MS § 426, § 383, § 384 ja § 387. RESOLUTSIOON Jätta Tarko Kaljumäe vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, Tarko Kaljumäele ja tema kaitsjale. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.02.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Tarko Kaljumäe vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. 1 Tarko Kaljumäe on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 18.06.2014 otsusega
- § 25 lg 1,2 järgi ja kohus mõistis talle karistuseks 8 aasta vangistust.
lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu 13.06.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 2 kuud 29 päeva vangistust võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 aastat 2 kuud ja 29 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvestas kohus eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ja määras karistuse kandmise alguseks kinnipidamise päeva ehk 22.11.2013.a. Tarko Kaljumäed on kriminaalkorras karistatud kuuel korral (neist neli karistust on arhiveeritud), reaalset vangistust kannab neljandat korda. Kuritegude muster on varieeruv. Vägivalduse raskusaste on suurenenud. Kuritegusid on isik toime pannud nii etteplaneeritult kui ka impulsiivselt. Soodusteguriks on mõjutatavus ning alkoholi kuritarvitamine. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla Tarko Kaljumäe tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtuistung Tarko Kaljumäe taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja avaldas, et on teinud oma elus otsuse, et ta enam ei joo, kuna kõik probleemid on tema ellu tulnud tänu alkoholile. Tahab vabanedes ühineda anonüümsete alkohoolikutega ja asuda tööle, elukoha sai xxxx tuttava kaudu. Selgitas, et võlad tahab kindlasti ära maksta, 17 000 on järel ja sellestki on 12 000 pangalaen koos viivistega. Tahab toetada lähedasi, kelleks on ema, noorem õde ja tütar. Avaldas, et temast on 3 aastat tagasi kristlane saanud ja Jumala abiga tahab ta olla hea isa oma tütrele ning elada eeskujulikku ja seadusekuulekat elu. Toimepandud kuriteo pärast on häbi, kuid kannatanuga suhelnud ei ole. Märkis, et individuaalses kavas ettenähtud tegevused on läbitud, on teinud vanglas tööd ja tahtis lõpetada ka 12. klassi, kuid kuna viibib kõrgohtlike osakonnas, siis ei lubata tal koolis käia. Kinnitas, et teab, et ei tohi tarvitada mitte mingisugust alkoholi ja on suuteline alluma käitumiskontrollile. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur ei toeta Tarko Kaljumäe ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega Tarko Kaljumäe kohta. Kaitsja esitas kohtule K-raha väljavõtte selle kohta, et isikut on vangistuse jooksul toetanud tema õde, seega on tal materiaalne tugi olemas. Ka esitas kaitsja meditsiinilised dokumendid selle kohta, et Tarko Kaljumäel on diagnoositud südamehaigus ja kilpnäärme haigus, talle on määratud eluaegsed ravimid, mida ta saab vanglas, kuid määratud gluteenivaba dieeti ei ole võimalik vanglas tagada. Kohus võttis dokumendid asja materjalide juurde. Kaitsja oli seisukohal, et karistuse eesmärgid on täidetud ja edaspidine vanglas viibimine ei anna isikule enam midagi. Isik tunnistab oma endist kriminaalset eluviisi ja ta ei saa minevikku muuta, külla aga on Tarko Kaljumäe valmis positiivseteks muutusteks tulevikus. Selleks on ta läbinud vanglas sotsiaalprogrammid, osaleb tööhõives, ei poolda subkultuuri ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Tingimused vabanemiseks on head: tal on kindel elukoht, toetavad lähedased, elukeskkonna vahetus xxxx. Kaitsja hinnangul on prokuratuuri mittetoetav arvamus põhjendamata ning vangla arvamuses esitatud ohtlikkuse prognoos ei ole arvestatav, kuna arvutuse lähteandmed ning kasutatud metoodika ei ole selge. Kaitsja palub anda Tarko Kaljumäele võimalus tõestada, et käesolev karistus on oma eesmärgi täitnud ja isik suudab edaspidi käituda seadusekuulekalt ning täita käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. 2 Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ning prokuröri seisukohaga, ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt
lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Tarko Kaljumäe käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Seega on käesoleval juhul see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 6-l korral (neist 4 on arhiveeritud), reaalset vanglakaristust kannab neljandat korda, seega ei ole uute süütegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava eelnevat käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Vägivaldsuse raskusaste on suurenenud ja soodusteguriks on mõjutatavus ning alkoholi kuritarvitamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisel elama Pärnusse. Kodukülastuse käigus on välja selgitatud, et tegemist on kinnipeetava sõbra elukaaslasele kuuluva 2-toalise mugavustega korteriga ning korteriomanik on elektroonilise valveseadme paigaldamiseks nõusoleku andnud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et Tarko Kaljumäel on vabanemise korral võimalik tööle asuda xxxx õpilasena ning tööandjal on võimalik arvestada elektroonilise valve range ajakavaga. Garantiikiri töökoha olemasolu kohta on olemas, Tarko Kaljumäele makstakse katseajal miinimumpalka ja tulemustasu, kuid kvalifikatsiooni saavutamisel töötasu suureneb. Kohtu hinnangul aitaks tööle asumine vähendada tegevusetust ja koos sellega ka alkoholi kuritarvitamist, mis omakorda peaks vähendama uute kuritegude toimepanemise riske. Samuti on igakuine kindel sissetulek oluline ka isiku majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes ja seda olukorras, kus isikul on tasumata võlanõudeid umbes 17 000 euro ulatuses. Samas väärtustab Tarko Kaljumäe materiaalset heaolu ja seda väljendavat elustiili ning on valmis selle nimel kuritegusid toime panema, mis omakorda suurendab uute kuritegude toimepanemise riski, kuna töötasu, millest osa on kohtutäituril õigus võlgade katteks arestida ilmselgelt ei pruugi võimaldada luksuslikku eluviisi. Positiivseks saab kohtu hinnangul lugeda veel seda, et vabanedes ootab kinnipeetavat toetav sotsiaalvõrgustik ema ja õe näol. Tarko Kaljumäel on ka tütar, kellega ta suhtleb igapäevaselt ja kes on käinud vanglas kokkusaamistel. Samas ei saa märkimata jätta, et vabaduses oli Tarko Kaljumäe suhtlusringkond valdavalt negatiivse mõjuga ja sinna kuulusid kriminaalse taustaga isikud, kellega suhtlemine ei aita kohtu hinnangul positiivselt kaasa kinnipeetava taasühiskonnastumisele. Kuna kuriteod on toimepandud grupis, siis viitab see kinnipeetava mõjutatavusele. Võimalust, et kinnipeetav 3 vabanemise korral taasühineb kriminaalse taustaga sõpruskonnaga, kellega koos tarvitada alkoholi ning panna toime süütegusid, välistada ei saa. Positiivseks loeb kohus siinjuures aga asjaolu, et isik soovib elama asuda teise linna (enne vangistust elas xxx, nüüd soovib vabaneda xxxx), kus tal kriminaalse taustaga tutvusi ega sidemeid ei pruugi olla, kuid samas sõber, kelle kaudu ta xxxx elamispinna saab ja kes talle töökoha garanteerib, on varem kohtulikult karistatud, mida saab kinnipeetava mõjutatavuse juures pidada negatiivseks asjaoluks. Tarko Kaljumäe on vanglas läbinud sõltuvusainete tarbimist käsitleva sotsiaalprogrammi 12 sammu ning Agressiivsuse asendamise teeningu, kus töötas aktiivselt kaasa. Alates 15.06.2016 töötab majandustöödel abitöölisena. Samuti osaleb isik regulaarselt vestlustel kaplaniga, seega kasutab Tarko Kaljumäe vanglas viibitavat aega otstarbekalt. Negatiivne on asjaolu, et Tarko Kaljumäel on diagnoositud alkosõltuvus ja alkoholijoobes võib ta muutuda vägivaldseks. Ka on isik ise tunnistanud, et seltskonnas tarbis ta aeg-ajalt kokaiini, teda on kahel korral karistatud NPALS § 151 alusel ja ühel korral auto narkojoobes juhtimise eest. Kohus ei sea kahtluse alla süüdimõistetu motivatsiooni kaineks eluviisiks, kuid peab eeltoodut siiski oluliseks riskifaktoriks, kuna alkoholi tarbimise ja kuritegude vahel on otsene seos. Seega tuleb kohtu hinnangul nimetatus näha ohtu vaatamata süüdimõistetu lubadustele alkoholi mitte enam pruukida. Vangla iseloomustuse kohaselt on Tarko Kaljumäel puudulik probleemide lahendamise osku, tema empaatiavõime on piiratud (kuigi väljendab heameelt, et ohver elama jäi, samas aga sundis ähvardustega ohvrit tunnistust tagasi võtma). Ka on kinnipeetav valmis tunnustuse nimel toime panema kuritegusid, on eelistanud grupi väärtusi ja reegleid ühiskonnas kehtivatele reeglitele. Vähetähtis pole ka asjaolu, et isik viibib kõrgohtlike kinnipeetavate osakonnas. Tarko Kaljumäe on olnud 3 korral määratud kriminaalhooldusele. Esimese katseaja (01.01.1997-31.01.2003) kohta kriminaalhoolduse toimikus andmed puuduvad. Teisel katseajal ajavahemikus 26.08.2009-25.02.2011 jäid püstitatud eesmärgid täitmata, kuna isik peeti 16.01.2010 Soome Vabariigis kinni narkokuriteo kahtlusega ja 22.10.2010 Harju Maakohtu määrusega kuulutati isik tagaotsitavaks. Kolmandal katseajal ajavahemikus 13.06.2013-12.12.2014 pani toime kaks väärteorikkumist: NPALS § 15'1 lg 1 - rahatrahv 200 eurot; AS § 70 – rahatrahv 40.- eurot ning sooritas uue kuriteo
Katseaeg lõpetati seoses uue karistuse ja reaalse vangistuse mõistmisega. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et varasem käitumiskontrollile allutamine ei ole Tarko Kaljumäele positiivset mõju avaldanud ning isik ei ole õigustanud kohtu usaldust kanda oma karistust vabaduses. Kohtul puudub ka seekord veendumus, et käesoleval juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Lisaks märgib kohus, et karistusaja lõpuni on jäänud veel üle 3,5 aasta, mis on väga pikk aeg.
lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, seega oleks Tarko Kaljumäe katseaja pikkus üle 3,5 aasta, mida ei saa aga pidada otstarbekaks. Kohus ei pea ka põhjendatuks esimese võimaluse avanemisel Tarko Kaljumäed ennetähtaega vangistusest tingimisi vabastada, ka mitte elektroonilise valve alla. Karistusaja lõpuni on jäänud veidi rohkem kui 3,5 aastat, seega on isikul võimalik järgmise ennetähtaega tingimisi 4 vangistusest vabanemise võimaluse avanemiseni kinnistada oma positiivseid hoiakuid (õiguskuulekas käitumine – distsiplinaarkaristuste puudumine, alkoholi ja narkootikumide tarbimise võimatus – nendest võõrdumine jne). Süüdimõistetu osalemine sotsiaalprogrammides, tööhõives ja vestlused kaplaniga on küll kiiduväärt, kuid sellest ei saa teha järeldust tema muutumisest. Tarko Kaljumäe peab jätkama karistuse kandmist vanglas ja oma käitumisega näitama, et tema normikuulekus on püsiv ja tagasilangusi ei esine. Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 04.05.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu 2. aprilli 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. 02.04.2018 kohtumäärus 1-14-3300 jõustus 24. mail 2018. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.