Obsah (8)

§ 132§ 38§ 74§ 116§ 29§ 30§ 120§ 123

Väärteoasi nr 4-18-81 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. mai 2018. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-18-81 Kohtunik Raina Pärn Väärteoasi Menet

§ 132p 3 ja § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu.

4.

§ 38ja Kr

MS § 183 alusel jätta menetluskulud summas 96 (üheksakümmend kuus) eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioonkaebuse võivad esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kohtumenetluse pooltele kätte toimetatud. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 22.11.

1. a koostati Rauno Lepa suhtes väärteoprotokoll nr 20171122306701 (tl 23). Väärteokirjelduse kohaselt heidetakse Rauno Lepale ette seda, et tema 08.10.
2. a kella 02.50 ajal Piiri tänaval, Jõgeva linnas, Jõgeva maakonnas oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet amfetamiin ilma arsti ettekirjutuseta. Kirjeldatud teoga rikkus Rauno Lepp narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 3 lg 1 nõudeid ja pani toime NPALS § 151 lg-s 1 sätestatud väärteo. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse Jõgeva menetlusgrupi otsusega karistati Rauno Leppa NPALS § 151 lg-s1 sätestatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot (tl 2-4, 20-22). Kohtuvälise menetleja otsuse põhjenduste kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud isikusamasuse tuvastamise protokolliga, joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga ja menetlusaluse isiku ütlustega. Karistuse määramisel arvestati, et kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja määras, et

§ 74

lg 1 p 15 alusel tuleb menetlusalusel isikul tasuda joobe tuvastamisega seotud kulud summas 36 eurot. Menetlusalune isik Rauno Lepp esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 07.01.

1. a kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele, milles taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist, samuti menetluskulude riigi kanda jätmist. Kaebuses leiab Rauno Lepp, et ta ei olnud teadlik asjaolust, et ta oli 08.10.
2. a kella 02.50 paiku narkojoobes. Politseiametnikud ei leidnud tema valdusest narkootilist ainet amfetamiin. Samuti ei nähtud Rauno Leppa narkootilist ainet tarvitamas. Rauno Lepp ei ole teadlikult narkootilist ainet tarvitanud. Rauno Lepp leiab oma kaebuses, et võis narkootilist ainet tarvitada ettevaatamatusest, kuid seejuures ei saa tuginedes ainuüksi Rauno Lepal tuvastatud joobeseisundile võtta teda vastutusele narkootilise aine tarvitamise eest. Rauno Lepp käis eelnevalt baarides ja võttis lonksu sõbra õlleklaasist. Sõber võis unustada Rauno Leppa teavitamast asjaolust, et õlle sisse on pandud narkootilist ainet. Lisaks märgib Rauno Lepp, et ta ei olnud ajal, kui ta viidi uriiniproovi tegema, autoroolis. Rauno Lepp käis ka eelnevatel õhtutel ööklubides ja leiab, et võis ka seal sattuda uimastirünnaku ohvriks. Rauno Lepp soovis riigipoolset õigusabi (tl 34). Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 09.01.
3. a määrusega saadeti Rauno Lepa kaebus vastavalt kohtualluvusele Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale (tl 7). Kohus nõudis

§ 116

alusel Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurilt välja väärteotoimiku (tl 13). Tartu Maakohtu 15.01.

1. a määrusega jäeti Rauno Lepa kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 19.12.
2. a otsusele väärteoasjas nr 2780,17,010342 käiguta ja Rauno Lepale 2 anti puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg. Kohus määras, et Rauno Lepal tuleb kaebuses esinevad puudused kõrvaldada hiljemalt 29.01.
3. a. Rauno Lepp kõrvaldas kaebuses esinevad puudused kohtu määratud tähtaja jooksul. 02.02.
4. a määrusega võttis kohus Rauno Lepa kaebuse menetlusse. Kohus määras, et kohtuvälisel menetlejal tuleb esitada kirjalik seisukoht kaebuse kohta. Lisaks määras kohus, et Rauno Lepal tuleb esitada seisukoht kirjaliku menetluse kohta ja soovi korral nõuetekohane riigi õigusabi taotlus. Kohtuväline menetleja taotles kirjalikus seisukohas Rauno Lepa kaebuse rahuldamata jätmist. Kohtuväline menetleja leiab, et Rauno Lepp on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja väärteootsus on koostatud õigesti. Kohtuväline menetleja lähtus otsuse tegemisel joobeseisundi tuvastamise saatekiri uuringuaktist nr 1924T, millest nähtub, et Rauno Lepp oli tarbinud arsti ettekirjutuseta narkootilist või psühhotroopset ainet amfetamiin. Lisaks lähtus kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku Rauno Lepa ülekuulamise protokollist. Karistuse määramisel lähtus kohtuväline menetleja asjaolust, et Rauno Leppa ei ole varasemalt samalaadsete rikkumiste eest karistatud. Kohtuväline menetleja leiab, et Rauno Lepale kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga, et edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest. Kohtuväline menetleja esitas täiendava tõendina patrullilehe 07.10.
5. a 20.00-08.
6. Patrullilehelt nähtub, et patrull sai 07.10.
7. a väljakutse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus korteriust patrullile ei avatud. Kohale kutsuti päästeteenistus, kes ukse avas. Korteris olid kanepi tarvitamise tunnused. Korteris viibinud noormeestele tehti narkokiirtestid. Rauno Lepale tehti täiendav narkoproov, milleks ta toimetati 08.10.
8. a SA Jõgeva Haiglasse, kus Rauno Lepp kell 02.50 andis uriiniproovi. 20.10.
9. a uuringu käigus selgus, et Rauno Lepa uriin sisaldas amfetamiini. 16.02.
10. a esitas menetlusalune isik Rauno Lepp kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, millele oli lisatud riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatis. Tartu Maakohtu 02.04.
11. a määrusega määras kohus Rauno Lepale riigi õigusabi korras kaitsja kohustusega osamaksetena täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Kaitsja leidis oma 16.04.
12. a kirjalikus seisukohas, et isiku karistamiseks ei piisa ainuüksi asjaolust, et tõendatud on narkootilise aine amfetamiin tarvitamine, s.o veres on tuvastatud amfetamiin. Kaitsja hinnangul on kõrvaldamata jäänud kahtlused, et kuidas menetlusaluse isiku organismi on keelatud aine sattunud. Menetlusalune isik on käinud ööklubides ja tarvitanud seal jooke teiste isikute klaasidest, mistõttu ei saa Rauno Lepale ette heita tahtlikult keelatud aine manustamist. Kohtul tuleb hinnata, kas Rauno lepp on narkootilist ainet tarvitanud ettevaatamatusest. Kaitsja osundab, et Rauno Lepp on varasemalt samalaadsete rikkumiste eest karistamata ning Rauno Lepa juurest amfetamiini ei leitud. Korteris olid kanepi tarvitamise tunnused, kuid kanepit ei leitud. Eeltoodust tulenevalt on kaitsja hinnangul alust kahelda, et Rauno Lepp oleks teadlikult tarvitanud amfetamiini. Kaitsja leiab, et Rauno Lepa suhtes tuleks väärteomenetus

§ 29

lg 1 p 1 alusel lõpetada, kuivõrd Rauno Lepale etteheidetavas teos puuduvad väärteo tunnused. Alternatiivselt leiab kaitsja, et väärteomenetlus tuleks lõpetada

§ 30

lg 1 p 1 alusel, võttes seejuures arvesse väärteo toimepanemise asjaolusid ja menetlusalust isikut. Rauno Lepa süü väärteo toimepanemisel ei ole suur, mida kinnitab ka kohtuvälise menetleja poolt Rauno Lepale määratud rahatrahv. KOHTU SEISUKOHT 1. Kohus leiab, et kuna kohtumenetluse pooled on nõustunud väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses, on võimalik väärteoasi lahendada

§ 120

lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses, juhindudes kohtulahendi tegemisel

§-st 132. Kohus teavitas menetlusalust isikut ja 3 kohtuvälist menetlejat väärteoasja arutamisest kirjalikus menetluses ning tegi teatavaks kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja.

§ 123

lg 2 alusel arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ja Rauno Lepa suhtes väärteomenetlus lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Rauno Lepa kaebus tuleb rahuldada.

1. NPALS § 151 lg 1 näeb ette karistuse kohaldamise narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest. Väärteokirjelduses nimetatud amfetamiin kuulub sotsiaalministri 18.05.
2. a määrusega nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisas 1 toodud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja. Seega on käesoleval juhul tegemist narkootilise ainega NPALS § 31 lg 1 tähenduses. Patrullilehelt (tl 43) nähtuvalt on 07.10.
3. a alates kella 20.00st kuni 08.00ni Jõgeval patrullitoimkonnas olnud politseiametnikudxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Nimetatud kuupäeval kell 22.25 on saadud väljakutse aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Korteris viibis teiste hulgas ka Rauno Lepp, kelle tuvastati alkoholijoove 0,83 mg/l. Tulenevalt asjaolust, et korteris olid kanepi tarvitamise tunnused, siis teiste hulgas teostati ka Rauno Lepale narkokiirtest. Rauno Lepalt võeti lisaks täiendav narkoproov. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjalt (tl 24) nähtuvalt on Rauno Lepp 08.10.
4. a joobeseisundi tuvastamiseks saadetud SA Jõgeva Haiglasse, kus temalt kell 02.50 võeti narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse kindlas tegemiseks uriiniproov. Pärast uuringu teostamist, s.o 20.10.
5. a tuvastati Rauno Lepa uriinis narkootiline aine amfetamiin. Siinkohal on kohtu hinnangul oluline, et joobeseisundi tuvastamise saatekirjast ega muudest väärteoasja materjalidest ei nähtu, et Rauno Lepal puhul oleks 08.10.
6. a kella 02.50 paiku SA Jõgeva Haiglas esinenud narkootilise aine tarvitamise- ja narkojoobetunnuseid (KorS § 37 lg 3 ja § 41 lg 5 mõttes). See omakorda viitab asjaolule, et haiglas teostatud joobeseisundi tuvastamise ajaks oli narkootilise aine tarvitamisest möödunud piisavalt kaua aega ja mingeid väliseid narkootikumide tarvitamisele viitavaid tunnuseis enam ei esinenud, või oli tarvitatud narkootilise aine kogus niivõrd väike, et ei avaldanud Rauno Lepa käitumisele mingit mõju. Ka menetlusaluse isiku Rauno Lepa (Rauno Lepa isik tuvastati isikusamasuse tuvastamise protokollist (tl 26) nähtuvalt 22.11.
7. a andmete kontrollimisel rahvastikuregistrist, isikut võrreldi andmebaasis olemasoleva fotoga ning isikut küsitleti andmete saamiseks) ütlustest (tl 25) nähtuvalt ei ole ta endale teadaolevalt narkootilist ainet amfetamiin üldse tarvitanud ja tema valdusest ei ole ka narkootilist ainet leitud. Rauno Lepp peab võimalikuks narkootilise aine sattumist organismi seeläbi, et käis baaris ja jõi seal tuttava klaasis õlut, kus sees võis olla narkootilist ainet, kuid Rauno Lepp ei olnud sellest teadlik. Lisaks on Rauno Lepp selgitanud, et võis sattuda uimastirünnaku ohvriks ka Tartu klubis, kus ta käis eelnevatel öödel. Seega Rauno Lepa selgituste kohaselt ei tarvitanud ta narkootilist ainet teadlikult. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et Rauno Lepa uriinis tuvastati 08.10.
8. a narkootilist ainet amfetamiin, mis omakorda kinnitab Rauno Lepa tegevuses kaudselt NPALS § 151 lg-s 1 sätestatud ühe teoalternatiivi - narkootikumide tarvitamine – objektiivse tunnuse esinemist. On loogiline, et narkojoobe tekkimisele pidi eelnema ka narkootilise aine tarvitamine. Kuna Rauno Lepp ise on 4 eitanud narkootilise aine tarvitamist, tulnuks kohtuvälises menetluses koguda tarvitamise kohta täiendavaid tõendeid (Riigikohtu lahend väärteoasjas nr 3-1-1-55-13). Seda aga kohtuväline menetleja pole vajalikuks pidanud. Kohtuvälise menetleja hinnangul kinnitab Rauno Lepa tegevuses narkootilise aine tarvitamist sisuliselt ainuüksi joobeseisundi tuvastamise saatekiri. Samas on käesoleval juhul asjassepuutuvaks NPALS § 151 lg-s 1 sätestatud koosseisupärane tegu narkootilise aine amfetamiin tarvitamine, mitte aga joobeseisund või narkootiliste ainete sisaldumine organismis. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendis nr 3-1-1-49-09 leidnud, et tarvitamise all tuleb mõista narkootikumi sellist manustamist, mis tekitab narkootilise aine piisava koguse korral manustajal narkojoobe. Seega tuleb eristada tarvitamist ja manustajal pärastist viibimist tarvitamise tagajärjel tekkinud narkojoobes. Joobeseisundi esinemine ei ole NPALS § 151 koosseisu mõttes oluline. KarS § 10 kohaselt koosseisupärase teo toimepanemise ajaks narkootilise aine tarvitamise aeg, mitte aga aeg, millal narkojoove tuvastati. KarS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on koosseisupärase teo toimepanemise kohaks koht, kus isik tegutses. Antud juhul on väärteoprotokollis märgitud teo toimepanemise ajaks 08.10.
9. a kell 02.50 ja kohaks Jõgeva linn Piiri tänav, s.o Rauno Lepal narkojoobe tuvastamise aeg ja koht (SA Jõgeva Haigla asukoht on Piiri 2, Jõgeva linn).
10. Kohus, võttes arvesse väärteoasjas kogutud tõendeid, leiab, et väärteomenetluses puuduvad piisavad tõendid, mis kinnitavad, et Rauno Lepp on talle etteheidetava väärteo, s.o narkootilise aine amfetamiin tarvitamine, väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas toime pannud. Ainuüksi narkootilise aine sisaldumine uriinis ei tõenda narkootilise aine tarvitamist. Kuna täiendavate tõendite kogumine käesoleval ajal on välistatud, tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja Rauno Lepa suhtes väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada.

Menetluskulud Tartu Maakohtu 02.04.2018. a määrusega on Rauno Lepale määratud riigi õigusabi korras kaitsja kohustusega osamaksetena täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud (tl 100-101). Kaitseülesannete täitjaks on vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello (tl 102). Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 120 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsjale väljamakstavat tasu tuleb vähendada. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 60 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt

§ 38lg-le 1 ja Kr

MS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 60 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on käesolevas väärteoasjas menetluskuluks ekspertiisi tegemise kulu summas 36 eurot. Menetluskulud kokku on seega 96 eurot.

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 183 lg 1 kohaselt kannab väärteomenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik, mistõttu tuleb menetluskulud jätta riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 5