Obsah (8)

§ 199§ 120§ 121§ 263§ 64§ 68§ 259§ 56

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2018.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-11754 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Meelika Aava, Ivi Kesküla Kriminaala

§ 199

lg 2 p 9 25 lg 2, § 121 lg 1, § 120 lg 1, § 263 lg 1 p 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu

1. jaanuari
2. a otsus Apellatsiooni esitajad Süüdistatava Jevgeni Volkovi kaitsja Gennadi Kull Süüdistatav Jevgeni Volkov (ankeetandmed toimikus) Prokurör Žanna Morozova Kaitsja Gennadi Kull RESOLUTSIOON
3. Jätta süüdistatava Jevgeni Volkovi kaitsja Gennadi Kulli apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
4. Määrata Advokaadibüroole Kull seoses vandeadvokaadi Gennadi Kull poolt Jevgeni Volkovile kaitsjana apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 30 (kolmkümmend) eurot (sh käibemaks).
5. Välja mõista Jevgeni Volkovilt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 30 (kolmkümmend) eurot, mis tuleb tasuda kohtumääruse jõustumisest 30 päeva jooksul. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Jevgeni Volkovile eraldi dokumendina. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu
7. jaanuari
8. a otsusega tunnistati Jevgeni Volkov süüdi

§ 199lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust.

Samuti tunnistati ta süüdi 1

§ 120

lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust,

§ 121

lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust,

§ 263

lg 1 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti J. Volkovile liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta ja 8 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 20.-21.

märtsini 2017,

1. oktoober 2017, s.o 3 päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta 7 kuud ja 27 päeva vangistust. Tõkend vahistamine jäeti muutmata kuni otsuse jõustumiseni. Karistusaja alguseks loeti
2. november
3. VÕS § 1043 alusel rahuldati tsiviilhagi ja J. Volkovilt mõisteti AS P kasuks välja 24,95 eurot. Menetluskuludena mõisteti J. Volkovilt KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 3,4,9, § 179 lg 1 p 2 alusel välja sundraha 750 eurot, ekspertiisitasu 1290 eurot ja kaitsjatasu 218 eurot. Menetluskulusid võimaldati J. Volkovil tasuda 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.
4. Apelleeritud, s.o karistuse mõistmise, osas olid maakohtu otsuse motiivid kokkuvõtlikult järgmised. 2.
5. Süüdistatav J. Volkov pani toime

§ 199

lg 2 p 9 - 25 lg 2, § 121 lg 1, § 120 lg 1, § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, mille sanktsioonides on ette nähtud rahaline karistus või vangistus. Arvestades J. Volkovi kehtivaid karistusandmeid, tema varasemat käitumist, isikuandmeid, kriminaalasja tehiolusid, kuriteoepisoodide rohkust ning kannatanutele tekitatud kahju suurust, tuleb teda karistada reaalse vangistusega. J. Volkovit on korduvalt karistatud, sh vara- ja tervisevastaste kuritegude toimepanemise eest, ta on kandnud reaalselt vangistust. J. Volkov ei tööta ametlikult. Tema sissetulek 2016. a-l oli 2214 eurot. Karistusregistri andmetel on tal tasumata 19 rahatrahvi, s.h 10. oktoobril 2011

§ 259lg 2 p 1 alusel määratud väike rahatrahv 8 trahviühikut (32 eurot).

Vaatamata karistatusele varavastaste kuritegude eest on J. Volkov jätkanud varavastaste süütegude toimepanemist. Vabadusekaotuslikud karistused ei ole tema õiguskuulekust taganud. Karistusregistri andmete kohaselt on teda 2015.a-l karistatud varavastaste süütegude eest kaks korda. Varavastaste süütegude jätkuv toimepanemine viitab J. Volkovi legaalsete sissetulekute ebapiisavusele. Järelikult ei ole ta rahalise karistuse kandmiseks piisavalt maksevõimeline. Seejuures peab ta tasuma menetluskulud. Lisaks esineb tal kalduvus tarbida alkohoolseid jooke. Vabadust piiravat karistust tuleb kohaldada ka seetõttu, et kinnistada J. Volkovis arusaama keelunormi kehtivusest. 2.2. J. Volkovi süü

§ 199lg 2 p 9 – § 25 lg 2 alusel toimepandud kuriteos ei ole suur.

J. Volkov on end süüdi tunnistanud, avaldanud kahetsust, tegemist on ühe episoodiga, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatavale tuleb karistuseks mõista vangistus sanktsiooni keskmäära ja alammäära vahelises suuruses, arvestades kuriteo raskust ja seda, et tegu jäi katse staadiumisse ning esineb kergendav asjaolu kahetsuse näol. Seega on võimalik mõista J. Volkovile

§ 199lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi karistuseks vangistus 4 kuud.

2.3.

§ 120lg 1 karistusena on ette nähtud kuni üheaastane vangistus.

Süüdistatava teo olemus ehk oma vanemate tapmisega ähvardamine avaldab negatiivset mõju ühiskonna turvalisusele tervikuna, sest perekonnal on ühiskonnas oluline roll. Süü suuruse osas ei ole kannatanutele tekitatud moraalne kahju väga suur. Arvestades süü suurust, karistust kergendava 2 asjaolu esinemist ja raskendavate asjaolude puudumist, süüteo toimepanemise asjaolusid ning üld- ja eripreventiivse eesmärke, tuleb J. Volkovile mõista karistuseks vangistus 6 kuud. 2.4.

§ 121

lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kuni 1 aasta vangistust. Selle kuriteo puhul on J. Volkovi süü suur, sest tema tegevus OS kehalisel väärkohtlemisel oli suure intensiivsusega. Oluline on eristada, kas tekitatakse näiteks vaid pindmised vigastused või lüüakse noaga kõrisse. Selle kuriteo eest väärib J. Volkov karistuseks vangistust 1 aasta, sest kuriteo tulemusel tekkinud tagajärg oli raske, imekombel ei saanud kannatanu tervis raskelt vigastada. Kvalifikatsiooni seisukohalt on tegemist piiripealse juhtumiga: kaela lõikehaav kuni trahheani on niivõrd tõsine vigastus, et sellise kehalise väärkohtlemise eest, mis on tekitatud noaga ja mis on väga lähedal raske eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisele või oleks võinud lõppeda ka surmaga, tuleb mõista karistus paragrahvi sanktsiooni ülemmäära suuruses. Kannatanu OS oli alkoholijoobes ja ei mäletanud juhtunust midagi. Kergendavaid asjaolusid ei esine. Puhtsüdamlik kahetsus peab olema kontrollitav ja tulenema asja materjalidest. Kahetsus puudub, kui süüdistatav ei ole talle ette heidetavat tegu täielikult omaks võtnud ning õigustab oma käitumist kannatanu poolt provotseeritud kaklusega. J. Volkovi käitumist iseloomustab hoolimatus ja küünilisus OS suhtes, kes kutsus J. Volkovi külla ja teda kostitas. 2.5.

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o avaliku korra raske rikkumine, kui see on pandud toime vägivallaga, eest on ette nähtud kuni viieaastane vangistus. Ründe tagajärjel kannatanul oli tuvastatud põse ja ülahuule vahelises piirkonnas turse ja nahapunetus, suuõõne parempoolsel siseküljel vigastus (luuümbrise juures). Süüdistatavat iseloomustas agressiivne ja vägivaldne käitumine, kohalolijad kartsid teda. Konflikti lahendamiseks kasutas J. Volkov vägivalda, ta oli alkoholijoobes ja viidi kainestusmajja. Süüdistatav ei pidanud lugu trollipeatuse kandis olnud kaaskodanikest, õiguskorrast ega kehtivatest reeglitest. J. Volkovil puuduvad arusaamad käitumisnormidest, enda provotseeritud tüli lahendamiseks kasutas ta vägivalda. Tema käitumine ei ole ühiskonnas aktsepteeritav, ta on ühiskonnale ohtlik. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdistatava isikut, karistust kergendava asjaolu esinemist ja raskendavate asjaolude puudumist, samuti õiguskorra kaitsmise huve ja võimalust mõjutada süüdistatavat hoiduma süütegude toimepanemisest, tuleb J. Volkovit karistada vangistusega 9 kuud. 2.6. Tegemist on eriliigiliste kuritegudega, kuriteod olid suunatud erinevate kannatanute vastu ning liitkaristus tuleb mõista üksikkaristustest raskeima suurendamise teel.

§ 64lg 1 alusel on liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 2 aastat ja 6 kuud vangistust, mida tuleb Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra, lõplikuks karistuseks jääb 1 aasta ja 8 kuud vangistust,

§ 68lg 1 kohaselt 1 aasta 7 kuud ja 27 päeva vangistust.

Karistuse kandmise alguseks on kahtlustatavana kinnipidamise päev

1. november
2. J. Volkovile mõistetavat karistust ei ole võimalik asendada üldkasuliku tööga, sest talle oli eelmiste kohtuotsustega korduvalt antud võimalus näidata, et ta on mõistetud karistustest järeldusi teinud, kuid ta pani uued kuriteod toime vabanemisest vähese aja möödumisel. APELLATSIOON
3. Süüdistatav J. Volkov teatas maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist
4. veebruaril
5. Maakohus koostas motiveeritud otsuse
6. märtsil 2018, mille tõlge anti J. Volkovile Tallinna Vanglas üle
7. aprillil 2018 . Apellatsiooni esitamise viimane tähtaeg oli 3 seega
8. aprillil
10. märtsil
11. a registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus süüdistatava J. Volkovi kaitsja G. Kulli apellatsioon, milles kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist karistuse osas ning uue otsusega mõistetud karistuse vähendamist. 3.
12. Kaitsja märgib, et süüdistuses

§ 120lg 1 järgi puudus J.

Volkovi vanematel tõeline hirm tapmise ees. Valimatutes ja roppudes sõnades ei olnud reaalset tapmisega ähvardamise mõtet. Pigem oli tegu ebaadekvaatse isiku kasvatamatusest tulenenud ebatsensuursete sõnade kasutamisega ja nende abil moodustatud lausetel puudus tähendus, mida vanemad arvasid neis olevat. J. Volkov ei eita, et tema ja vanemate vahel on pingeid, kuid reaalsuses ei ole tal mingit kavatsust vanemaid tappa. J. Volkov palub, et ringkonnakohus leevendaks mõistetud karistust. 3.2. Kaitsja leiab, et süüdistuses

§ 263lg 1 p 1 järgi jättis maakohus arvestamata J.

Volkovi süü suuruse. Vaidlust ei ole selles, et J. Volkov oli suures joobes, mis ei saanud jääda trollijuhile märkamata. J. Volkov istus trolli lõpp-peatuses olevale pingile, et puhata. J. Volkov tekitas kannatanule füüsilist valu.

1. märtsi 2017 ülekuulamisel J. Volkov tunnistas süüteo toimepanemist ja selgitas, et lõpp-peatuses lõi ta naist ühel korral, kuna viimane haaras teda riietest. J. Volkovil ei olnud tahtlust trollijuhile viga teha. J. Volkov ei hinnanud adekvaatselt, kus ta on või mida teeb. Ainsaks sooviks oli rahuldada unevajadus. Kuna kannatanu hakkas J. Volkovit riietest tirima, kasutaski J. Volkov enda kannatanu haardest vabastamiseks füüsilist jõudu. Trollijuhil ei olnud vajadust J. Volkovit pingilt ära ajada, sest pingil magav J. Volkov ei takistanud kannatanul oma töökohustusi täita. J. Volkov käitumine oli provotseeritud kannatanu poolt. Arvestades situatsiooni ja kannatanu käitumist, ei vasta mõistetud karistus J. Volkovi süü suurusele. Kaitsja palub, et ringkonnakohus mõistaks antud kuriteoepisoodis J. Volkovile leebema karistuse. 3.
2. Kaitsja leiab, et eelmainitud episoodides ei olnud J. Volkovi süü suur ning seetõttu palub leevendada J. Volkovile kogumis mõistetud karistust üksikkaristuste vähendamise teel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Kriminaalkolleegium, hinnanud apellatsiooni argumente ja taotlust mõistetud karistuse tühistamiseks ning selle vähendamiseks, arvestades kehtivat kohtupraktikat ning võimalikku tulemust, leiab üksmeelselt, et esitatud apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ja see tuleb seetõttu jätta KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
4. Viidatud norm lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu. Riigikohtu väljendatud juhiste kohaselt lahendi 3-1-1-49-10 p-s 5 on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega, näiteks karistuse osas, ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta.
5. Apellant leiab, et maakohus pole mõistnud

§ 120

lg 1 ja § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest J. Volkovile tema süü suurusele vastavat karistust. Kaitsja hinnangul tuleb nende kuritegude eest mõistetud üksikkaristusi vähendada ning see tingib kokkuvõttes liitkaristuse vähenemise. Ringkonnakohus märgib, et edasikaebemenetluses saab karistuse osas kohtuotsuse tühistamise aluseks olla eelkõige see, kui on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, sellel konkreetsel eksimusel 4 on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetu isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise (RKKKo 3-1-170-16, p 11). Ringkonnakohtul puuduvad maakohtu otsusele materiaal– ning menetlusõiguslikud etteheited. Maakohus on esitanud selged seisukohad J. Volkovile reaalse vangistuse mõistmise kohta. Selles vaidlust pole. Kohus on kohaldanud karistuse mõistmise põhimõtteid vastavalt seaduses toodud nõuetele ning asjas kogutud tõendite pinnalt kujunenud siseveendumuse järgi. Ringkonnakohus ei näe alust kummagi üksikkaristuse vähendamiseks ega liitkaristuse muutmiseks. 7.

§ 56

lg 1 ja kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb sanktsiooni määra valikul võtta aluseks konkreetse kuriteo eest ettenähtud karistuse keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. J. Volkovile ähvardamise eest mõistetud karistus jääb

§ 120lg 1 sanktsiooni keskmisesse määra.

Maakohus võttis arvesse

§ 56

lg 1 mõttes asjakohaseid aluseid – kuriteo asjaolusid, kergendava asjaolu esinemist, raskendavate asjaolude puudumist, J. Volkovi varasemat karistatust, üldpreventiivset kaalutlust mõista hukka perevägivald. Apellatsioonis ei ole esitatud ühtegi kaalutlust, mis jäi maakohtul karistuse mõistmisel tähelepanuta. Asjakohatuks jäävad kaitsja väited, et J. Volkovi vanematel puudus alus võtta tapmisähvardust tõsisena. Alus karta ähvarduse täideviimist on

§ 120lg 1 objektiivse koosseisu tunnus.

Apellatsioonis ei ole vaidlustatud

§ 120lg 1 koosseisutunnuste tõendatust.

Maakohtu tuvastatud teo tehiolud ehk ähvarduse sisu (tapmine) ja J. Volkovi psüühiline seisund, agressiivne käitumine (alkoholijoove, noa käeshoidmine, ähvarduste karjumine siis, kui vanemad olid lukustanud end poja eest teise tuppa) viitavad, et tegemist ei olnud vähetähtsa ebaadekvaatse käitumise ilminguga, mille tõttu hinnata J. Volkovi süüd väikseks. Eripreventiivselt väärib rõhutamist, et J. Volkovil on juba üks kehtiv karistus

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest Harju Maakohtu 1.

septembri 2015. a otsuse alusel. Samuti ei vähenda J. Volkovi süüd asjaolu, et ta tegi ähvarduse perekonnaliikmetele. Perekonnaseaduse § 113 kohaselt on vanem ja laps kohustatud teineteist toetama ja teineteisest lugu pidama ning arvestama teineteise huve ja õigusi. Eelnevat arvestades on juba eelmenetluses selge, et J. Volkovile mõistetud 6 kuud vangistust ei ületa kindlasti tema süü suurust, võtab arvesse ühe kergendava asjaolu esinemist ja preventiivseid eesmärke. Aluseid

§ 120lg 1 järgi mõistetud karistuse vähendamiseks seega ei esine.

8. Avaliku korra raske rikkumise eest karistas maakohus J. Volkovit 9 kuu vangistusega, mis jääb

§ 263

lg 1 p 1 karistusraami arvestades oluliselt alla keskmist (2 aastat ja 6 kuud), pigem alumisse määra. Maakohus võttis arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid, sh kannatanule tekitatud vigastusi, J. Volkovi alkoholijoobes olekut ja agressiivset käitumist, seeläbi hirmu tekitamist kõrvalistes isikutes, tüli provotseerimist. Samuti arvestas maakohus karistust kergendava asjaolu esinemist, J. Volkovi isikut, raskendavate asjaolude puudumist, õiguskorra kaitsmise huve ja võimalust mõjutada J. Volkovit edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest. Apellatsioonis on kinnitatud, et J. Volkov oli suures joobes, vägivaldne, tekitas kannatanule füüsilist valu. Apellatsioonis on palutud hinnata J. Volkovi süüd väikseks tulenevalt asjaolust, et J. Volkovi agressiivsuse tingis tema joobeseisund ja rahuldamata unevajadus, mida kannatanu asus tema riietest tirimisega põhjendamatult häirima. Ringkonnakohus märgib, et niisugused väited jäävad kuriteo asjaolusid arvestades selgelt ennastõigustavateks ning ei vääri pikka analüüsi. Vägivalla tarvitamiseks kannatanu suhtes, eriti nii räigel kujul kui seda on meessoost isiku poolt naisterahva löömine rusikaga näkku, J. Volkovil vähimatki põhjust olla ei saanud. Apellatsiooni taotlus hinnata J. Volkovi süüd 5 väikseks, kuna rusikalöök naisterahva näkku oli vastuseks unerahu häirimise eest, on eos ainetu. Maakohus võttis kuriteo asjaolude osas arvesse, et konfliktsituatsiooni algataja oli tuvastatud tehiolude kohaselt J. Volkov ehk tema oli see, kes oma agressiivse ja joobes olekuga häiris kõigepealt kõrvalisi isikuid ning asus seejärel verbaalselt ründama kannatanut. Arvestades maakohtu poolt arvesse võetud asjakohaseid aluseid ning apellatsiooni väiteid, on eelmenetluses selge, et maakohus ei ole siingi mõistnud karistust määras, mida võiks käsitleda J. Volkovi süüd ületavana 9. Liitkaristuseks mõistis maakohus

§ 64

lg 1 alusel kuritegude kogumi eest 2 aastat ja 6 kuud vangistust, tulenevalt eriliigilistest kuritegudest, mis on toime pandud erinevate kannatanute suhtes. Mõistetud karistust vähendas maakohus õigesti lühimenetluse sätetest tulenevalt.

1. Arvestades eelnevat, puuduvad apellatsioonil kohtukolleegiumi hinnangul vähimadki eeldused selle rahuldamiseks, mistõttu tuleb see jätta KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
2. Määratud kaitsja G. Kull on esitanud taotluse määrata apellatsioonimenetluses apellatsiooni koostamise eest tasu suuruseks 0,5 tunni eest 25 eurot, millele lisandub 5 eurot käibemaksu. Kriminaalkolleegium leiab, et määratud kaitsja taotlus tuleb rahuldada ning riigi õigusabi tasu suuruseks tuleb lugeda kokku 30 eurot (sh 5 eurot käibemaks). Menetluskulu tuleb KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 185 lg 2 alusel välja mõista J. Volkovilt. /allkirjastatud digitaalselt/ 6