Obsah (5)

§ 3401§ 372§ 371§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2018. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-18556 Tsiviilasi AB Flivik Shipping hagiavaldus JGC Fore

) § 64 lg 1 sätestab, et kohus võib tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Tähtaega võib korduvalt pikendada üksnes vastaspoole nõusolekul.

1. 19.12.
2. a määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja, 21 päeva arvates kohtumääruse kättetoimetamisest, puuduste kõrvaldamiseks hagiavalduses. Kohtumäärus on hageja esindajale kätte toimetatud 19.12.
3. a avaliku e-toimiku kaudu. Seega oli puuduste kõrvaldamise tähtajaks 09.01.
4. a. 09.01.
5. a esitas hageja lepingulise esindaja vahendusel kohtule taotluse (e-kirjana), milles palub käesolevas tsiviilasjas pikendada puuduste kõrvaldamise tähtaega 7 päeva võrra seoses vajadusega kooskõlastada väliskliendiga lõplikud seisukohad (hageja on Rootsi äriühing ja seoses jõulude-aastavahetusega ei ole õnnestunud asjaomastelt isikutelt kõiki vajalikke aktsepte saada).
6. Kohus leiab, et hageja esindaja taotlus kohtu määratud puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks on paljasõnaline ja põhistamata. Kohus on määranud hagejale

§ 3401lg 1 alusel tähtaja hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

Nimetatud tähtaja määramisel on kohus juba arvestanud asjaoluga, et puuduste kõrvaldamise tähtaja sisse jäävad jõulud ning aastavahetus, millest tulenevalt on kohus tavapärase kahenädalase (14 päeva) asemel määranud hagejale pikema tähtaja hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o kolm nädalat ehk 21 päeva. Seega on hagejale antud mõistlik tähtaeg hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohtu hinnangul hageja esindaja venitab tahtlikult menetlust ning on esitanud kohtule puudustega menetlusdokumendi. Hageja esindaja näol on tegemist vandeadvokaadiga, kellele on teada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuded hagiavaldusele. Vaatamata eeltoodule on hageja esindaja kaudu esitanud kohtule hagiavalduse, mis on põhistamata, milles ei ole viidatud ega ei ole lisatud ühtegi tõendit hageja esitatud faktiliste asjaolude tõendamiseks ning hageja ei ole tasunud hagi esitamisel riigilõivu. Eeltoodu näol on tegemist vandeadvokaadile teada olevate elementaarsete hagiavalduse elementidega ning pole usutav, et vandeadvokaadist esindaja ei ole suuteline esitama kohtule hagiavaldust, mis vastab seaduses hagiavaldusele esitatud nõuetele.

1. Vaatamata 21 päevasele kohtu määratud tähtajale ei ole hageja esindaja kõrvaldanud ühtegi puudust hagiavalduses ning tugineb tähtaja pikendamise taotluses asjaolule, et tal on seniajani asjaomastelt isikutelt saamata vajalikud aktseptid. Kohtu hinnangul ei ole taotlusest võimalik aru saada, millised konkreetsed aktseptid millistelt isikutelt on saamata ehk millised on need konkreetsed asjaolud, mis takistavad hageja esindajal hagis esinevate puuduste tähtaegset kõrvaldamist. Kohus leiab, et kui hageja esindaja esitas hageja nimel kohtule 19.12.
2. a hagi, siis pidid tal juba nimetatud ajaks olemas olema hageja vajalikud nõusolekud hagi esitamiseks ning välja töötatud ja kooskõlastatud seisukohad hagejaga, millele tuginedes hageja esindaja vahendusel haginõudega kostjate vastu kohtusse pöördub.
3. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja 09.01.
4. a esitatud taotlus Pärnu Maakohtu 19.12.
5. a kohtumäärusega määratud puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks tuleb jätta rahuldamata. 6.

§ 372

lg 1 järgi kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.

1. 19.12.
2. a määrusega leidis kohus, et kohtule esitatud hagiavaldus on puudustega ning kohus jättis hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja, 21 päeva arvates 3 kohtumääruse kättesaamisest, puuduste kõrvaldamiseks, s.o tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetele vastava hagiavalduse esitamiseks, sh esitada kohtule tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse ning tasuda riigilõiv. Kohtumäärus on hagejale kätte toimetatud 19.12.
3. a avaliku e-toimiku kaudu. Seega oli hagis esinevate puuduste kõrvaldamise tähtajaks 09.01.
4. a. 8.

§ 3401

lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Samas §-i lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. 9.

§ 371

lg 1 p 9 ja 10 sätestavad, et kohus ei võta hagi menetlusse kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid ja kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. 10. Eeltoodu alusel leiab kohus, et esinevad hagiavalduse menetlusse võtmise keeldumise alused vastavalt

§ 371

lg 1 p-le 9 ja 10 ning § 3401 lõikele 2, kuna hageja ei ole tähtaegselt kõrvaldanud hagiavalduses esinevaid puuduseid ega tasunud riigilõivu, mistõttu kohus keeldub menetlusse võtmast AB Flivik Shipping 19.12.

1. a esitatud hagiavaldust JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo ja Rein Vaiksaar'e vastu nõude tunnustamiseks JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses.
2. Kohus selgitab, et

§ 372

lg 5 ja 6 järgi hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. 12. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

§ 173

lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 168

lg 1 järgi hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja AB Flivik Shipping kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusosalised seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 4