KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-770 Haldusasi SIA SIGMEN kaebus riigihangete vaidlustuskom

) § 268 lg 2 kohaselt lubatud vaid juhul, kui VAKO otsus rikub kaebaja õigusi sõltumata vaidlustuse esemest. VAKO otsus jätta riigihange „Rööpad 2018-II“ peatamata ei saa kaebaja õigusi rikkuda, kuivõrd kaebaja õigusi saab hankeasjades rikkuda vaid otsus, millega võetakse kaebajalt võimalus sõlmida hankeleping.

1. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebuse esemeks on üksnes VAKO otsus nr 5618/
2. Kuivõrd halduskohus lahendab kaebuse nagunii kiirendatud korras, puudub kohtul vajadus eraldi kaebaja õiguste kaitseks esialgset õiguskaitset kohaldada. Riigihankes „Rööpad 2018-II“ (viitenumber 196354) on pakkumuste esitamise tähtaeg 09.05.
3. See tähtaeg ei möödu veel ka siis, kui kaebaja otsustab negatiivse otsuse korral esitada kaebuse ringkonnakohtule (

§ 280lg 4), mis on ka selle vaidluse osas viimane kohtuaste.

KOHTU PÕHJENDUSED 12.

§ 280

lg 2 järgi võib VAKO otsuse peale riigihanke peatamise taotluse või hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamise taotluse lahendamisel või vaidlustuskomisjoni poolt vastava otsuse kehtetuks tunnistamise peale esitada kaebuse kolme tööpäeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest arvates.

§ 280

lg 3 kohaselt lahendatakse

§ 280

lg 2 alusel esitatud kaebus

24. pt-s sätestatud korras, st kohaldub esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamise kord. Kohus saab sellises menetluses kontrollida, kas VAKO jättis õigesti kaebaja taotluse hankemenetluse peatamiseks rahuldamata. Kui VAKO otsus ei olnud põhjendatud, saab kohus teha ise otsuse hankemenetluse peatamise kohta.

§ 249

lg-test 1 ja 3 tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel prognoosima, millised võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjed taotlejale ja kas ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata võib taotleja õiguste kaitse muutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui selle kohaldamata jätmisega kaasneksid isiku jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Tagajärjed, mille vältimiseks esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud, peavad olema ettenähtavad ja tõenäolised ning seotud taotleja nõuete ja eesmärkidega. 13. Kaebaja on teinud hankes nr 192850 pakkumuse, mille aktsiaseltsi Eesti Raudtee juhatus koosoleku 13.02.2018 protokollilise otsusega nr 407 kvalifitseeris ja tunnistas edukaks. Samas tunnistas aktsiaselts Eesti Raudtee juhatuse koosoleku 28.03.2018 protokollilise otsusega nr 412 aktsiaseltsi Eesti Raudtee 3

§ 268lg 1, § 280 lg 2) ning kaebus kuulub läbivaatamisele.

14. RHS § 193 lg 1 järgi võib vaidlustuskomisjon vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse riigihanke peatamise kohta, võttes arvesse peatamisest tulenevaid võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada. Riigihanke peatamise eesmärk on välistada vaidlustaja õiguste oluline või pöördumatu kahjustamine ajal, mil vaidlustusmenetlus kestab. Kohus nõustub vastustajaga, et kui sätet üksnes grammatiliselt lugeda, siis ei ole välja toodud, et vaidlustaja saab nõuda üksnes selle riigihanke peatamist, mille suhtes on ta esitanud vaidlustuse. Seega tuleb vastavat sätet tõlgendada. EL direktiivi 89/665/EÜ käsitleb riigihankeja kontsessioonilepingute sõlmimise läbivaatamise korda, mille artikkel 2 punkt 1 alapunkt 1 järgi tagavad liikmesriigid, et seoses artiklis 1 kindlaksmääratud läbivaatamise korraga võetavad meetmed sisaldavad järgmise volituse: võtta esimesel võimalusel vahemenetluse korras ajutisi meetmeid väidetava rikkumise heastamiseks või asjaomaste huvide edasise kahjustamise vältimiseks, sealhulgas meetmeid, mille eesmärk on riigihankelepingu sõlmimise menetluse või tellijate otsuste rakendamise peatamine või nende peatamise tagamine. Liikmesriigid võivad ette näha, et ajutiste meetmete rakendamise otsuse tegemisel võib vastutav asutus võtta arvesse kõnealuste meetmete võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada, ja üldsuse huvidele, ning nad võivad otsustada kõnealuseid meetmeid mitte rakendada, kui nende negatiivsed tagajärjed võivad olla suuremad kui neist saadav kasu. Otsus ajutisi meetmeid mitte rakendada ei piira kõnealuseid meetmeid taotleva isiku õigust esitada muid nõudeid (p 4). Ka nimetatud sätetest ei tulene otsesõnu, et oma õiguste kaitseks saab taotleda üksnes selle hankemenetluse peatamist, milles on esitatud vaidlustus. Seega tuleb RHS § 193 lg-t 1 tõlgendada laiendavalt. Halduskohtus võib

§ 251

lg 1 järgi esialgse õiguskaitse määrusega:1) peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise; 2) keelata vaidlustatava haldusakti andmise või toimingu tegemise; 3) kohustada haldusorganit taotletavat haldusakti välja andma, toimingut tegema või jätkuvat toimingut lõpetama, 4) keelata haldusakti adressaadil haldusaktis reguleeritud tegevuse või kohustada teda selleks, samuti seada sellele tegevusele tingimusi, sealhulgas nõuda tagatist kaebaja kasuks. Seega igal juhul peab esialgse õiguskaitse taotlus seonduma haldusakti või toiminguga, mida kohtus vaidlustatakse. VAKO-le tuleneb pädevus vaidlustuse läbivaatamise ulatusele RHS § 190 lg-st 4, mille kohaselt võib vaidlustusega nõuda: 1) hankija otsuse osalist või täielikku kehtetuks tunnistamist; 2) hankija kohustamist viia riigihanke alusdokumendid õigusaktidega kooskõlla. RHS seletuskiri täpsustab, et vaidlustuse sisunõuded on selguse huvides lähendatud

alusel kaebuse esitamise nõuetele (lk 128). Eelnevat aluseks võttes kohus nõustub vastustajaga, et VAKO pädevus piirdub üksnes nende hankija otsustega, mis on vaidlustatud riigihankes vastu võetud ja mida on kaebaja vaidlustanud. VAKO-l puudub pädevus peatada riigihanget, mille suhtes ei ole VAKO-le esitatud vaidlustust. Ka kohtu pädevus piirdub hankeasja läbivaatamisel

§ 268

lg –ga 1, mille kohaselt võib pakkuja esitada oma õiguste kaitseks kaebuse hankija tegevuse peale juhul, kui ta on läbinud menetluse VAKO-s.

1. Riigihangete registrist nähtuvalt aktsiaseltsi Eesti Raudtee 31.03.2018 avaldatud riigihanke „Rööpad 2018-II“ (viitenumber 196354) pakkumuste esitamise tähtpäev on 9.05.2018 kell 11.
2. Määruse vormistamise seisuga pakkumusi esitatud ei ole ning esitatud ei ole ka vaidlustusi. Seega ei saa hankemenetluse viitenumbriga 196354 läbiviimine kaebaja õigusi rikkuda. Kaebajal on võimalik nimetatud riigihankest osa võtta ja konkureerida sõlmitavale hankelepingule ning seda vajadusel ka vaidlustada.
3. SIA Sigmen esitatud kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus on põhjendamatud ning tuleb jätta rahuldamata. 17.

§ 108lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Otsus tehakse kaebaja kahjuks, millest tulenevalt jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja taotleb 4

§ 108

lg 11 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Aktsiaselts Eesti Raudtee on arvuka töötajaskonnaga organisatsioon ning ettevõttes on õigusosakond (vt http://www.evr.ee/sites/default/files/pildid/struktuur.JPG). Sellisel juhul on kohtumenetluses aktsiaseltsi Eesti Raudtee poolt advokaadi palkamine küll kindlasti kasulik (ja kohus ei heida siinkohal midagi ette aktsiaseltsi Eesti Raudtee esindanud advokaatide tööle, arvetelt nähtuv töö oli tehtud kohtumenetluses põhjendatult ja mõistlikus mahus), ent mitte hädavajalik kulutus. Halduskohtupraktikas mõistetakse vastustajate kasuks menetluskulusid välja üksnes erandjuhtudel, kuna reeglina peaksid vastustajad enda kohtus esindamisega ise hakkama saama. Kohus leiab seetõttu, et aktsiaseltsi Eesti Raudtee kulutused õigusabile tuleb jätta tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadriann Ikkonen 5