KOHTUOTSUS EestiVabariiginimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Otsuse tegemise aeg ja koht 10. november 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-923 Haldusasi A. N. kaebus Tartu arestimaja t

) § 13 lg 1 p 7 ega vangistusseadus (VangS) ei reguleeri, millistele nõuetele WC vastama peab. PPA on täitnud

§ 26lg-s 1 sätestatud nõude võimaldada kinnipeetule WC kasutamist.

Julgeoleku kaalutlustel ei ole võimalik WC-d muust kambrist täielikult eraldada. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja privaatsust oleks rikutud rohkem, kui VangS-i § 90 l-gst 4 ja § 156 lg-st 2 tulenevalt oli vajalik ja mõistlik. Riigikohtu 17.11.2008 otsuse nr 3-3-1-54-08 kohaselt on selline jälgimise nõue sätestatud eelkõige vahistatu enda julgeoleku tagamiseks ja on eesmärgiga proportsionaalne (p 16). Kaebaja väiteid, et kambrid olid koristamata ja haisesid, ei ole võimalik ca poolteist aastat hiljem kontrollida. Kaebaja ei ole Tartu arestimajas viibides esitanud selle kohta kaebust, misjärel olnuks arestimaja teenistujatel võimalik koheselt olukord tuvastada ning kambri mittenõuetekohane seisund likvideerida. Kui kaebaja väited peaksid tõele vastama, siis ei saa eitada kaebaja enda võimalikku rolli tema kirjeldatud seisukorra kujunemisel kambrites. Tulenevalt

§ 32lg 1 pst 5 on kinnipeetu kohustatud kambris puhtust hoidma. Aken puudub Tartu arestimaja kambris nr 217. Vang

S-i § 45 lõike 1 kohaselt küll peab kambris olema aken, kuid kuna kaebaja viibis aknata kambris vaid ca ühe ööpäeva, siis ilmselt ei saanud sellest temale märkimisväärset kahju tekkida. Pealegi ei viibinud kaebaja kambris nr 217 katkematult. Tartu arestimaja töö arvestuse raamatu kannete järgi on kaebaja viibinud kambrist väljas 24.11 kell 13.45–14.20 (on toimunud konvoeerimine) ning 25.11 kell 12.10–16.05 (konvoeerimine Tartu Maakohtusse). Nagisid, kappi ega riiuleid Tartu arestimaja kambrites nr 209 ja 217 ei ole. Nende esemete puudumine aga ei ole õigusvastane (

§ 13lg 1).

Kaebaja väited selle kohta, et ta ei saanud helistada, ei vasta tõele. Tartu arestimaja töö arvestuse raamatu kannete järgi on kaebaja esitanud taotluse helistamiseks 25.11 ning puuduvad andmed, et talle helistamist keelati. Kaebaja ei ole ka täpsustanud, millal ja kellele helistamist talle ei võimaldatud. Tartu arestimajas on telefoni kasutamine tagatud kinnipeetutele vastavalt

§des 52 ja 53 sätestatule. Tõele ei vasta kaebaja väide, et ta ei saanud pesta. Tartu arestimaja töö arvestuse raamatu kannete järgi on kaebaja soovinud pesta 25.11 ning puuduvad andmed, et seda keelati. Samuti on märgitud, et kaebaja on käinud duši all 26.11. Rohkem ei ole kaebaja soovinud pesemisvõimalust kasutada. Tartu arestimajas võimaldatakse kinnipeetutel kasutada kord nädalas sauna või dušši ning vahetada voodipesu vastavalt

§ 26lg-le 1. Tõele ei vasta kaebaja väide, et ta ei saanud jalutama. Vang

S § 93 lg-s 5 ja

§ 31

lg-s 2 sätestatud kohustuse täitmiseks on Tartu arestimajas olemas välijalutushoov. Tartu arestimaja töö arvestuse raamatu kannete järgi on kaebaja käinud jalutamas 26.11 ning 02.01. 24.11–25.11 viibis 2

§ 31lg-s 2 sätestatud õigust tagada.

27.11 lahkus kaebaja arestimajast hommikul kell 9.00, mistõttu ilmselt ainuüksi arestimaja päevakavast tingituna ei avanenud tal jalutamiseks võimalust. Ülejäänud Tartu arestimajas viibitud päevadel kaebaja jalutada ei soovinud. Kaebaja väited, et tal ei võimaldatud ajalehti lugeda, ei vasta tõele. Tartu arestimajas on vahistatutel võimalus lugeda ajalehti ning seega on VangS § 93 lg 3 nõuded täidetud. Raadio ja televiisor ei kuulu arestimaja kambrite sisustuse koosseisu (

§ 13lg 1).

Vastavalt Raadio ja televiisori hoidmiseks kambris peab esmalt olema arestimaja juhi luba (

§ 31lg 1 p 2).

Puuduvad andmed, et kaebaja oleks Tartu arestimajas viibimise ajal taotlenud kambrisse raadiot ja televiisorit. Kaebaja väited selle kohta, et kambrikaaslased suitsetasid ning allkorrusel öörahu ajal joodikud lõhkusid ja tema ei saanud magada, on liialt üldsõnalised ning ca poolteist aastat hiljem esmakordselt esitatuna kontrollimatud. Tartu arestimaja kambri puudustega seoses ei ole kaebaja varem avalduste või taotlustega PPA poole pöördunud.

1. Kohus rahuldas 22.05.2017 määrusega A. N. menetlusabi taotluse ning vabastas ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest, võttis kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks PPA ning määras menetlustähtajad.
2. Vastustaja esitas 21.06.2017 kaebusele vastuse, milles palub jätta kaebuse rahuldamata ning kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja jääb 10.05.2017 vastuses esitatud vastuväidete juurde. 27.06.2017 esitas vastustaja täiendavate tõenditena väljavõtted Tartu arestimaja töö arvestuse raamatutest ajaperioodide kohta, millal kaebaja viibis Tartu arestimajas.
3. Kohus kuulutas 01.09.2017 määrusega menetluse kinniseks Tartu arestimaja töö arvestuse raamatute väljavõtete osas ning piiras selles osas kaebaja õigust tutvuda haldusasja toimikuga. Sama määrusega määras kohus asja läbivaatamise kirjalikus menetluses ja menetlustähtajad ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
4. 14.09.2017 määrusega otsustas kohus toimetada halduskohtu 01.09.2017 määruse kaebajale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
6. Vaidlus asjas on selle üle, kas kinnipidamistingimused kaebaja viibimise ajal Tartu arestimajas olid õigusvastased. Kaebaja peab õigusvastaseks kinnipidamistingimusi arestimaja kambrites. Kaebaja soovib kinnipidamistingimuste õigusvastasuse tuvastamist preventiivsel eesmärgil ning tulenevalt soovist esitada tulevikus kahju hüvitamise nõue.
7. Kooskõlas EIK praktikaga saab inimväärikust alandavaks pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvesse võtta kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes peeti (vt Riigikohtu 15.03.2010 otsus haldusasjas nr 3-3193-09, p 11). 3

), mis täpsustab isikute (kinnipeetu) kinnipidamise tingimusi ja korda arestimajas. Seega tuleb arestimajas kinnipidamise tingimuste nõuetele vastavuse hindamiseks lähtuda

-s sätestatust ning seal reguleerimata küsimustes VangS-st ja vangla sisekorraeeskirjast. 12.

§ 3p-de 2 ja 6 kohaselt peetakse arestimajas kinni teiste hulgas vahistatuid ja Kr

MS § 217 alusel kahtlustatavana kinnipeetud isikuid. VangS § 4 kohaselt on vahistatu VangS tähenduses isik, kellele on tõkendina kohaldatud vahistamist ja kes kannab eelvangistust kinnise vangla eelvangistusosakonnas või arestimajas. Kahtlustatav on isik, kes on kuriteos kahtlustatavana kinni peetud (KrMS § 217 lg 2). Kaebaja ei ole vaidlustanud, et viibis Tartu arestimajas perioodil 24.11.2015–25.11.2015 kahtlustatavana ning 26.11.2015-27.11.2015 ja 30.12.2015-06.01.2016 vahistatuna. 13. Kaebaja väitel ei vastanud kambrite ruutmeetrid arestimajas viibimise ajal nõuetele. Kaebaja ei ole vaidlustanud, et ta viibis perioodil 24.11.2015–25.11.2015 üksinda kambris nr 217, mille pindala on 3,1 m2, 26.11.2015 ja 30.12.2015–06.01.2016 üksinda ning 27.11.2016 koos teise kinnipeetuga kambris nr 209, mille pindala on 10,2 m2 ning 27.11 kambris nr 209 koos teise kinnipeetavaga kuni kella 9.00-ni, mil ta etapeeriti vanglasse.

§ 12lg 3 kohaselt on kinnipeetule kambris ette nähtud vähemalt 2,5 m2 põrandapinda.

Arvestades, et kaebaja viibis vaidlusalusel perioodil Tartu arestimajas kaks päeva (24.11.1525.11.15) üksinda kambris nr 217, mille pindala on 3,1 m2 ning 26.11.15 ja 30.12. 15–06.01.16 üksinda ja 27.11.15 koos teise kinnipeetuga kambris nr 209, mille pindala on 10,2 m2, vastavad kaebajale tagatud kambrite pinnad Tartu arestimajas vaidlusalusel perioodil vaidlusalustes kambrites

§ 12lg-s 3 kehtestatud miinimumnõudele (vähemalt 2,5 m2 põrandapinda). Kaebaja kasutuses oli kambris nr 217 4

§ 31

lg 1 p 7 kohaselt on kinnipeetul õigus kasutada omal kulul telefoni, kui arestimajas on selleks tehnilised tingimused.

§ 52

lg 1 kohaselt võib kinnipeetu kasutada helistamiseks selleks ettenähtud telefoni oma kulul. Telefoni kasutamise korral tagatakse kinnipeetule telefoni teel edastatava sõnumi saladuse kaitse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetul kasutada telefoni vähemalt üks kord nädalas. Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette arestimaja päevakavas.

§ 53

lg 1 kohaselt saab kinnipeetu telefoni kasutada taotluse alusel, kui seda õigust ei ole kriminaalmenetluse huvides piiranud prokurör või kohus. Telefoni kasutamise korraldus peab välistama eri kambritesse paigutatud kinnipeetute omavahelise sidepidamise või kokkusaamise. Kirjavahetust ja telefoni kasutamist ei piirata, kui kinnipeetu suhtleb õiguskantsleri, Politsei- ja Piirivalveameti, Presidendi Kantselei, prokuröri, uurija, kohtu, kaitsja või oma riigi konsulaartöötajaga (

§ 53lg 3).

Vastustaja on kinnitanud kohtule, et Tartu arestimajas on telefoni kasutamine tagatud kinnipeetutele vastavalt

§-des 52 ja 53 sätestatule. Lisaks nähtub Tartu arestimaja töö arvestuse raamatu kannetest (tl 20 pöördel), et kaebaja on 25.11. esitanud arestimajale taotluse helistamiseks ja pesemiseks. Tööraamatu kannetest ei nähtu, et kaebajale oleks helistamist keelatud. Muudel arestimajas viibitud päevadel ei ole tööraamatutesse kaebaja helistamissoovi puudutavaid kandeid tehtud. Vastavalt

§ 53lg-le 1 on helistamise võimaldamise eelduseks kinnipeetu vastav taotlus.

Kuna kaebaja ei ole täpsustanud, millisel kuupäeval ta helistamist taotles ja millal talle helistamist ei võimaldatud, ning puuduvad andmed, et talle helistamist keelati, ei saa pidada usutavaks kaebaja väiteid selle kohta, et talle helistamist ei võimaldatud. Ka ei nähtu asja materjalist, et kaebaja oleks helistamise keelamise osas kaebuse esitanud PPA-le kohtuväliselt. Seega ei ole helistamist puudutavas osas vastustaja tegevust õigusvastaseks pidada. Kohtul puudub asjas esitatu põhjal alus arvata, et helistamist puudutav ei vasta arestimajas

§-ide 52 ja 53 nõuetele. 15. Kaebaja väitel ei võimaldatud talle arestimajas pesemist.

§ 26lg 1 kohaselt võimaldatakse kinnipeetul ennast pesta ja kasutada WC-d.

Kinnipeetul võimaldatakse kord nädalas kasutada sauna või dušši ning vahetada voodipesu (

§ 26lg 2).

Vastustaja on kinnitanud kohtule, et Tartu arestimajas võimaldatakse kinnipeetutel kasutada kord nädalas sauna või dušši vastavalt

§ 26lg-le 1.

Tartu arestimaja töö arvestuse raamatu kannetest (tl 20 pöördel ja 21 pöördel) nähtub, et kaebaja on avaldanud soovi minna pesema 25.

1. ning et kaebaja on käinud duši all 26.
2. Tööraamatu kannetest ei nähtu, et kaebaja oleks avaldanud soovi käia pesemas teistel arestimajas viibitud päevadel. Vastustaja kinnitusel ei ole kaebaja rohkem avaldanud soovi pesemisvõimalust kasutada. Sellele vastustaja väitele ei ole kaebaja vastu vaielnud. Arvestades eeltoodut ning asjaolusid, et kaebaja ei ole märkinud, millistel kuupäevadel talle pesemist ei võimaldatud ning et kohtuasja materjalist ei nähtu, et kaebaja oleks vastavasisulise kaebusega pöördunud vastustaja poole kohtuväliselt, ei saa pidada usutavaks kaebaja väiteid, et talle arestimajas pesemist ei võimaldatud. Seega ei ole vastustaja tegevus ka pesemise võimaldamist puudutavas osas õigusvastane.
3. Kaebaja väitel ei võimaldatud talle arestimajas jalutamist. VangS § 93 lg 5 kohaselt võimaldatakse vahistatu soovil tal vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus.

§ 31lg 2 kohaselt võimaldatakse arestialuse, väljasaadetava ja vahistatu soovil tal 5

§ 32

lg 1 p 5 kohaselt on kinnipeetu kohustatud hoolitsema isikliku hügieeni eest, hoidma puhtust kambris ja arestimaja teistes ruumides. Kui kaebaja arvates olid kambrid seal viibimise ajal räpased ja pesemata, pidanuks ta pöörduma koheselt vastava märgukirjaga arestimaja ametnike poole. Asja materjalist ei nähtu, et kaebaja oleks seda teinud. Seega ei ole kaebaja vastavad väited kontrollitavad ega usutavad ning kohus ei pea vastustaja tegevust selles osas õigusvastaseks. 18. Kaebaja heidab vastustajale ette, et kambrites puudusid nagid, kapid ja riiulid. Vastustaja on kinnitanud nende esemete puudumist kambrites. Kohus nõustub vastustajaga, et nagide, kappide ja riiulite mittevõimaldamine ei ole õigusvastane. Nimelt on nõuded arestimaja kambrite sisustusele sätestatud

§ 13

lg-s 1, mille kohaselt kuuluvad kambri sisustusse ühe- või kahekordsed voodid (välja arvatud kainenema toimetatute hoidmiseks mõeldud kamber) ning võimaluse korral laud, istekoht igale kinnipeetavale, valjuhääldi, riidenagi, pesemiskoht, WC ja isiklike asjade hoiukoht. Seega on arestimaja kambrite sisustuses kohustuslik vaid voodi olemasolu ning muud esemed, sh riidenagi ja isiklike asjade hoiukoht vaid võimaluse korral. Nende esemete puudumine iseenesest ei ole ka selline intensiivne riive, mis annaks aluse jaatada inimväärikuse rikkumist. 6

§ 26

lg 1 kohaselt võimaldatakse kinnipeetul kasutada WC-d.

§ 13lg 1 p 7 kohaselt kuulub kambri sisustusse võimaluse korral WC.

Nõudeid WC-le eelvangistust reguleerivates õigusaktides kehtestatud ei ole. Samas tuleneb VangS § 90 lg-st 4 ja § 156 lg-st 2, et arestimajas peab olema tagatud vahistatu pidev visuaalne või elektrooniline jälgimine. Vastustaja on selgitanud kohtule, et vastava nõude täitmiseks ja julgeoleku kaalutlustel ei ole võimalik WC-d muust kambrist täielikult eraldada. Vastustajal on seega kohustus tagada arestikambri julgeolek ja kinnipeetute järelevalve, mistõttu ei saa tualeti eraldamata jätmist kambris pidada kohtu hinnangul kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt piiravaks. Lisaks on kaebaja enamus kinnipidamise ajast viibinud kambrites üksinda. Kahekesi teise vahistatuga viibis kaebaja kambris üksnes ühel päeval (27.11.2015). Seega ei ole kohtu hinnangul kaebaja privaatsust rohkem riivatud, kui see on VangS § 90 lg 4 ja § 156 lg 2 järgi vajalik ja mõistlik. Ka praeguse kohtupraktika ja Riigikohtu 17.11.2008 otsuse nr 3-3-1-54-08 kohaselt on selline jälgimise nõue sätestatud eelkõige vahistatu enda julgeoleku tagamiseks ja on eesmärgi suhtes proportsionaalne (p 16). Kohus märgib ka, et kambris, kus asub avatud WC, ei ole võimalik täielikult vältida ebameeldiva lõhna teket, kuid seda tuleb käsitleda kui arestimajas kinnipidamisega paratamatult kaasnevat asjaolu. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kaebaja oleks arestimajas viibimise ajal esitanud seoses haisva WC-ga kaebusi või taotlusi. Eeltoodu põhjal ei saa vastustaja tegevust WC tingimuste osas pidada õigusvastaseks.

1. Kaebaja heidab vastustajale ette, et novembris 2015 puudus kaebaja kasutuses olnud kambril aken ning detsembris 2015 ja jaanuaris 2016 kaebaja kasutuses olnud kambril oli aken liiga väike. VangS § 90 lg 4 kohaselt peab vahistatu kamber vastama VangS § 45 lõikes 1 sätestatud tingimustele ja tagama vahistatu pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise. VangS § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Vastustaja on kinnitanud, et aken puudub Tartu arestimaja kambris nr
2. Kõnealuses kambris viibis kaebaja 24.11.15-25.11.
3. Seda asjaolu ei ole kaebaja vaidlustanud ning see nähtub ka Tartu arestimaja töö arvestuse raamatu kannetest (tl 17 pöördel-21). Vastustaja kinnitusel oli kaebaja viibimise aeg kambris nr 217 ca 24h ning seda asjaolu ei ole kaebaja vaidlustanud. Kuigi kaebaja pidi veetma kõnealuse perioodi aknata kambris, ei saa pidada vastustaja tegevust ka selles osas õigusvastaseks. Nimelt ei viibinud kaebaja kambris nr 217 24 h jooksul katkematult ning arestimaja töö arvestuse raamatu kannetest nähtub, et 24.11.2015 on kaebaja viibinud kambrist väljas kell 13:45-14:20 ning 25.11.2015 kell 12:10-16:05 (mõlemal korral on toimunud konvoeerimine). Kuna kaebaja viibis aknata kambris lühiajaliselt (mõned tunnid), ei ole vastustaja tegevus kohtu hinnangul selles osas õigusvastane.
4. Kaebaja pidi enda väitel taluma kambris suitsuhaisu (kambrikaaslane suitsetas). Samuti oli tema öörahu ja uni häiritud, kuna alumisel korrusel lõhkusid joodikud.

§ 28

lg 1 kohaselt võib kinnipeetu arestimajas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades, nende olemasolu korral, ja ajal, millal kinnipeetul on õigus seal viibida. Kinnipeetul ei ole õigus enda juures hoida tubakatooteid ega suitsetamistarbeid. Suitsetamistarvete 7

§ 28lg 2).

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võtab arestimaja ametnik tubakatooted ja suitsetamistarbed hoiule. Arestimaja ametnik väljastab tubakatooted ja suitsetamistarbed kinnipeetule vaid ajaks, millal tal on õigus viibida kohtades, kus on lubatud suitsetada. Vastustaja kinnitusel viibis kaebaja Tartu arestimajas vaidlusalusel perioodil kambris koos kambrikaaslasega üksnes 27.11.2015 kuni hommikul kella 09:00-ni (kamber nr 209). Seda asjaolu ei ole kaebaja vaidlustanud. Kohus ei pea vastustaja väiteid kambris suitsuhaisu talumise kohta usutavaks. Nimelt on viidatud

sätete kohaselt arestimaja kambrites suitsetamine keelatud ning asjakohase

regulatsiooniga on välistatud sigarettide jõudmine kambritesse. Kui kaebaja vaatamata sellele nägi kambrikaaslast kambris suitsetamas, pidanuks ta koheselt konkreetse isiku suhtes pöörduma arestimaja ametniku poole. Seda kaebaja aga kohtule esitatud materjalist nähtuvalt teinud ei ole, mistõttu ei saa vastustaja tegevust suitsetamist puudutavas osas pidada õigusvastaseks. Seoses teiste arestimajas viibinud joobes isikute poolse väidetava lõhkumisega möönab kohus, et öösiti kambrisse kostuv lärm võib olla häiriv, kuid käesoleval juhul ei ole selle häirivust ega häirivuse määra võimalik tagantjärele kindlaks teha. Ka ei saa vastavat väidet pidada usutavaks, kuna asja materjalist ei nähtu, et kaebaja oleks arestimajas viibimise ajal vastavate kaebustega arestimaja ametnike poole pöördunud. Seega ei saa vastustaja tegevust pidada õigusvastaseks ka nende etteheidete osas. 22. Kaebaja väitel ei võimaldatud talle arestimajas ajalehti, raadiot ja televiisorit. VangS § 93 lg 3 kohaselt peavad vahistatule olema kättesaadavad üleriigilised päevalehed ning raamatukogus hoitavad raamatud ja ajakirjad. Vahistatul on lubatud vanglateenistuse vahendusel tellida mõõdukuse piires isiklike vahendite arvel ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust, kui see ei ohusta vangla julgeolekut. Vanglateenistus võib lubada vahistatu kambri valgustamist väljaspool ettenähtud aega. Vastustaja on kinnitanud kaebusele esitatud vastuses, et Tartu arestimajas on vahistatutel võimalus lugeda ajalehti ning sellega on VangS § 93 lg 3 nõuded täidetud. Vastavale väitele ei ole kaebaja vastu vaielnud. Ka ei nähtu asja materjalist, et kaebaja oleks arestimajas viibimise ajal avaldanud soovi tellida isiklike vahendite arvel endale ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust.

§ 31

lg 1 p 12 kohaselt on kinnipeetul õigus tehnilise võimaluse korral hoida arestimaja juhi loal kambris isiklikku raadiot või televiisorit, kui nende kasutamine ei häiri arestimaja tööd ja teisi isikuid. Vastustaja selgituste kohaselt ei taotlenud kaebaja arestimajas viibimise ajal kambrisse raadiot ja televiisorit. Ka asja materjalist ei nähtu, et kaebaja oleks vastava taotluse arestimajale esitanud. Seega ei saa vastustaja tegevust pidada ka nende etteheidete osas õigusvastaseks.

1. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastustaja tegevus kaebuses viidatud asjaolude osas olnud õigusvastane ning kohus jätab kaebuse rahuldamata.
2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on kaebuse esitamisel menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastatud, mistõttu riigilõiv (15 eurot) jääb riigi kanda. Rohkem menetluskulude kandmist asjas ei nähtu. Kui menetlusosalised on siiski kulusid kandnud, tuleb need ülejäänud osas jätta menetlusosaliste enda kanda (HKMS § 109 lg 1, § 108 lg 1 ). 8