Obsah (7)

§ 141§ 200§ 64§ 69§ 65§ 68§ 76

Kriminaalasi nr 1-15-10041 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. märts 2018. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-10041 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistu

§ 141

lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust, ja

§ 200

lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti Artur Serebrjakovile liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust.

§ 69lg 7 kohaselt asendati Harju Maakohtu 16.09.2014.

a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o 256 tundi üldkasulikku tööd, vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel suurendati Artur Serebrjakovile Harju Maakohtu 16.09.2014.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Artur Serebrjakovile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 10 kuud 8 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

Kohtuotsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 15.04.

1. a määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 02.07.
2. a ja lõpeb 10.05.
3. a. Vangla ei toeta Artur Serebrjakovi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Artur Serebrjakovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Artur Serebrjakovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Artur Serebrjakov selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja taotles kohtult Artur Serebrjakovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Artur Serebrjakovi ja tema kaitsja, leiab, et Artur Serebrjakovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
5. Artur Serebrjakov kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. 2 Käesolevaks ajaks on Artur Serebrjakov temale mõistetud karistusajast (3 aastat 10 kuud 8 päeva) ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem, kui neli kuud. Samuti on Artur Serebrjakovil kanda jäänud karistust rohkem kui 2 kuud (

§ 76lg 3).

Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused Artur Serebrjakovi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks karistuse kandmiselt. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Hinnates Artur Serebrjakovi varasemat elukäiku, järeldub, et Artur Serebrjakov on järjepidev õigusrikkuja. Artur Serebrjakov on kriminaalkorras kokku karistatud 12-l korral, neist 9 arhiveeritud. Vanglakaristust kannab Artur Serebrjakov juba neljandat korda. Varasemalt pani Artur Serebrjakov toime peamiselt varavastaseid kuritegusid (sh röövimise), samuti ka õigusemõistmisevastase süüteo, kuid eelmiste kuritegudega muutus toimepandud kuritegude raskusaste. Artur Serebrjakov tunnistati Harju Maakohtu 02.03.

1. a otsusega lisaks röövimise toimepanemisele süüdi ka seksuaalse enesemääramise vastase süüteo, s.o vägistamise toimepanemise eest. Eelmise, s.o Harju Maakohtu 16.09.
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-7115 (mis moodustab käesoleva karistusega liitkaristuse) tunnistati Artur Serebrjakov süüdi süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamise eest ja karistuseks mõisteti talle vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga, tähtajaga 18 kuud. Seega on käesolevad süüteod, mille eest Artur Serebrjakov karistust kannab, toime pandud üldkasuliku töö tegemise ajal. Lisaks nähtub Harju Maakohtu 16.09.
3. a otsusest, et Artur Serebrjakov on ka varasemalt katseajal pannud toime uue kuriteo. Artur Serebrjakovi poolt toime pandud kuritegude rohkus näitab Artur Serebrjakovi üldist negatiivset suhtumist õiguskorda ja kehtivatesse reeglitesse. Varasemad karistused ei ole mõjutanud Artur Serebrjakovit õiguskuulekusele ja seega ei ole olnud tõhusad. 3.2 Kohus peab Artur Serebrjakovi käitumist karistuse kandmise ajal positiivseks. Käesoleva vangistuse jooksul on Artur Serebrjakov läbinud sotsiaalprogrammi Uus Suund ja alates 09.01.
4. a osaleb sotsiaalprogrammis 12 Sammu. Artur Serebrjakov on omandanud kutsehariduse puhastusteenindaja erialal ja osaleb vangla tööhõives. Lisaks on Artur Serebrjakov läbinud riigikeele õppe A2 ja B1 tasemel. Artur Serebrjakov käib kirikus. Artur Serebrjakovil puuduvad distsiplinaarkaristused. Artur Serebrjakovi puhul on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema alkoholisõltuvus. Ka viimased kuriteod, mille eest ta kannab käesolevat karistust, pani Artur Serebrjakov toime, olles alkoholijoobes. Kohus peab positiivseks, et Artur Serebrjakov on väljendanud soovi vabaduses alkoholi tarvitamisest loobuda. Samas, võttes arvesse Artur Serebrjakovi poolt toimepandud kuritegude toimepanemise asjaolusid ja Artur Serebrjakovi alkoholi tarvitamise harjumust, ei ole kohtu arvates välistatud, et vabanemise korral jätkab Artur Serebrjakov alkoholi tarvitamist ja seda vaatamata sellele, et Artur Serebrjakov on väidetavalt oma vaated elule ümber hinnanud. Kuna Artur Serebrjakov on kuriteod toime pannud tingituna alkoholisõltuvusest, peab kohus oluliseks, et Artur Serebrjakov läbiks talle individuaalses täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogrammid täies mahus, st sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. 3.3 Vabanemisjärgselt on Artur Serebrjakovil võimalus elama asuda aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxnas. Nimetatud aadressil asuv 2-toaline korter kuulub Artur Serebrjakovi elukaaslase emale ning lisaks korteriomanikule elavad käesolevalt nimetatud aadressil Artur Serebrjakovi elukaaslane koos nende ühise alaealise lapsega ning tema õde koos oma kahe alaealise lapsega. Artur Serebrjakovil on kindel töökoht xxxxxxxxxxxxxx lihttöölisena. Kohus on seisukohal, et Artur Serebrjakovi vabanemisjärgsed elamistingimused on valdavalt head. Artur Serebrjakovil on vabanemise korral olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. 3 Samuti on oluline, et Artur Serebrjakov soovib vabanemise korral osaleda oma alaealise lapse kasvatamisel. Samas peab kohus oluliseks, et Artur Serebrjakovil oli ka enne vangistust kindel elukoht, teotav lähivõrgustik ja võimalus osaleda lapse kasvatamisel, kuid vaatamata nimetatud positiivsetele asjaoludele pani Artur Serebrjakov toime rasked kuriteod.
5. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Artur Serebrjakovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et Artur Serebrjakovi puhul esineb positiivseid asjaolusid (käitumine karistuse kandmise ajal ja vabanemisjärgsed elutingimused), ei kaalu need kohtu hinnangul üles tema suhtes esinevaid negatiivseid ja karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid (varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud, Artur Serebrjakovi isik). Kohus peab positiivseks, et Artur Serebrjakov on avaldanud soovi ja tahet oma senist eluviisi muuta ning on vanglas osalenud rehabiliteerivates tegevustes. Sellele vaatamata ei pea kohus nimetatud asjaolusid piisavateks, et Artur Serebrjakov tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt käesoleval ajal vabastada. Kriminaalmenetluse kulud Artur Serebrjakovi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaat Lembit Nirgi Rakvere Advokaadibüroost. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 147,60 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on osaliselt põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 117,60 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 117,60 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel Artur Serebrjakovilt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4