KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Määruse tegemise aeg ja koht 07.02.2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-49 Haldusasi S. K. kaebus Tallinna Vangla 27.12.2017 vaideotsusel

) § 49 lõike 1 ja tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS) § 1 lõike 2¹ kohaselt korraldatakse tervishoidu vanglas TTKS alusel, arvestades

-st tulenevaid erisusi.

§ 52

lõike 1 kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt TTKS eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Vangla arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid (

§ 52lg 2).

TTKS § 2 lõike 1 kohaselt on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Tervishoiutöötajana käsitatakse muuhulgas meditsiiniõde (TTKS § 3 lg 1). Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab järelikult ka valveõe poolt kinni peetava isiku meditsiinilise läbivaatuse. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab

§ 52

lõikele 2 tuginedes vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte haldusotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 kohaselt on eraõigussuhetest tulenev kohtuasi tsiviilasi. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Seetõttu ei kuulu kaebajale tervishoiuteenuse osutamisega viivitamisest või tervishoiuteenuse osutamise keeldumisest tõusetunud vaidlus halduskohtu pädevusse (vt ka Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-69-10). Kaebus tuleb õigusvastasuse tuvastamise ja kahju hüvitamise nõudes seega tagastada HKMS § 121 lg 1 punkti 1 alusel. 4. Isegi kui kaebus kuuluks tervishoiuteenuse osutamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes halduskohtu pädevusse, tuleks kaebus hüvitamisnõudes siiski tagastada, kuna hüvitamisnõuete esitamiseks on kinnipeetavale nähtud ette kohustuslik kohtueelne menetluskord (

§ 11lg 8).

Kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks vastava kahju hüvitamise taotlusega vangla poole pöördunud ning vangla vastava taotluse lahendanud. Eeltoodust tulenevalt tuleks kaebus meditsiiniteenuse osutamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes kaebajale tagastada ka juhul kui halduskohtul 2 oleks pädevus kaebust menetleda, kuna kaebaja ei oleks läbinud kaebuse esitamisele seatud kohustuslikku kohtueelset menetlust (HKMS § 121 lg 1 p 4).

1. Kaebus tuleb kaebajale tagastada ka vaideotsuse vaidlustamise osas. HKMS § 45 lg 4 järgi võib vaideotsuse peale esitada kaebuse vaid juhul, kui vaideotsus rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Ehkki kaebusest ei ole selgesti väljaloetav, millise nõudega soovib kaebaja vaidlustada Tallinna Vangla vaideotsust, ei nähtu kaebusest, kuidas rikub vaidlustatud vaideotsus kaebaja õigusi meditsiiniteenuse osutamata jätmise juhtumist ja vangla vastusest sõltumatult. Kaebaja ei ole kaebuses toonud välja ainsatki väidet, mis viitaks sellele, et kaebajal oleks etteheiteid vaidemenetlusele. Seetõttu, kuna minu hinnangul ei saa vaidlustatud vaideotsus vaideesemest sõltumatult kaebaja õigusi rikkuda, puudub kaebajal kaebeõigus. Kohus tagastab kaebuse vaideotsuse vaidlustamise osas HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
2. HKMS § 121 lõike 3 kohaselt selgitab kohus võimaluse korral kaebuse tagastamisel, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Kaebust asjakohase meditsiinilise abi osutamise või osutamata jätmisega seotult saab käsitada hagiavaldusena, ning kaebahal on võimalik pöörduda Harju Maakohu poole tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras.. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 3