lg 3 alusel jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud: - sundraha 270 euro ulatuses.
, § 179, § 180 alusel välja mõista Konstantins Čubrevičs’ilt riigituludesse: - sundraha 480 euro ulatuses; - käekirjaekspertiisi kulu summas 564 eurot; - kaitsjatasu summas 48 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, tasudes iga kuu 1. kuupäevaks (alates 01.04.2018.a. kuni 01.03.2019.a.) vähemalt 91 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Nordea Pank või kontole nr EE873300333499990003 Danske Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber 99918700012132 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-18-1018, Konstantins Čubrevičs ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“ või “sundraha”. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Süüdimõistetul ja kaitsjal on õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. SÜÜDISTUS K. Čubrevičsit süüdistatakse selles, et tema võltsis enne 24.04.2013 Tallinnas 23.04.2013 kuupäeva kandval üürilepingul, mille kohaselt Xxxxkohustus K. Čubrevičsile elamispinna üürima, üürileandja Xxxxallkirja. Süüdistuse kohaselt, oma tegevusega pani Konstantins Čubrevičs toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimise. Lisaks on K. Čubrevičsit süüdistatakse selles, et tema esitas 24.04.2013 Tallinnas Haabersti linnaosa valitsuses asukohaga Ehitajate tee 109a üürileandja teadvalt võltsitud allkirjaga 23.04.2013 üürilepingu Haabersti linnaosa valitsuse ametnikule , eesmärgiga saada Eesti rahvastikuregistris sissekirjutus aadressile xxxx ning Eesti Vabariigi isikukood. Süüdistuse kohaselt, oma tegevusega pani Konstantins Čubrevičs toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kuriteoga kahju ei tekitatud, tsiviilhagi ei ole esitatud. Asitõendid ja salvestised: puuduvad. KOHTU SEISUKOHT Kohus asub seisukohale, et prokuröri taotlus käskmenetluse kohaldamiseks on põhjendatud ning täidetud on
Kohus nõustub süüdistusaktis esitatud järeldustega süütegude tõendatuse ning karistuse määra osas. Eeltoodust tulenevalt kuulub prokuröri taotlus rahuldamisele. Konstantins Čubrevičs’i süüd kinnitavad süüdistusakti kohaselt: 2 - Haabersti Linnaosavalitsuse teade K. Cubrevicsile rahvastikuregistrisse kandmisest keeldumise kohta (lk 3); kinnisasja Astangu tn 36-18 kinnistusraamatu väljavõte (lk 4); K. Cubrevisti täidetud elukohateate vorm (lk 11); K. Cubrevicsi taotlus isikukoodi saamiseks (lk 12); eluruumi üürileping (lk 13-18); tunnistaja ütlused (lk 20-23); tunnistaja ütlused (lk 24-26); tunnistaja Xxxxütlused (lk 27-29); käekirjaekspertiisi akt nr 13E-Dk0173 (lk 35-40); kahtlustatava K. Cubrevicsi ütlused (lk 68-76); K. Cubrevicsi karistusregistri teatis (lk 83). Karistuse motiivid Prokurör pidas võimalikuks süüdistatava karistamist toimepandud kuriteo eest KarS § 344 lg 1, § 345 lg 1 järgi ning juhindudes KarS § 63 lg-st 1 karistada teda rahalise karistusega 100 miinimumpäevamäära ulatuses (lugedes miinimumpäevamäära suuruseks 3,20 eurot), s.o summas 320 eurot. Mõistetud rahaline karistus tuleb KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub prokuröri ettepanekuga. Kohus märgib esmalt, et KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg1 järgi kvalifitseeritavad süüteod on teise astme kuriteod, millede eest mille näeb KarS karistusena rahalise karistuse või vastavalt kuni ühevõi kuni kolmeaastase vangistuse. Antud kriminaalasjas on tõendmiseseme asjaolud selged. Oma kuritegeliku käitumisega Konstantins Čubrevičs varalist kahju ei tekitanud ning tsiviilhagi esitatud ei ole. Isik on oma süüd tunnistanud ning kahetsenud tehtut (tl 74-75). Tema puhul puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Võttes arvesse teo toimepanemise asjaolusid, samuti seda, et süüdistatavat ei ole varem Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistatud, peab kohus põhjendatuks rahalise karistuse määramist süüdistusaktis toodud ulatuses. Kohtu hinnangul on antud isikut arvestades rahalise karistusega võimalik saavutada karistuse eri- ja üldpreventiivsete eesmärkide täitmine. Kriminaalasja toimikus oleva teatise kohaselt puuduvad andmed Konstantins Čubrevičs’i tulude kohta, samuti puuduvad andmed temale 2011.a. ja 2012.a Eestis tehtud väljamaksete kohta. Seega on põhjendatud lähtuda 2013.a. aastal kehtinud miinimumpäevamäärast (3,20 eurot). Kohus peab põhjendatuks ka prokuröri käsitlust selle kohta, et allkirja võltsimine ja selle ametnikule esitamine on kantud ühtsest teotahtest ja on ka loomuliku elukäsitluse järgi vaadeldav ühe teona, mistõttu tuleb karistuse mõistmisel juhinduda KarS § 63 lg-st 1. Võttes arvesse süüdlase isikut, teo toimepanemise aega ja asjaolusid, sh seda, et isikule süüks pandavad teod pani ta toime laiemalt eesmärgiga saada endale Eestis ametlik töökoht, nõustub kohus prokuröri ettepanekuga, et rahalise karistuse saab jätta KarS § 73 lg-te 1, 3 sätteid kohaldades tingimisi täitmisele pööramata 1-aastase katseajaga. Menetluskulud 3 Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasu summas 48 eurot ning käekirjaekspertiisi kulu 564 eurot.
lg-st 1 tulenevalt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu kuuluvad nimetatud menetluskulud süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on
on selle suuruseks 750 eurot. Arvestades seda, et kuriteod pandi toime
Kohtu hinnangul ei esine Konstantins Čubrevičs’il muid erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise. Tulenevalt menetluskulude suhtelisest suurusest, peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude (summas 1092 eurot) hüvitamine, määrates hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena ning seega tuleb igakuiselt tasuda vähemalt 91 eurot alates 01.04.2018.a. kuni 01.03.2019.a. Kohus juhindub
Merle Parts kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.