← Eesti

2-17-13623/9

Obsah (9)§ 444§ 174§ 138§ 144§ 165§ 173§ 175§ 177§ 178

2-17-13623 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 01. veebruar 2018.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue OÜ Inmarx Partners (hageja) osutas OÜ-le Harju Fassaadid (kostja I) teenuseid ja müüs kostjale I kaupu, mille kohta esitati vastavalt poolte kokkuleppele kostjale I arved kokku summas 1358,74 eurot. Kostja I ei tasunud arveid tähtaegselt ning poolte vahel sõlmiti 09.03.2017 kokkulepe võlgnevuse tasumiseks, mille kohaselt kohustus kostja I tasuma hagejale oma võlgnevuse summas 1 358,74 eurot igakuiste maksetena minimaalselt 200 eurot kuus alates 01.04.2017 hiljemalt 01.10.

  1. Kokkuleppe p 3 kohaselt lepiti kokku võlgnevuse tasumisega viivitamise korral viivise tasumises arvestusega 0,2% päevas. Hageja ja Xxxx´i (kostja II) vahel sõlmiti 09.03.2017 käendusleping, mille kohaselt kohustus kostja II vastutama kokkuleppest tulenevate kostja I kohustuste kohase täitmise eest hageja ees solidaarselt kostjaga I. Kostja II vastutuse rahaliseks maksimumsummaks lepiti kokku 1358,74 eurot. Kostja I rikkus kokkuleppest tulenevat kohustust tasuda oma võlgnevus hageja ees alates 01.04.2017 igakuiste maksetena minimaalselt summas 200 eurot kuus ega ole hagejale tasunud 2 2-17-13623 mitte ühtegi makset, mistõttu pöördus hageja õigusabi saamiseks advokaadibüroo Lillo & Partnerid poole, millega seoses tekkisid hagejal kulutused õigusabile summas 100 eurot (summa ilma käibemaksuta). Hageja esindaja edastas 05.08.2017 kostjatele vastava kirjaliku pretensiooni, millega hageja nõudis kokkuleppe rikkumise tõttu kostjatelt kogu kokkuleppe kohase võlgnevuse tasumist hiljemalt 14.08.
  2. Kuna kokkuleppe kohane põhivõlgnevus (summas 1358,74 eurot), õigusabikulude hüvitis (summas 100 eurot) ja viivis (arvestusega 0,2% päevas) on kostjate poolt seni hagejale tasumata, siis on hageja pöördunud käesoleva nõudega kohtu poole. Kuna kostja I rikkus kokkuleppest tulenevat kohustust tasuda oma võlgnevus hageja ees alates 01.04.2017 igakuiste maksetena minimaalselt summas 200 eurot kuus, siis ütles hageja 05.08.2017 kirjaliku pretensiooniga kokkuleppe üles alates 05.08.2017 ning nõudis kostjalt I kogu võlgnevuse tasumist. Seoses asjaoluga, et kostjad ei täitnud oma kohustusi kohaselt, pöördus hageja oma õiguste kaitseks ja võlgnevuse sissenõudmiseks advokaadibüroo Lillo & Partnerid poole, millega seoses tekkis hagejal varaline kahju summas 100,00 eurot (summa ilma käibemaksuta). Arvestades eelnevat, nõuab hageja kostjalt I kahju hüvitamist summas 100 eurot (so hageja õigusabikulud). Hageja palub mõista Harju Fassaadid OÜ-lt (registrikood: 14035137) ja Xxxx´ilt solidaarselt välja OÜ Inmarx Partners (registrikood: 10946126) kasuks põhivõlgnevus summas 1358,74 eurot ja kahju hüvitis summas 100,00 eurot. Samuti palub hageja mõista Harju Fassaadid OÜ-lt (registrikood: 14035137) OÜ Inmarx Partners (registrikood: 10946126) kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis summas 81,52 eurot ja viivis arvestusega 0,2% põhivõlgnevuselt (summas 1358,74 eurot) alates
  3. septembrist 2017 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda ning palub määrata lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal I ja kostjal II solidaarselt tasuda hagejale lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138

lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

§ 165

lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (lg 2). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised 3 2-17-13623 menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena (lg 4). Hageja on palunud kostjatelt menetluskuludena solidaarselt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu summas 275 eurot, õigusabikulud summas 400 eurot ja kulutused menetlusdokumentide kostjatele kättetoimetamisele kokku summas 77,58 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja menetluskulusid riigilõivule summas 275 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 400 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Hageja on lisaks palunud kostjatelt solidaarselt välja mõista kulutused menetlusdokumentide kostjatele kättetoimetamisele kokku summas 77,58 eurot. Kohtu hinnangul on nimetatud kulu põhjendatud. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 752,58 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (752,58 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.