KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 11.05.2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-49 Haldusasi XX kaebus T

§ 121lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX-l hakkas 27.09.2017 pärast õhtusööki halb ning ta kutsus valvuri, kes lubas tema probleemist viivitamatult valveõele teatada. Mõne aja möödudes teavitati XX-le, et valveõde enne õhtut ei tule ja meditsiinilist abi ei osuta. Õhtul tuli valveõde XX juurde korralise ringkäigu korras ja väljastas talle tema korralised õhtused ravimid. Valveõde ei osutanud XX-le abi. XX seisund halvenes ning järgmisel päeval osutati talle meditsiinilist abi teiste meditsiiniteenuse osutajate poolt.
2. XX nõudis 28.09.2017 Tallinna Vanglalt selgitust, miks valveõde 27.09.2017 kohe tema juurde ei tulnud. XX palus valveõelt võtta seletuskiri. Tallinna Vangla käsitas XX pöördumist selgitustaotlusena ja vastas sellele 30.10.2017 kirjaga nr 5-18/17/20649-
3. 3-18-49
4. XX esitas Tallinna Vanglale 04.12.2017 vaide, milles märgib, et ei ole Tallinna Vangla 30.10.2017 vastusega rahul. Tallinna Vangla 27.12.2017 vaideotsusega nr 5-15/17/349-2 jäeti kaebaja vaie rahuldamata.
5. XX esitas 08.01.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustas temale kinnipidamisasutuses 27.09.2017 meditsiinilise abi osutamata jätmise ning Tallinna Vangla 27.12.2017 vaideotsuse nr 5-15/17/349-
6. Kaebaja palub hüvitada temale tekitatud mittevaraline kahju 55 000 eurot.
7. Tallinna Halduskohus tagastas 07.02.2018 määrusega kaebuse, sest selle lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 1 p 1). Kaebaja eesmärgiks on saada hüvitist selle eest, et talle ei osutatud õigeaegselt asjakohast tervishoiuteenust. Vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-53-10, p 9; nr 3-3-1-69-10, p 9). Vangistusseaduse (VangS) § 49 lg 1 ja tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS) § 1 lg 21 kohaselt korraldatakse tervishoidu vanglas TTKS alusel, arvestades VangS-st tulenevaid erisusi. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab valveõe kinni peetava isiku meditsiinilist läbivaatust. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab VangS § 52 lg-le 2 tuginedes vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte haldusotsusega. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Isegi kui kaebus kuuluks tervishoiuteenuse osutamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes halduskohtu pädevusse, tuleks kaebus hüvitamisnõudes siiski tagastada, kuna hüvitamisnõuete esitamiseks on kinnipeetavale nähtud ette kohustuslik kohtueelne menetluskord (VangS § 11 lg 8). Kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks vastava kahju hüvitamise taotlusega vangla poole pöördunud ning vangla vastava taotluse lahendanud. Seega tuleks kaebus meditsiiniteenuse osutamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamiseks kaebajale tagastada ka juhul, kui halduskohtul oleks pädevus kaebust menetleda, kuna kaebaja ei oleks läbinud kaebuse esitamisele seatud kohustuslikku kohtueelset menetlust (

§ 121lg 1 p 4).

Kaebus tuleb kaebajale tagastada ka vaideotsuse vaidlustamise osas.

§ 45

lg 4 järgi võib vaideotsuse peale esitada kaebuse vaid juhul, kui vaideotsus rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Ehkki kaebusest ei ole selgesti väljaloetav, millise nõudega soovib kaebaja vaidlustada Tallinna Vangla vaideotsust, ei nähtu kaebusest, kuidas rikub vaidlustatud vaideotsus kaebaja õigusi meditsiiniteenuse osutamata jätmise juhtumist ja vangla vastusest sõltumatult. Kaebaja ei ole kaebuses toonud välja ainsatki väidet, mis viitaks sellele, et kaebajal oleks etteheiteid vaidemenetlusele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. XX esitas 28.02.2018 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 07.02.2018 määrus ja kohustada halduskohut vaatama tema liitkaebus läbi üldmenetluses. XX leiab, et halduskohus on rikkunud tema põhiseaduse (PS) §-ga 24 tagatud õigust olla oma kohtuasja arutamise juures. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2

§ 204lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

Ringkonnakohus ei pea vajalikuks kuulata määruskaebuse menetluses vastustajat ära ja lahendab määruskaebuse seniseid seisukohti arvestades. 8. Praegusel juhul ei ole kaebust võetud menetlusse, vaid see on kaebajale tagastatud asja lahendamiseks halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Vaidlust ei ole, et kaebajale on olnud tagatud võimalus kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel esitada kohtule seisukohti ja taotlusi. Ringkonnakohus selgitab, et kohtuistungi korraldamine haldusasjas on võimalik alles pärast eelmenetlust (

§ 126lg 1).

Praegusel juhul on kaebus tagastatud enne eelmenetlust. Eeltoodu tõttu ei esine PS § 28 lg-s 4 sätestatud õiguse viibida oma asja lahendamise juures riivet. Kaebajal on potentsiaalselt võimalik olla oma asja menetlemise juures ka üldkohtus, kui ta esitab praeguse vaidluse pinnalt hagi maakohtusse.

1. Kaebaja ei vaidlusta Tallinna Vangla ja selle meditsiiniosakonna avalik-õiguslikku tegevust või tegevusetust vanglas tervishoiuteenuse tagamisel. Tema etteheited puudutavad temale osutatava tervishoiuteenuse kvaliteeti. VangS § 52 lg 1 mõttes korraldab kinnipeetavate tervishoidu vangla arst, kes on VangS § 52 lg 2 järgi kohustatud ravima neid vanglas olevate võimaluste piires. Ravi andmine XX-le on käsitatav tervishoiuteenuse osutamisena TTKS § 2 lg 1 mõttes (vt ka Riigikohtu 12.10.2011 määrus nr 3-3-1-56-11, p 8). Tervishoiuteenuse osutamine, sh teenuse osutamise või sellest keeldumisega tekitatud kahju hüvitamine on võlaõiguslik suhe, mida reguleerivad võlaõigusseadus (
2. ptk) ja valdkonnaseadused (Riigikohtu 21.12.2010 otsus nr 3-3-1-69-10, p 9 ja 18.11.2013 määrus nr 3-2-4-1-13, p 9).
3. Eeltoodu tõttu ei ole tegemist halduskohtu pädevusse kuuluva asjaga ja halduskohus on õigesti tagastanud kaebuse (vt ka Riigikohtu määrused nr 3-3-4-1-13, p 10 ja 3-3-1-50-14, p 11). Määruskaebus tuleb seega jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3