Klimov on aeg-ajalt üritanud vältida selliste sõprade-tuttavatega suhtlemist, kuid see pole õnnestunud. Remo Klimov on väga mõjutatav. Remo Klimovile on Järvakandi Vallavalitsus andnud üürile munitsipaalkorteri aadressil xxxx. Ennetähtaegsel vabanemisel saab Remo Klimov kohe tööle asuda metsatöödele XxxxOÜ-s. Ta on seal ka varem püüdnud töötada, kuid raha saades hakkas alkoholi tarvitama ja tööle ei läinud. Tööandjale tekkisid tõsised probleemid, sest R.Klimov lubadusi ei täitnud ja temaga ei saanud tööde planeerimisel arvestada. Tööandja XxxxOÜ-st võtaks ta siiski tööle lootuses, et ehk on mees oma suhtumist muutnud. Ema on valmis poega toetama söögiga, rahaga mitte, sest selle jooks poeg maha. Vanglas oleku ajal on ema ja vend Remo Klimovit rahaliselt toetanud. Remo Klimov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Andrus Ööbik edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Remo Klimovi vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (vangla ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi.
lg 33 alusel teatab, et istungist osa võtta ei soovi Kaitsja leidis, et vangla ja prokurör ei ole oma hinnangus adekvaatsed. Klimov ei ole kunagi vanglas kedagi ähvardanud. TEViks on rohkem põhjusi: elukoht, perekond, töökoht, soov tööle asuda, eeldused tööks ja õppimine vanglas. Kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes ja Klimov on nõus tegema kõike, et probleemist vabaneda, soovib vabaduses ravi jätkata. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et Remo Klimov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Remo Klimovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. 3 Kohus on jätkuvalt seisukohal, et R. Klimovi vabastamine tingimisi enne tähtaega praegusel ajal ei ole põhjendatud. Kohus arvestab nii R. Klimovi korduvat kriminaalkorras karistatust, viimase kuriteo toimepanemise asjaolusid (kannatanu peksmine ja alandamine kõrvaliste isikute nähes avalikus kohas isikute grupis) kui ka kuriteo toimepanemist katseajal, olles allutatud kriminaalhooldusele. Taoliselt käitudes on kinnipeetav selgelt näidanud, et teda ei saa usaldada ning talle on omane kuritegelik elustiil. Seda, et kinnipeetava käitumine võib olla jätkuvalt vastuolus ühiskonnas kehtivate normidega ning kaaskodanike heaolu ohustav, kinnitavad distsiplinaarrikkumised vanglas. Viimane distsiplinaarkaristus määrati isikule vangla materjalide kohaselt alles 17.01.2018. Järelikult ei ole kinnipeetav õiguskuulekast käitumisest huvitatud ning tema soov oma käitumist muuta on paljasõnaline. Kusjuures uued rikkumised on toime pandud pärast seda, kui arutati eelmisel korral kinnipeetava võimalust tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda, samuti pärast vanglas läbitud sotsiaalprogrammi. Olukorras, kus isik ei suuda õiguskuulekalt käituda kontrollitud keskkonnas, ei saa seda loota ka vabaduses. Kohus on seisukohal, et Remo Klimovi puhul on karistuse eesmärk – mõjutada isikut hoiduma süütegude toimepanemisest – täidetav üksnes vangistuses viibimisega ning seda pikemas ulatuses kui praeguseks kantud karistus. Remo Klimovi vabastamist tingimisi enne tähtaega ei toeta ka prokurör ja vangla. Kinnipeetava korduva kuriteo toimepanemise tõenäosust kahe järgneva aasta jooksul on vangla hinnanud 66 % ja vägivaldse korduva kuriteo toimepanemise tõenäosust kahe järgneva aasta jooksul on hinnanud 58 %. Nimetatud näitajad ei ole madalad ning ei sisenda kohtus kuidagi veendumust, et kinnipeetava käitumine vabaduses oleks õiguskuulekas. Tähelepanuta ei saa jätta ka vangla iseloomustuses märgitut, et isiku korduv kriminaalkorras karistatus näitab vähest motiveeritust loobuda kuritegelikult käitumisest. Ka kohtu hinnangul ei näita kinnipeetava senine käitumine tahet oma senist normivastast elustiili muuta ning ühiskonnas kehtivaid reegleid austada. Vastupidi, arvestades kinnipeetava distsiplinaarrikkumisi ja nende toimepanemise asjaolusid (vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kahel korral eiranud üldtunnustatud viisakusreegleid, samuti keeldunud tööst), võib väita, et R. Klimovi suhtumine reeglitesse on negatiivne ning suhtumine ametnikesse üleolev. Järelikult ei saa kindlalt loota ka tema korrektsele allumisele kriminaalhooldusega kaasnevatele nõuetele ning kohtul puudub usk, et isik sobiks kriminaalhooldusele. Kuna esitatud materjalide kohaselt on kuriteo toimepanemise soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine, peab kohus küll positiivseks kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahet enam alkoholi mitte tarvitada, kuid nimetatud tahe peab olema antud eelkõige eesmärgist enam kuritegusid mitte toime panna, mitte kantud soovist üksnes tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda. Seega on oluline, et ka pärast karistuse ära kandmist oleks kinnipeetaval vastav tahe olemas, kuid antud juhul ei pea kohus kinnipeetava vastavasisulist soovi selliseks kaalukaks argumendiks, mida käsitleda tingimisi enne tähtaega vabastamise alusena. Siinjuures arvestab kohus juba varem nimetatud asjaolusid (korduv karistatus, kuriteo toimepanemise asjaolud ja distsiplinaarrikkumised vanglas), mis tingivad isiku karistuse kandmise jätkamise vangistuses. Kuna vanglas olles on kinnipeetav alkoholist eemal, saab loota, et sedasi kinnistub tal ka harjumus jätkata oma elu vabaduses ilma sõltuvusaineteta. Eeltoodust tulenevalt on kohus veendunud, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud ning see ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud nagu elu- ja töökoht ning lähedaste toetus vabaduses ning resotsialiseeriv tegevus vanglas üles sooritatud kuritegude rohkust ja distsiplinaarrikkumisi vanglas, samuti ohtu, mida võib kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ühiskonnale kujutada ning kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik. Kohtul ei ole kujunenud veendumust, et käesolevaks ajaks oleks Remo Klimov asunud paranemise teele ning vabanedes ei jätkaks oma kuritegelikku käitumist. Arvestades Remo 4 Klimovi poolt toimepandud kuritegude rohkust ei pea kohus ka ära kantud karistust piisavaks, Remo Klimov peab tunnetama karistuse mõju ning kandma vastutust toimepandu eest.
Kinnipeetava kaitsja määratud korras esitas kohtule taotluse hüvitada talle 90 eurot riigi õigusabi osutamise eest ning kohus peab nimetatud summat põhjendatuks. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.