Obsah (8)

§ 121§ 120§ 151§ 37§ 45§ 249§ 11§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 29.11.2017. a, Tallinn Haldusasja number 3-16-2272 Haldusasi A. J. kaebus Kehtna vallas XXXXXXXXl Hiiemäe ki

§ 121lg 2 p 1 alusel.

18. 2.12.2016 esitas A. J. Tallinna Halduskohtu 14.11.2016 määruse tühistamiseks määruskaebuse. 19. 5.01.2017 määrusega rahuldas Tallinna Ringkonnakohus A. J. määruskaebuse osaliselt, tühistas Tallinna Halduskohtu 15.11.2016 määruse haldusasjas 3-16-2272 p 1 osas, mis puudutab raiet Kehtna vallas XXXXXXXXs Hiiemäe kinnistul väljaspool arheoloogiamälestise kaitsevööndit ning saatis selles osas asja Tallinna Halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Muus osas jättis ringkonnakohus Tallinna Halduskohtu 15.11.2016 määruse p 1 muutmata. Sama määrusega keelas ringkonnakohus esialgse õiguskaitse korras metsaraie Kehtna vallas XXXXXXXXs Hiiemäe kinnistul väljaspool arheoloogiamälestise kaitsevööndit. 20. 13.04.2017 määrusega võttis Tallinna Halduskohus kaebuse Kehtna vallas XXXXXXXXl Hiiemäe kinnistul metsaraie keelamiseks menetlusse osas, milles ringkonnakohus halduskohtu 15.11.2016 määruse tühistas, so osas mis puudutab raiet väljaspool arheoloogiamälestise kaitsevööndit. Kohus tunnistas sama määrusega vastustajateks Kehtna valla ja Keskkonnaameti. 21. 26.05.2017 esitas vastustaja Keskkonnaamet kirjaliku vastuse kaebusele, milles pooldas asjas mõistliku kompromissi sõlmimise võimalikkust ning et selle sõlmimise võimalikkus peab selguma A. J. ning Kehtna valla vahelistest läbirääkimistest, kuivõrd kaebaja õiguste kaitse ei sõltu sellest, kas Keskkonnaamet lubab või ei luba Hiiemäe kinnistul raideid, vaid pigem sellest, kuidas Kehtna vald raided kavandab ja kas need on kaebajale vastuvõetavad. Keskkonnaametile ei ole esitatud Hiiemäe kinnistul kavandatavate raiete kohta metsateatist ning ameti teadmised raiete ulatuse, põhjuse ning asukoha kohta piirduvad 03.11.2016 Hiiemäel toimunud koosolekul ja paikvaatlusel saadud infoga, samuti Muinsuskaitseameti 14.11.2016 kirjas esitatud teabega. Muinsuskaitseametile esitatud metsateatise kaaskirja kohaselt olevat raiete kavandamist põhjendatud vajadusega eemaldada inimestele ohtlikud kuivanud puud. Ka 3.11.2016 paikvaatluse protokollist nähtuvalt sooviti talviste 4 suusaradade korrastamise eesmärgil eemaldada inimestele ohtlikud kuivanud puud. Kuna ühtegi metsateatist ei ole Keskkonnaametile esitatud, puudub ametil täpsem info Hiiemäel kavandatava raie ulatuse, põhjuse ja asukoha kohta. Seejuures pole Keskkonnaametile ka teada, kas ja millises mahus kavandatakse raiet väljaspool mälestise kaitsevööndit. Keskkonnaametile järeldub kohtule esitatud tõenditest üksnes üksikpuude raie kavatsus ning tõendatud ei ole raie teostamise kavatsus kaitsevööndist väljajääval osal. Metsamajandamise kava ei ole raieloa andmise aluseks, vaid on soovituslik dokument, milles olevad soovitused on abiks tegevuste planeerimisel. Kava ei loo õigustatud ootust, et sellises mahus raied on lubatud. Seda, milliseid raieid metsaomanik soovib teostada, väljendab ametile esitatud metsateatis ning raie lubamise otsustab Keskkonnaamet otsuse tegemise hetkel kehtiva õiguse alusel. Metsamajandamiskava koostamine ja selle väljastamiseks nõusoleku andmine ei kinnita kaebaja väidetud asjaolusid. Kaebaja on seejuures nõustunud ohtu kujutavate puude raiumisega. Kehtna vald on nii Keskkonnaametile kui Muinsuskaitseametile esitatud taotlustes, samuti 3.11.2016 toimunud koosolekul selgitanud, et soovib vaid talviste suusaradade korrastamise eesmärgil eemaldada inimestele ohtlikud kuivanud puud, milleks moodustati ka komisjon, mis otsustab puude ohtlikkuse ja langetamise vajaduse üksikpuude kaupa. Valla tegevus suusaradade korrastamisel toimub avalikes huvides. Kohaldatud esialgne õiguskaitse takistab radade puhastamist ohtlikest puudest. Kaebuse rahuldamisel puuduks vastustajal võimalus enda omandis oleval kinnistul asuvat metsa ja suusaradu hooldada. Kehtna vald rõhutab, et metsateatise esitamine oli kantud üksnes eesmärgist teha raiet radade puhastamiseks ohtlikuks muutunud puudest, mitte suures ulatuses nagu väidab ekslikult kaebaja. Ka juhul, kui kaitsealast väljapoole jääval alal on ohtlikke puid, puudutab raie üksnes neid puid. Ulatusliku metsaraie kavandamist ei tõenda ka metsamajandamiskava tellimine, kuivõrd kava pole raieloa andmise aluseks. Kui ka metsaomanik märgib andmed metsateatisele metsmajandamiskava alusel, siis otsustab raie lubamise Keskkonnaamet kehtiva õiguse, mitte aga metsateatise või metsmajandamise kava alusel. Kavandatud tegevuse keelamine on Keskkonnaameti pädevuses. Raie asukohta ja ulatust teadmata ei ole võimalik hinnata raie kooskõla õigusaktide ja võimalikku vastuolu kaebaja õigustega. Pärandkultuuri objekti staatus ei piira metsa raiet. Mälestise kaitsevööndist väljajääval osal raiete kavandamisel ei ole kohaldatav muinsuskaitseseaduse§ 24 lg 1 p-st 9 tulenev keeld teostada raietöid muinsuskaitseameti kirjaliku loata. Talviste suusaradade hooldamise eesmärgil ohtlike puude eemaldamist ei takista ka kinnistul kehtiv Kõnnumaa maastikukaitseala piiranguvööndi kaitsekord. 22. 29.05.2017 esitas kirjaliku vastuse kaebusele ka Kehtna vald, märkides, et kompromissi sõlmimine on mõeldav, kui kaebaja jääb kaebuse täpsustuses esitatud seisukoha juurde, et suusaradade trassidele jäävate ohtlike puude raie on vajalik ja kaebaja on sellega nõus. Kehtna vald soovib suusaradade trasside korrastamiseks eemaldada trassidele jäävad ohtlikud puud ning kaebajal on võimalik taotleda enda kaasamist ja esitada omapoolsed seisukohad kaitset vajavate puude kohta. Muinsuskaitseamet on kaasanud 3.11.2016 toimunud koosolekule Maavalla Koja vanema M. I., XXXXXXXX Hiiemäe kultuurilooliste tavade hoidja Härjapea Koja kirjutaja ja XXXXXXXX Hiiemäe Hoiu Seltsingu esindaja A. S. ning ühe Kõnnumaa maastikukaitseala kaitsekorralduskava koostaja T. S.. Kehtna valla hinnangul on sellega tagatud, et otsused iga puu kohta tehakse eraldi kõiki osapoolte arvamusi arvesse võttes. Kaebaja ei ole esitatud väiteid ulatusliku raie või viivitamatu täideviimise kohta põhistanud ega tõendanud. Metsaomaniku kohustus on metsaseadusest tulenevalt jälgida metsa seisundit, kaitsta metsa kahjurite, haiguste, prahistamise ja tulekahjude eest, majandada ja lubada majandada oma metsa üksnes viisil, mis ei ohusta metsa kui ökosüsteemi ega kahjusta geenifondi, metsamulda ja veerežiimi ning metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi õigusaktides lubatust suuremas ulatuses, mis ei loo eeldusi tuulekahjustuste tekkeks ega seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks ning mis on kooskõlas metsa säästva kasutamise põhimõtetega, samuti kaitsta metsa kasvutingimuste halvenemise eest. Vaidlusalusel kinnistul asuva metsa tõhusamaks hooldamiseks tellis vald 2011. aastal kinnistu omanikuna Hiiemäed valdava Valtu Spordimaja kaudu Hiiemäe katastriüksustele 29202:003:1501 ja 5 29202:003:1502 metsamajandamiskava. 6.04.2016 soovis vald Keskkonnaametilt kooskõlastust suusaradade korrastamiseks (radadele langenud puude koristamine ja ohtlike puude raiumine). Kehtiva metsamajandamiskava andmete alusel koostas Valtu Spordimaja 10.10.2016 Muinsuskaitseametile esitamiseks metsateatise saamaks luba Hiiemäel katastriüksusel nr 29202:003:1501 asuvate suusaradade trassidelt ohtlikuks muutunud puude eemaldamiseks. Metsateatisega taotletud ja Muinsuskaitseametilt kooskõlastuse saanud tegevus ja kaebaja õigused ei ole vastuolus. 23. 29.08.2017 toimus XXXXXXXX Hiiemäe mälestisel ja kaitsealal ning Hiiemäe kinnistul XXXXXXXX hiiemäel asuva suusaraja äärsete puude ohtlikkuse hindamiseks komisjoni koosolek, kus osalesid Muinsuskaitseameti, Keskkonnaameti, Kehtna Vallavalitsuse, Maavalla Koja ja XXXXXXXX Hiiemäed haldava MTÜ XXXXXXXX klubi esindajad (so komisjoni liikmed), Metsakorralduse Büroo juhataja Lembit Maamets ja A. J.. Komisjoni töö käigus hinnati rajaäärsed puud nii mälestise alal kui kaitsevööndis, samuti kaitsealast välja kuid nn laiendusettepaneku alasse jääva suusaraja ääres. Hindamata jäeti Hiiemäe poolne osa Hiiemäe ja Reevimäe vahelisest rajalõigust, kuna seal suusaradu ei ole ja hooldusraiet ei planeerita. Komisjon märgistas ohtlikud puud (so kuivamise ja raja suunas kaldu olemise tõttu ohtlikud puud ja puud, mis on raja kohal ning neile sadava lume tõttu vajuvad ohtlikult rajale) ning lepiti kokku radade hindamine mõne aasta tagant. 24. Ettepanekutele leida kompromisslahendusi vastas 22.09.2017 Kehtna vald ja esitas kompromissettepaneku, mille kohaselt teostab Kehtna vald läbi Hiiemäe haldaja kogu Hiiemäe suusaradade ja nende äärsete (nii mälestise, kaitseala kui ka kaitsealast väljapoole jääv ala) hooldamiseks raiet üksnes ulatuses, mis on puid hinnanud komisjoniga kokku lepitud ning võtab maha üksnes komisjoni poolt märgistatud puud. Periooditi tehakse raja äärsete puude hindamist rajahoolduse vajaduse selgitamiseks ning selle vajalikkust ja puude ohtlikkust hindab komisjon, kuhu on kaasatud Muinsuskaitseameti, Keskkonnaameti, Kehtna Vallavalitsuse, Maavalla Koja ja XXXXXXXX Hiiemäed haldava MTÜ XXXXXXXX Klubi esindajad, samuti Metsakorralduse Büroo esindaja või arborist. Kaebaja soovil kaasatakse ka teda. 25. 2.10.2017 esitatud seisukohas kaebaja Kehtna valla kompromissettepanekuga ei nõustu. Kaebaja märgib, et vaidlus puudutab metsateatist vajavat raiet ja selle õigusvastasust, mitte ohtlike puude eemaldamist puudutavat raiet. Metsateatis tõendab kavatsust suuremahulise raie teostamiseks ning kavandatav maht (1027

1. tm)nähtub metsateatiselt. Sellises mahus raie põhjendamine radade ohutuse tagamiseks on absurdne. Kaebuse eesmärk on kaitsta metsa Hiiemäe kinnistul asuval alal ning seda ala käsitleb kaebaja loodusliku pühapaigana. Kaebaja nõustub kompromissiga üksnes juhul, kui pühapaiga metsa kaitse saab olema õiguslikult tagatud (st metsateatist vajavad raied on keelatud). Selleks peaks vald võtma vastu otsuse, millega keelab metsateatist vajavad metsaraied Hiiemäe kinnistul kuni kinnistul asuva loodusliku pühapaiga maa-alalise määratlemiseni ning pühapaiga piiride kehtestamiseni. Alternatiivselt peaks Keskkonnaamet moodustama kinnistul sihikaitsevööndi ja fikseerima selles uues kaitse-eeskirjas ning uue eeskirja kinnitamiseni amet metsateatisi ei kinnita. 26. 16.10.2017 seisukohas leiab Keskkonnaamet, et keelamiskaebuse lahendamine ei ole lubatav, kaebaja argumendid õiguste rikkumise kohta on vastuolulised ja käsitlus pühapaiga kaitse õiguslike võimaluste kohta asjakohatud. Keskkonnaametis ei ole pooleli haldusmenetlusi, mille raames saaks otsustada raie lubamise või mittelubamise üle. Kehtna valla esitatud vastusest saab järeldada, et kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmist ei ole põhjust arvata. Mõlemad vastustajad on kinnitanud, et kaebaja õigusi rikkuvat raiet ei taotleta ja haldusakti ei anta. Kaebaja pakutud kompromisslahendused ei ole käimasoleva kohtuvaidluse lahendamiseks võimalikud ega pühapaiga kaitseks asjakohased. Mälestise piiride laiendamist puudutavad nõuded saavad olla suunatud üksnes kultuuriministrile ning kaitse-eeskirja saab kinnitada Vabariigi Valitsus, mitte Keskkonnaamet. Seetõttu ei ole vastustajatel pädevust sõlmida kaebaja pakutud kompromissi. Lisaks on Keskkonnaamet seisukohal, et kavandatava XXXXXXXX piiranguvööndi metsad ei oma sellist looduskaitselist väärtus, mille tõttu tuleks need tsoneerida sihtkaitsevööndisse, kuivõrd sihtkaitsevööndisse tsoneeritakse vanemad ja kompaktselt laiemal alal levivad metsad. Hiiemäe katastriüksusel ei ole 6 looduslikud kooslused säilinud sellises ulatuses, et need vajaksid sihikaitsevööndi kaitsekorda. Lisaks on ka sihikaitsevööndis enamasti radade hooldus ja ohtlike puude eemaldamine lubatud. Uus kaitseeeskirja eelnõu on kompromiss erinevate huvide vahel. Arvestatakse nii omavalitsuse tahtega edendada sportimisvõimalusi kui ka maausuliste sooviga vältida raieid hiiepaigas. Piiranguvööndi kaitsekorraga ei ole uuendusraied lubatud, mistõttu suuri lagealasid ei teki. 27. 23.10.2017 esitatud seisukohas jääb kaebaja varasemalt esitatu juurde ja on jätkuvalt seisukohal, et metsateatis tõendab valla soovi teostada suuremahulist raiet ning keelamiskaebus on preventiivne vahend sellise õigusvastase tegevuse tõkestamiseks. Kaebuse menetlusse võtmisega on kohus hinnanud metsateatist vajava metsaraie toimumise tõenäoliseks ja võimalikuks. Kaebaja esitatud kirjavahetus Valtu Spordimaja esindaja ja Keskkonnaameti vahel tõendab, et metsateatis esitati Keskkonnaametile ja amet metsaraiega sisuliselt nõustus. Kaebaja ei taotle pakutud kompromissettepanekus mälestise piiride laiendamist, vaid soovib Hiiemäe kinnistul asuva loodusliku pühapaiga maa-alalist määratlemist ja loodusliku pühapaiga piiride kehtestamist. Kaebaja ei eelda, et volikogu hakkaks määrama loodusliku pühapaiga maa-ala, kuid volikogul on õigus anda vallavalitsusele korraldus viia läbi loodusliku pühapaiga maa-alaliseks määratlemiseks avatud planeerimismenetlus ning lähtudes menetluse tulemustest kehtestada pühapaiga piirid ja ala kasutustingimused. Keskkonnaamet saab moodustada kaitsealal sihtkaitsevööndi ja fikseerida selle kaitse-eeskirja eelnõus ning seejärel on Vabariigi Valitsusel kaitse-eeskirja kinnitamisel võimalus kaaluda loodusliku pühapaiga kaitsevajadust kaitse-eeskirjaga. Kaebaja rõhutab, et kaebuse eesmärk on siiski metsateatist vajava raie keelamine ning muid kaebusi kaebaja ei ole esitanud. 28. 6.11.2017 menetlusdokumendis rõhutab kaebaja, et vastustajad ei ole põhjendanud suuremahulise metsaraie (1027
2. tm)õiguspärasust. Metsateatisel märgitud raiemahu realiseerumine tähendab loodusliku pühapaiga hävimist. 29. 6.11.2017 menetlusdokumendis selgitab Keskkonnaamet, et metsaraieks loa saamise algus ei erine tavapärasest haldusmenetlusest. Metsateatise menetluses reeglina menetlusosaliste arvamusi ja vastuväiteid ei kuulata. Kui metsateatise esitaja on esitanud kõik vajalikud andmed, puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Metsaraie lubamine ja mittelubamine on seotud konkreetse kinnistu kasutamisega ja omandiõiguse teostamisega. Seetõttu muud isikud, kelle õigustesse või huvidesse metsaraie lubamine või mittelubamine võiks puutuda, ei ole metsateatise menetlemisel üldjuhul äratuntavad või ei ole nende kindlakstegemine mõistliku aja jooksul võimalik. Arvestada tuleb ka raiete suurt hulka, mille lubamist taotletakse ning metsateatiste menetlemist suures mahus automaatkontrolli tulemusel metsaregistri alusel. Sel juhul ei teki võimalust kaaluda asja menetlusosaliste ärakuulamist ning juhul, kui otsuse aluseks olev õigusakti nõue sätestab ametile kaalutlusõiguse (nt raie on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul), kaalub amet raie registreerimisel põhjendatud huvisid (sellisel juhul metsaregistri automaatkontrolli ei toimu). Kehtna vald ei ole Keskkonnaametile metsateatist esitanud, mistõttu pole amet metsateatise menetlust läbi viinud. Valla soovist teha Hiiemäe kinnistul raiet, sai amet teada 2016. aasta aprillis, kui vald esitas taotluse, milles palus kaitseala valitsejal kooskõlastada XXXXXXXX suusaradade korrastamine, st radadele langenud puude koristamine ning ohtlikuks muutunud puude raie. Kuivõrd taotluses kirjeldatud suusarajad jäävad Kõnnnumaa maastikukaitseala Kõnnumaa piiranguvööndisse, mille kaitsekord ei nõua nimetatud tööde kooskõlastamist kaitseala valitsejaga, tagastas amet valla taotluse. Seega mingit haldusmenetlust suusaradade korrastamiseks kaitseala valitseja kooskõlastuse andmiseks läbi ei viidud. Kirjas selgitati, et suusaradade korrastamine võib vajada hoopis metsateatise esitamist. Ka hiljem on amet valda suusaradade hooldamisse puutuvalt üksnes nõustanud. Kaebaja esitatud ekirjast nähtuvalt on valda nõustatud raieliikide märkimisel. Tegemist on ameti tavapärase praktika ja nõustamisfunktsiooni täitmisega, mis aga ei asenda metsaomaniku tahteavaldust metsateatist kas sellisena või üldse esitada. Vald esitas metsateatise kooskõlastuse saamiseks Muinsuskaitseametile ning Muinsuskaitseamet on esitanud omapoolse seisukoha. 7 Enne kaebuse kohtule esitamist ja ka peale seda ei ole ametile Hiiemäe kinnistu kohta esitatud ühtegi metsateatist. Arvestades valla poolt kohtumenetluses väljendatut ning 29.08.2017 toimunud komisjoni töö tulemusi, ei ole Muinsuskaitseametile esitatud metsateatised asjakohased ei raiemahu ega –liikide osas. Nähtuvalt 29.08.2017 toimunud komisjoni protokollist märgistati Hiiemäe kinnistul mälestisel, selle kaitsevööndis ja väljaspool seda 47 puud ning sellises mahus raie vajab metsateatise esitamist. Raieliigina on tegemist sanitaarraiega. Seetõttu tuleks metsateatis vormistada käesoleval juhul 25-30 tm sanitaarraie tegemiseks. 30. 10.11.2017 menetlusdokumendis kordab Kehtna vald, et soovib teostada raiet üksnes suusatrassi ääres olevate ohtlike puude eemaldamiseks nii mälestise ja kaitsevööndi alasse jäävalt trassi osalt kui ka mälestise ja kaitsevööndist väljapool asuvalt trassiosalt. Raiet soovitakse teha vaid suusatrassi hooldamise eesmärgil ja mahus, mis sai koos vastava komisjoniga ohtlike puude märgistamise teel paika pandud. K. K. esitas suusatrasside hoolduseks 12.10.2016 muinsuskaitseametile e-kirjaga metsateatise, mis oli koostatud metsamajandamise kava alusel ning selgitas kirjas vajadust eemaldada suusatrassilt ohtlikud puud. Eelnevalt oli valla keskkonnaspetsialist esitanud Keskkonnaametile kooskõlastuse taotluse trassile langenud puude koristamiseks ja ohtlike puude raiumiseks. Keskkonnaamet selle taotluse tagastas ning selgitas võimaliku metsateatise esitamise vajadust ning Muinsuskaitseametilt kooskõlastuse saamise vajadust. Keskkonnaamet on seni valda üksnes nõustanud ning raie kooskõlastajana on seni tegelenud vaid Muinsuskaitseamet. Muinsuskaitseametile esitatud metsateatise alusel ei ole vallal võimalik Hiiemäe katastriüksusel puid raiuda ega ka seda sama metsateatist Keskkonnaametile raieloa saamiseks esitada. Muinsuskaitseamet kooskõlastas suusatrassi hooldamiseks raied üksnes suusatrassi ääres, lubades eraldistel nr 21, 34, 42, 43, 44, 45, 47, 51, 54, ja 55 trassiraiet ning eraldistel nr 42, 43 ja 45 valikraiet. Trassiraie all mõeldi seejuures vaid olemasolevate spordiradade trasside hooldust ning Muinsuskaitseamet selgitas, et uute trasside rajamine mälestisele ja kaitsevööndisse ei ole lubatud. Kooskõlastuse käigus moodustati ka komisjon, mis hindab ja märgistab raiumiseks lubatud ohtlikud puud. Kokku on märgistatud komisjoni töö tulemusel 47 puud, mille mahuks on Keskkonnaamet hinnanud 25-30 tm, mis tähendab, et plaanitava raie maht on 25-30 tm. Kehtna vald möönab, et Muinsuskaitseametile esitatud metsateatises näidatud mahud on suuremad kui suusatrassi hoolduseks vajalik raiemaht, kuid katastriüksuse haldaja, kes metsateatist täitis ja esitas, lähtus mahtude nimetamisel metsamajandamiskavast ning ei pidanud seejuures silmas, et raiet teostataksegi kogu märgitud mahus või lisaks suusatrasside hooldamisele ka mujal katastriüksuse piires. On loogiline, et metsateatist raiemahtude täpsustamisel enne selle Keskkonnaametile esitamist ka korrigeeritakse. Kehtna vald on teadlik, et vaidlusalune kinnistu on maa- ja loodususulistele oluline koht ning seetõttu ei ole planeerinud kinnistule lisaks suusatrasside hooldusele muid raieid. Suusaradade äärest ohtlike puude eemaldamine võib küll olla vastuolus loodusliku pühapaiga puutumatuse põhimõttega, kuid kuna tegemist on avalikuks kasutamiseks mõeldud kinnistuga, siis ei saa sellel olevad rajad olla hooldamata. Vald on nõus sõlmima kompromissi millega vald kinnitab, et teostab kogu hiiemäe suusaradade ja nende äärsete hooldamiseks raiet üksnes ulatuses, mis on lepitud kokku puid hinnanud komisjoniga ning võtab maha vaid komisjoni märgitud puud ja esitab Keskkonnaametile korrigeeritud metsateatise, kus näitab ära üksnes märgistatud puude mahu. Periooditi tehakse raja ääresete puude hindamist rajahoolduse vajaduse selgitamiseks ning vajalikkust hindab komisjon. 31. 23.11.2017 menetlusdokumendis kaebaja Kehtna valla pakutud kompromisslahendusega ei nõustu ning jääb varasemalt esitatu juurde. Kaebaja märgib, et radade ohutuse tagamiseks mõeldud raie ei vaja metsateatist. Vastustaja väide metsateatise korrigeerimisest 1027 tm-lt ca 20 tm-le ei ole mõistusepärane. Vastustajad ei ole selgitanud, kuidas nad kaaluvad ja hindavad metsaraie mõju Hiiemäe kinnistul asuvale looduslikule pühapaigale (religioossele keskkonnale) ning sellega seotult kaebaja õigustele, kui looduslik pühapaik on maa-alaliselt piiritlemata ja määratlemata. 8 Keskkonnaameti vastusest nähtuvalt amet metsateatise menetlemisel raie mõju looduslikule pühapaigale ei hinda ega kaalu. KOHTU PÕHJENDUSED 32. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud.

§ 120

lg 1 p-dest 1, 3 ja 8 tulenevalt peab halduskohus kaebuse saamisel välja selgitama selle eseme, kaebaja eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud ning kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta

§ 151

lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, kuna kaebajal puudub käesolevalt keelamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus.

1. Kuigi kaebaja esitatud kompromissettepanekus toodud lahendused ei puutu käesolevasse vaidlusesse ega ole kaebuse esemeks, on kaebaja poolt esitatud korduvate kaebuse selgituste ja täpsustuste alusel selge, et kaebaja ühene tahe on keelata Hiiemäe kinnistul kõigi metsaraiete teostamine mahus, mis nõuab metsateatise esitamist. Samas võib mõista, et kaebajale on teatvaks saanud selgituste ja kehtivate õigusnormide kaudu, et metsamajandamiskava ei ole raie õigust tõendav dokument. Metsateatise esitamisel võib aga Keskkonnaamet metsamajanduslikele töödele esitada täiendavaid tingimusi vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja vastavale kaitse-eesmärgile. Juba 06.04.2016 kirjaga nr 12-13/523-2016 (I kd, tl 106) esitas Kehtna valla keskkonnaspetsialist Aivar Puur Keskkonnaametile kooskõlastuse taotluse sooviga saada Keskkonnaameti kooskõlastus Hiiemäe katastriüksusel asuvate XXXXXXXX suusaradade korrastamiseks – radadele langenud puude koristamiseks ning suusaradade kasutajatele ohtlikuks muutunud puude raiumiseks. 06.05.2016 kirjaga nr 7-9/16/4410-2 (I kd, tl 107) teatas Keskkonnaamet, et Hiiemäe katastriüksus paikneb Kõnnumaa maastikukaitseala Kõnnumaa piiranguvööndis ja Kõnnumaa maastikukaitseala kuulub Natura 2000 võrgustikku Kõnnumaa-Väätsa linnuala ja Kõnnumaa loodusala koosseisus. Kavandatavate tööde asukohas on registreeritud II kaitsekategooria liikide tõmmu- või habelendlane, põhja-nahkhiir ja valgeselg-kirjurähn ning III kaitsekategooria liikide palukuklane ja nõmmelõoke leiukohad ning kaitstavad elupaigatüübid – kuivad niidud lubjarikkal mullal aasrebasesaba ja ürtpunanupuga niidud, vanad loodusmetsad, rohundirikkad kuusikud ning oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavad okasmetsad. Kirja kohaselt ei vaja Kehtna valla esindaja 06.04.2016 kirjas kirjeldatud tööd kooskõlastamist kaitseala valitsejaga ning metsateatist esitamata võib metsaomanik raiuda kuni 20 tihumeetrit puitu kinnisasja kohta aastas. Kohtule nähtub, et ka selles osas ei ole kaebajal tekkinud küsitavusi, kuna ta on kokkuvõttes nõustunud, et suusaradadel saab korrastustöid teha märgitud ulatuses. Samas märgib kohus, et suusaradade korrastamise eesmärgil on ühtlasi juba hinnatud kavandatud tööde mõju looduskeskkonnale, kuna on kontrollitud, et kavandatavad tööd ei kahjusta kaitsealuste liikide elupaiku, metsa bioloogilist mitmekesisust, maastikuilmet ning kaitstavaid elupaigatüüpe. 11.10.2016 e-kirjaga (I kd, tl 185; kirja teema: „Hiiemäe kinnistu metsateatised“) on Keskkonnaameti Metsaosakonna metsahoiu spetsialist selgitanud Valtu Spordimaja esindajale K. K.le, et Keskkonnaministeerium on algatanud Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu menetluse Rapla maakonnas Kaiu ja Kehtna vallas asuva Kõnnumaa maastikukaitseala muutmiseks looduskaitsealaks, ala kaitsekorra muutmiseks ja laiendamiseks Kõrgemäe hoiuala liitmisel kaitsealaga. Kirja kohaselt asub Hiiemäe kinnistu Kõnnumaa maastikukaitseala XXXXXXXX piiranguvööndis, kus majandustegevus on lubatud ning keelatud on puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kirja kohaselt on lubatud sanitaarraie, harvendusraie (suusatrassilt ohtlikud puud), Er 63 trassiraie (kui see on kuni nelja meetri laiuselt kvartali- või piirisihi sisseraie või olemasoleva sihi või teeserva, kraavikalda ja kraaviserva 9 puhastamine puudest, mille keskmine rinnasdiameeter ületab 8 sentimeetrit. Kirja lõpus on selgitatud, et eelnevalt on vajalik muinsuskaitse kooskõlastus ja enne ei ole mõtet teatist esitada. Seega on selge, et nn ulatuslikku metsaraie kavandamist ei tõenda metsamajandamiskava tellimine, kuivõrd kava pole raieloa andmise aluseks. Raie lubamise otsustab aga Keskkonnaamet kehtiva õiguse, (mitte metsateatise või metsmajandamise kava) alusel. Kehtna vald ei ole Keskkonnaametile metsateatist esitanud, seetõttu pole Amet metsateatise menetlust läbi viinud. KKA märgibki et valla soovist teha Hiiemäe kinnistul raiet, sai ta teada
2. aasta aprillis, kui vald esitas taotluse, milles palus kaitseala valitsejal kooskõlastada XXXXXXXX suusaradade korrastamine, st radadele langenud puude koristamine ning ohtlikuks muutunud puude raie. Kuivõrd aga taotluses kirjeldatud suusarajad jäävad Kõnnnumaa maastikukaitseala Kõnnumaa piiranguvööndisse, mille kaitsekord ei nõua nimetatud tööde kooskõlastamist kaitseala valitsejaga, tagastas amet valla taotluse, mingit haldusmenetlust suusaradade korrastamiseks kaitseala valitseja kooskõlastuse andmiseks läbi ei viidud. Küll on aga Amet nõustanud valda suusaradade hooldamisse puutuvas küsimuses, nii on ta nõustanud valda nt raieliikide märkimisel. Kohtule ei nähtu, et sellise tavapärase praktika ja nõustamisfunktsiooni täitmisega saaks kellegi õigusi rikkuda, mistõttu ei saaks tekkida ka vaidlusküsimust selles, et selline nõustamine oleks samaväärne metsaomaniku tahteavaldusega metsateatist kas sellisena või üldse esitada. Vald esitas metsateatise kooskõlastuse saamiseks Muinsuskaitseametile ning Muinsuskaitseamet on esitanud omapoolse seisukoha. Kaebuse eesmärgi peab ära näitama kaebaja ise ning halduskohus ei saa asuda otsima kaebuse muid võimalikke eesmärke. Kuna kaebaja ei soovi takistada ega vaidlustada olemasolevate suusaradade ohtlike puude raiet, siis nähtub, et ta ei vaja ka eraldiseisvalt kinnitust või kompromissi, mille pakkusid välja menetlusosalised ja mida soovitas kohus täpsustada veel klauslitega, mis võiks veelgi enam anda kaebajale teavet haldusakti andmisest ja võimaldaks adekvaatselt sellele reageerida, kui metsateatist siiski soovitakse esitada. Kuna ühegi metsateatise alusel metsa veel ei saanud ega saagi raiuda, siis ei ole tõendatud nn valla soov teostada nn suuremahulist raiet, mis võiks taarausulisi või muid isikuid riivata. Suuremahuliste raiete vajadust ei saa antud juhul eeldada, kuna vastustajad lisaks varem esitatule kinnitavad uuesti, et nad on senise tegevuse kestel arvestanud ja arvestavad ka tulevikus, et Hiiemäe kinnistu on iseärastustega, seetõttu on tegevus olnud suunatud olemasolevate suusaradade korrastamisele ehk keelamiskaebus ei saaks olla nn preventiivne vahend sellise õigusvastase tegevuse tõkestamiseks, mida kaebaja ekslikult arvas toimuvat või eeldas. Uute trasside rajamine mälestisele ja kaitsevööndisse ei ole lubatud ja kohtule ei nähtu, et selline menetlus oleks algatatud ja kulgeks. Kaebajal on võimalik arvestada, et komisjoniga (eriala spetsialistide ja huvitatud isikute koostöös) märgistati justnimelt need puud, mis on kavandatud maha võtta ja eksponeerida; kaebaja kinnitab, et siinkohal ta õiguste rikkumist ei väida ehk kohus mõistab ühtlasi, et ka preventiivne huvi puudub. 34.

§ 37

lg 2 p 6 näeb ette, et kaebusega võib nõuda haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist. Keelamiskaebust mõistetakse

§ 37lg 2 p -3, kui haldusakti või toimingu tegemise keelamise nõuet.

Keelata saab vaid konkreetse, kindlalt piiritletud haldusmenetluse läbiviimist ja selle tulemusel ettenähtava sisuga haldusakti andmist või toimingu tegemist. Kuna käesolevalt kavandatakse olemasolevatel suusaradadel ohtlike puude raiet (Hiiemäe kinnistul) ja kaebaja nõustub ohtlike puude raiete vajadusega seal, kuhu need komisjoni töö tulemusel kavandatud on, siis ei ole võimalik keelamiskaebuse esitamine. Kuna suusaradade osas ohtlike puude raiumise küsimuses kaebajal huvi puudub, need asuvad ka väljaspool Kehtna vallas XXXXXXXXs Hiiemäe kinnistul asuvat arheoloogiamälestise kaitsevööndit, seega saab seal puid eemaldada. Kas see toimub raieloata või siis raieloa alusel, ei mõjuta kaebaja õigusi. Kaebaja kinnitas kohtule, et suusaradade trassidele jäävate ohtlike puude raie on vajalik ja kaebaja on sellega nõus. Kehtna vald soovis ja soovib suusaradade trasside korrastamiseks eemaldada juba olemasolevatele trassidele jäävad ohtlikud puud ning kohtule nähtub, et isegi juhul, kui vald eksiks selles, kas esitada raieteatis või teha tööd ilma teatist esitamata, ei saakski tekkida vaidlust selles, et puud tuleb eemaldada ja eksponeerida. Kaebajale oli 10 tagatud arvamuse esitamine ja talle on edasiselt võimaldatud taotleda enda kaasamist ja esitada omapoolsed seisukohad kaitset vajavate puude kohta. Muinsuskaitseamet on kaasanud juba 03.11.2016 toimunud koosolekule Maavalla Koja vanema M. I., XXXXXXXX Hiiemäe kultuurilooliste tavade hoidja Härjapea Koja kirjutaja ja XXXXXXXX Hiiemäe Hoiu Seltsingu esindaja A. S. ning ühe Kõnnumaa maastikukaitseala kaitsekorralduskava koostaja T. S., otsused iga puu kohta tehti ja tehakse eraldi kõiki osapoolte arvamusi arvesse võttes. Seega on asjaoludest selge, et väljaspool suusaradasid metsa raiet ei kavandata, selleks haldusmenetlust läbi ei viida (ka mitte KKA-is), ehk keelamiskaebuse esitamine on välistatud ja kaebajale sellise kaebuse lahendmaine antud olukorras mingeid õiguslikke eeliseid ka ei annaks. Missugustes piirides spetsialistide abiga edasiselt mälestise piirid määratakse, ei saaks kuidagi olla käesoleva kaebuse esemeks. Kohus on menetlusse võtnud kaebaja nõude osas, mis puudutab raiet Hiiemäe kinnistul väljaspool arheoloogiamälestise kaitsevööndit. Tallinna Ringkonnakohus on kohaldanud 05.01.2017 esialgset õiguskaitset ning keelanud metsaraie Kehtna vallas XXXXXXXXs Hiiemäe kinnistul väljaspool arheoloogiamälestise kaitsevööndit, seega ka alal, kus võib esineda suusaradasid. Ringkonnakohus hindas kaebaja esitatud keelamiskaebuse lubatavaks muuhulgas põhjusel, et asjas esitatud metsateatise kohaselt soovitakse raiet teostada ka väljaspool mälestise kaitsevööndit, mis kaebaja hinnangul asub loodusliku pühapaiga alal, ning kaebaja õiguste rikkumise oht esineb kinnistul väljaspool kaitsevööndit. Ringkonnakohus märkis, et asjas ei nähtu, et väljaspool kaitsevööndit raie tegemise mõju kaebaja õigustele oleks haldusorgan kaalunud või kavatseks seda teha mingisuguses avalik-õiguslikus menetluses, vald pole andnud konkreetseid ja arusaadavaid selgitusi raie tegemise ulatuse ja koha kohta ning vastustajad pole kinnitanud, et nad arvestavad otsuse tegemisel kaebaja KeÜS §-st 23 tuleneda võiva subjektiivse õigusega. 35. Kohus palus seetõttu veelkord täpsustavaid andmeid ja kaebaja seisukohti. Vald on andnud selgelt selgitused ja seisukohad raie tegemise ulatuse kohta ja et juba varasema kirjavahetuse alusel on rõhutatud, et kavandatud tegevus puudutab suusaradasid. Kohtule nähtub, et isegi juhul, kui vald ei pea esitama metsateatist ja seda ekslikult ikkagi tegi või teeks, siis ka see veel ei tooks kaasa automaatselt kaebaja õiguste riivet. Nagu nähtub, siis haldusmenetluse algatamisel oleks ikkagi vajalik ja vältimatu uurida konkreetset metsateatist, kui see võiks rikkuda kellegi õigusi ja kui see esitatakse. Kaebajale on aga käesolevalt olnud selge, et väljaspool kaitsevööndit suusaradadel on vajalik ohtlike puude raie ja kaebaja on kohtule nähtuvalt ka ehk muutnud oma positsioone, kui komisjoniga kavandatud võimalusi arutati. Kohus mõistab olukorda nii, et kaebaja oli pikka perioodi siiski põhimõtteliselt seisukohal, et pühapaiku ei tuleks korrastada nii, et sealt eemaldatakse puid, kui nad on maha langenud või langemas ja et looduslik pühapaik on kogu kinnistu ulatuses. Siiski on kaebaja oma seisukohti muutnud, sest ta peab samuti mõistlikuks, et kõik inimesed peavad olema kaitstud vähemalt suusaradadel, mida aktiivselt kasutatakse. Komisjoni tegevust on aga kaebaja aktsepteerinud, seega saab lugeda tõendatuks, et vaidlust ei ole suusaradade korrastamise eesmärgil tehtavates töödes, olenemata, kas seda nimetada metsa raiumiseks või korrastustöödeks. 36. Keelamiskaebuse esitamisele on seaduses sätestatud piirangud.

§ 45

lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Seega on keelamiskaebuse lubatavuse eeldusteks järgmised tingimused: 1) akt või toiming oleks isiku õigusi rikkuv (esineks riive); 2) õiguste rikkumist pole võimalik hiljem kohase kaebusega ära hoida; 3) on põhjust arvata, et selline haldusakt antakse või toiming sooritatakse. Nähtuvalt seaduse sõnastusest peavad kõik need tingimused esinema kaebeõiguse olemasoluks korraga. Käesolevaks ajaks on kohtule asja menetlemise käigus selgunud, et vähemalt teine ja kolmas eelnimetatud keelamiskaebuse lubatavuse eeldus on täitmata, mistõttu kaebajal kaebeõigus esitatud nõudes puudub. Samuti osutus siiski ekslikuks ka kaebaja oletus, et metsa hakatakse raiuma nii, et see ulatub väljapoole suusaradasid. Kaebaja on nüüdseks selgelt soostunud, et suusaradade huvides tehtav raie teda ei puuduta. Arvestades, et kaebaja viidatud metsateatist (I kd, tl 110) selles näidatud mahus 11 (1027 tm) ei ole Keskkonnaametile menetlemiseks esitatud ning Kehtna vald on korduvalt kinnitanud, et sellises mahus metsateatist ka ei esitata ja kinnistul raiet ei teostata, ei ole kohtul põhjust arvata, et kaebaja õigusi rikkuv haldusakt siiski antakse. Isegi kui selline põhjus polnud selgelt välja loetav valla vastustest, siis hinnates asjaolusid tagantjärgi kogumis, osutus kaebaja kahtlus ilmselgelt ekslikuks. Kehtna vald on selgitanud, et metsateatis kohtumenetluses esitatud kujul oli koostatud katastriüksuse haldaja poolt 2011 väljastatud metsamajandamise kava alusel, kuid eesmärk polnud raiete teostamine selles toodud mahus, vaid üksnes radade hooldus ja ohtlike puude kõrvaldamine. Vald ei osanud karta, et viidatud tihumeetrite arv võiks põhjustada ebaselguse. Valla selgituste kohaselt on ilmne, et enne Keskkonnaametile esitamist metsateatist korrigeeritakse. Valla poolt Muinsuskaitseametile ja Keskkonnaametile esitatud taotlused ja kirjavahetus kinnitavad aga kohtule Kehtna valla väiteid raiete teostamise soovist üksnes suusaradade korrastamise eesmärgil ning seetõttu puudub alus arvata raiete teostamise soovi suuremas mahus. Nimetatu ja valla tahe teostada raiet vaid suusaradade korrastamise eesmärgil selgub juba valla keskkonnaspetsialisti 06.04.2016 kirjast Keskkonnaametile (I kd, tl 106) ning ameti vastusest (I kd, tl 107), samuti 03.11.2016 XXXXXXXX Hiiemäe Arheoloogiamälestisel toimunud objektikoosoleku protokollist (I kd, tl 93-94), mille tulemusel otsustati moodustada komisjon, mis otsustab Hiiemäe kinnistul üksikpuude kaupa nende ohtlikkuse ja langetamise vajalikkuse. Kehtna vald kinnitas seal, et Tõnni Augu ala, mis jääb mälestise kaitsevööndist välja, jäetakse raiest puutumata. Valla eesmärki ja tahet ei lükka ümber ka asjaolu, et esialgselt koostati metsateatis, milles on märgitud andmed lähtuvalt metsamajandamiskavast, mille tõttu kaebaja nimetab, et kavandatakse suuremamahulist raiete teostamist. Metsateatise esitamist kavandatakse Keskkonnaametile menetlemiseks esitada vajadusel ja sedagi üksnes mahus, mis puudutab Muinsuskaitseameti moodustatud komisjoni poolt märgistatud puude (47 puud hinnangulises mahus 25-30 tm, so nii kaitsevööndi piires kui väljaspool seda) raiumist. Kehtna vald on seejuures selgitanud kohtule, et on teadlik, et vaidlusalune kinnistu on maa- ja loodususulistele oluline koht ning seetõttu ei ole keegi planeerinud kinnistule lisaks suusatrasside hooldusele muud raiet. Kaebaja pole soovinud kompromissi kaudu oma positsioonidele kinnistamist. Nagu eelnevast juba nähtus, siis kaebaja ei vaidlusta suusaradade äärest ohtlike puude eemaldamise vajadust sõltumata nende asukohast kinnistul. Kuigi kaebaja on käesolevalt ilma arvutustehet kohtule esitamata püüdnud väita, et ikkagi oleks see tihumeetrite arv kaheldav, saab kohus siinkohal selgitada, et tihumeetrite suurus on ka esialgu vaid hinnanguline, sellist teatist pole esitatud ja KKA on selgitanud piisavalt, miks konkreetne number on raskesti määratav. Seega saab ikkagi kokkuvõtteks märkida, et kaebaja poolt kohtule esitatud Keskkonnaameti 11.10.2016 e-kiri (I kd, tl 185) ei saa tõendada kaebaja väiteid suuremahuliste raiete teostamise plaanist. Nimetatud kirjas on Keskkonnaameti metsahoiu spetsialist selgitanud Hiiemäe kinnistuga seonduvaid piiranguid, lubatud raieliike ning vajadust raiete teostamisel küsida enne Keskkonnaametile metsateatise esitamist kooskõlastus Muinsuskaitseametilt. Tegemist ei ole Keskkonnaameti poolt raie lubamisega nagu on ekslikult arvanud kaebaja. Keskkonnaamet on aga veelkord selgitanud põhjalikult kohtule esitatud vastuses metsateatiste menetlemise korda (mille eelduseks on muuhulgas vastava taotluse esitamine ühes metsateatisega) ning et vastav haldusmenetlus saab toimuda kooskõlas metsaseadusega. Kohtul puudub selliselt alus arvata, et Keskkonnaametile oleks esitatud raiete teostamiseks metsateatis kaebaja märgitud mahus või et Kehtna vallal oleks selline kavatsus (arvestades kohtumenetluses valla poolt esitatut). Ehk esitatud tõendid kogumis kinnitavad valla tahet teostada raiet vaidlusalusel kinnistul vaid suusaradade korrastamise eesmärgil (mille teostamise vajadust kaebaja ei vaidlusta ning millise teostamise keelamist kaebaja ei taotle) ning puudub alus arvata, et vald kavandataks kaebaja väidetud suuremahulist ja looduslikku pühapaika hävitavat ja kaebaja õigusi sellega pöördumatult rikkuvat raiet. Kuigi suusaradade hooldamist puudutav raie võib vajada samuti metsateatise esitamist (arvestades, et metsaseaduse § 41 lg 14 kohaselt võib metsateatist esitamata metsaomanik raiuda kuni 20 tihumeetrit puitu kinnisasja kohta aastas ja käesolevalt kavandatav raiemaht 25-30 tm ületab 12 nimetatud mahtu), ei tähenda, et tegemist oleks kaebaja märgitud suuremahulise raie teostamisega või et kavandatud tegevus ei arvestaks komisjonis kokkulepitut. 37.

seletuskirjas on samuti leitud, et keelamiskaebuse puhul on oluline tagada selle erandlikkus, et vältida kohtu põhjendamatut sekkumist haldusmenetlusse, kui selle raames ei ole lõplikku otsust veel tehtud (

seletuskiri lk 14). Kohus leiab, et käesoleval juhul esitatud asjaolusid ja tõendeid arvestades sellist erandlikku asjaolu ei esine ja keelamiskaebuse esitamine ei ole lubatav. Lisaks saab arvestada, et kaebaja õigusi pöördumatult kahjustatava tegevuse elluviimist ei ole alust järeldada ja kaebaja eksis, seega ei ole põhjendatud selline ennetav, abstraktne ja nn kõigi metsateatist vajavate raiete keelamine. Menetluse jätkamist ei põhjenda ka kaebaja väide, et vastustajad ei ole selgitanud, kuidas nad kaaluvad ja hindavad metsaraie mõju Hiiemäe kinnistul asuvale looduslikule pühapaigale (religioossele keskkonnale) ning sellega seotult kaebaja õigustele, kui looduslik pühapaik on maa-alaliselt piiritlemata ja määratlemata. Arvestades, et Kehtna vald on kinnitanud, et raie kogu kinnistul toimub vaid komisjoni poolt üksikpuude kaupa märgistatud puude raiumiseks ning soovi korral kaasatakse tulevikus rajahoolduse vajaduse ja puude eemaldamise vajalikkuse hindamise juurde ka kaebaja, siis puudub vajadus hinnata, kas või kuidas kaalutakse kaebaja õigusi võimalikes muudes haldusmenetlustes, mille läbiviimine ei ole hetkel tõenäoline ning mille läbiviimist Kehtna vald ei planeeri. Kohtule nähtub, et kaebaja pidas siinkohal siiski silmas olukorda, mil hakatakse ulatuslikult metsa raiuma, kuid sellist olukorda käesolevalt ei esine. Kohus märgib, et puutuvalt võimalike tulevikus teostatavate haldusmenetlustega, on kaebajal võimalik taotleda alati enda haldusmenetlusse kaasamist haldusmenetluse seaduse § 11 lg 1 p 3 alusel. Lisaks on kaebajal võimalik pöörduda uuesti kohtu poole, kui peaks ilmnema reaalne oht, et kaebaja õigused võivad saada plaanitava haldusakti andmise menetluses või toimingu tegemisel pöördumatult kahjustada. Kaebajal on võimalik seejuures taotleda kohtult alati esialgse õiguskaitse kohaldamist, sh juba ka võimaliku vaidemenetluse ajal (

§ 249lg-d 1 ja 2).

Kuna halduskohus kontrollib üldjuhul halduse tegevuse õiguspärasust tagantjärele ega sekku kaaluka vajaduseta ennetavalt haldusorgani tegevusse, vaid teeb seda erandjuhul, siis sellist erandlikku olukorda ei ole tekkinud, et keelata ennetavalt haldusorgani tegevus. Kaebaja saab oma õigusi tõhusalt kaitsta haldusakti hilisemal vaidlustamisel, kui see antakse (

§ 45lg 1).

Väited, et kaebaja ei pruugi kohe teada saada antavatest haldusaktidest, ei õigusta keelamiskaebuse lubatavust ( vt Tallinna RK määrus haldusasjas nr 3-16-513). Ka on kaebajal võimalik taotleda enda kaasamist menetlusse, kui aktid võivad siiski rikkuda tema õigusi (

§ 11lg 1 p 3).

Viidatud määruses on Tallinna RK rõhutanud, et kui tunnistada keelamiskaebuse esitamise võimalust üksnes argumendil, et kaebuse koostamine ja kohtul sellega tutvumine võtab aega, kaotaks

§ 45lg-st 1 tulenev kaebeõiguse piirang oma mõtte.

38. Eeltoodust tulenevalt ei ole keelamiskaebuse edasine menetlemine antud juhul põhjendatud ning kaebus tuleb jätta

§ 121

lg 2 p 1 ja § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, sest kaebajal puudub kaebeõigus. Kohus on välja selgitanud need asjaolud, mida ringkonnakohus silmas pidas. 39. Kaebaja kannab tulenevalt

§ 108lg-st 4 menetluskulud ise.

Vastustajad ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ning ei nähtu, et selliseid kulusid oleks ka kantud, mistõttu tuleb vastustajate võimalikud menetluskulud jätta vastustajate enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Kalmiste Kohtunik 13